Juuni keskpaigas toimus Eesti Kardioloogide Seltsi üldkoosolek, kus üks päevakorrapunkt oli seltsile uue juhatuse valimine järgmiseks kolmeks aastaks (2024-2027). Seltsi juhatusse valiti ka meie haigla kardioloogia vanemarst dr Olga Lapkovskaja.

"Mul on suur rõõm anda oma panus Eesti Kardioloogide Seltsi tegevusse, mille tuum on südame-veresoonkonnahaiguste diagnostika-, profülaktika- ja ravitoimingute teooria ja praktika arendamine. Seltsis pöörame suurt tähelepanu koolitamisele, meeskonnatööle ja koostöö edendamisele teiste arstiseltside ja kardioloogia valdkonnaga seotud organisatsioonidega. Üks olulisemaid tegevussuundi on oma erialase pädevuse tõstmine, et töötada välja tõhusad lahendused, mis aitavad parendada patsiendikogemust. Teeme oma tööd südamega, et patsientide tervis ja heaolu pidevalt paraneksid," sõnab dr Lapkovskaja.

Samuti on seltsi tegevuse arendamise koha pealt oluline tuua aruteludesse ja otsuste tegemisse regionaalseid vaateid, mis võivad käsitleda üht ja sama väljakutset natuke teise nurga alt. "Eesti Kardioloogide Seltsis peetakse oluliseks ja väärtuslikuks püüdu kaasata seltsi liikmeid Tallinnast ja Tartust kaugemal asuvatest linnadest ja maakondadest. Tänu sellele saab lahenduste väljatöötamisel paremini arvestada kõikide patsientide vajadustega. Patsiendikesksus eeldab laiahaardelist tegutsemist ja erinevatest regioonidest spetsialistide kaasamist," lisab seltsi juhatuse liige.

Eesti Kardioloogide Selts asutati 1963. aastal. Selle eesmärk on toetada ja arendada teaduslikku, praktilise-pedagoogilise sisuga kardioloogia alast tööd. Seltsi juhatuses on seitse liiget: president Märt Elmet, sekretär Martin Serg, laekur Henri Kaljumäe ning juhatuse liikmed Olga Lapkovskaja, Piret Asser, Kaarel Puusepp ja Raili Tagen. Allikas: Eesti Kardioloogide Seltsi koduleht (kasutatud 27.06.2024).

24.06.2024 on suletud: Ahtme tervisemaja, Järve-, Ahtme-, Sillamäe- ja Kiviõli tervisemaja ning Narva vastuvõtud.
Registratuuride üldtelefon 33 111 33 ei tööta. Vastame Teie kõnedele ja oleme taas avatud alates 25.06.2024.

Reedel, 31. mail, avas Ida-Viru Keskhaigla uuenduskuuri läbinud pediaatria osakonna. Osakond asub eelmise aasta sügisel avatud ravikorpuses ja osakonnas on üksteist unikaalse kontseptsiooniga palatit. Iga palat on nimetatud mingi kindla looma või linnu järgi: hiir ja orav, karu, kährik, ilves, kurg, öökull, metskits, mäger, jänes, rebane ja kobras. Nendest portreemaalingud on joonistatud ka palatite seintele. Iga looma kohta saab lugeda ka põnevaid fakte. Palatite välisustele on peale kantud nende loomade jälgi matkivad kleebised, mis annavad enne palatisse sisenemist vihje, millise loomaga on tegemist. Uue kontseptsiooni põhieesmärk on aidata kaasa laste võimalikult kiirele tervistumisele.

Kontseptsiooni tuum on looduse raviv jõud

Uues pediaatria osakonna kontseptsioonis domineerib loodust austav mänguline keskkond. Kontseptsiooni idee autor, pediaatria osakonna vanemarst dr Aleksandra Šilova, sõnab, et mängulisel keskkonnal on laste ravil suur mõju. „Kõrge ravikvaliteedi tagamise järgselt on tähtsaim aspekt lapsesõbraliku keskkonna loomisel ka palatite ja protseduurikabinettide eriline disain, kus lapsed viibivad. Selles peab olema rohkelt kindlates värvitoonides joonistusi, multifilmilikke aplikatsioone, värvilisi kleebiseid ja mänguasju, mille abil luuaksegi mänguline keskkond, kus lastel on palju parem olla ja nad tunnevad vähem ärevust, mis tugevdab valu," jagab ta. Doktor Šilova lisab, et looduslikud motiivid samastuvad sageli just tüüne keskkonnaga, mille asendamatud kompanjonid on loomad ja taimed. „Selles keskkonnas viibides ei keskendu lapsed enam niivõrd oma tervisemuredele, kuivõrd tunnevad huvi selle koha vastu, kuhu nad sattunud on, uudistavad, mida seal teha ja näha saab ning kogevad positiivseid emotsioone, mis ei ole seotud haiglasse sattumise põhjusega. Sellel ajal on oluline, et lapsevanemad toetaks oma mudilasi ja tervishoiutöötajad teeks vajalikke toiminguid võimalikult kiiresti," lisab ta. „Näiteks Jaapanis suhtutakse loodusesse eriti lugupidavalt ja lastele juurutatakse looduse armastamise harjumusi juba algkoolis. Lisaks loodusõpetusele ja bioloogiale, mis on ka meie koolisüsteemis tavapärased õppeained, eksisteerib Jaapani koolides selline õppeaine nagu looduse imetlemine. Tunnis viibivad lapsed looduses, neile räägitakse, et loodus on unikaalne, et tegemist on parima stressi maandamise ja tervist parandava komponendiga, ning õpetatakse, kui oluline on hoolitseda selle puhtuse eest, nautida igat looduslikku objekti."

Lapsesõbralik keskkond aitab vähendada ärevust ja tõhustab valuravi tulemusi

Vaatamata sellele, et laps ei ole üldjuhul suuteline hindama õigesti valu iseloomu, annab närvisüsteemi areng talle võime tunda valu, mis enamikul juhtudel põhjustab üsna tugevat stressi. Paljude raviprotseduuride läbiviimisel võib tekkida teatud ebamugavus ja valu, millega on lapsel sageli keeruline iseseisvalt toime tulla. Ebamugavustunne lastel tuleb aga viia miinimumini. Kui protseduuri all on mõeldud materjalide, näiteks vere, võtmist analüüside jaoks, siis taolise protseduuri iseloom kutsub lapses esile erutust, mis suurendab ebamugavust. Vanusest sõltuvalt kasutatakse erinevaid viise laste stressi alandamiseks protseduuri ajal: juhitakse nende tähelepanu kõrvale mänguasjadega, eriti häält või liigutusi tegevate mänguasjadega, mis fokuseerivad laste huvi, lükates raviprotseduurile keskendatuse tahaplaanile. Vanematelt lastelt küsitakse nende huvide, plaanide ja eesmärkide kohta, mis võimaldab alustada diskussiooni, mille käigus saavad lapsed ennast tervishoiutöötajale avada ja jagada temaga oma muresid, huvisid ja ka saavutusi. See muudab laste suhtumist protseduuri ja alandab märkimisväärselt stressitaset ja valutunnet, mida nad sel hetkel kogeda võivad.

Üks olulisemaid eesmärke on suurendada laste kaasatust ja tõsta teadlikkust looduse kohta

Lisaks arvukatele lõbusatele seinamaalingutele on igasse palatisse paigaldatud tegelustahvel, mille abil saavad lapspatsiendid äriklassis lendavate reisijatega sarnaselt vaadata filme, kuulata muusikat, mängida mänge. Samuti võivad lapsed soovi korral joonistada igas palatis oleval tahvlil kriitidega. Suur rõhk on pandud laste teadlikkuse tõstmisele looduse kohta – igast palatist saab leida QR-koodi, mis viib selle kasutaja veebikeskkonda, kus saab lugeda põnevaid fakte selle looma kohta, kelle auks on palat nimetatud. Peale selle saab seal lugeda ka muinasjuttu „Kuidas hiireke ja oravapoeg varandust otsisid". Muinasjutu võtavad kokku metsatarkused, mille kaasavõtmine aitab ka elus oluliselt paremini hakkama saada:

1) Kui kogu aeg peidus istud, jääd kõigest huvitavast ilma!

2) Meie süda on nagu kompass. See teab alati, kuhu minna!

3) Ilma tugeva tuuleta pole tõelist seiklust.

4) Pikal-pikal teel on kõige tähtsam järgmine samm!

5) Ükskõik, kuidas sa kiirustad, nina on alati eespool ja saba taga!

6) Sõprus on tõeline varandus!

Tekst: Mihhail Tammearu, Aleksandra Šilova.

Pilt: Aleksandra Šilova.

Ajavahemikus 27.05.-2.06.2024 toimub patsiendiohutuse uuring statsionaarsete patsientide seas.

Uuringu eesmärk on selgitada patsientide enda kogemust patsiendiohutusest haiglaravil viibimise ajal. Patsiendiohutus on defineeritud kui olukord, kus patsient on kaitstud tervishoiuteenuse osutamisega seotud tarbetu või võimaliku kahju eest. Uuring viiakse läbi küsitluse vormis – kasutatakse paberkandjal ankeeti ja elektroonset küsitluskeskkonda.

Ankeet on anonüümne. Seda saab täita eesti ja vene keeles. Statsionaarist lahkuvatel patsientidel palutakse ankeet täita viimasel haiglaravi päeval.

Täname südamest kõiki, kes osalesid meie õdede päeva konverentsil "Õdede koostöö jõud", mis toimus 13.05.2024. See oli tõeliselt silmapaistev päev, täis olulisi arutelusid ja väärtuslikke teadmisi õenduse valdkonnast. Konverentsil käsitleti mitmeid põnevaid teemasid, alates õdede eetikakoodeksist kuni meeskonnatöö edendamiseni.

Marjanne Aun avas päeva põneva vestlusega "Õdede eetikakoodeksi" üle, juhatades meid teekonnale, kuidas tagada patsientide heaolu ja eetiline praktika. Seejärel rääkis Ksenia Verhovskaja aja õdedesse investeerimise olulisusest, toonitades nende rolli tervishoiusüsteemi alustalana. Julia Kedus jagas mõtteid tervishoiuteenuse osutaja õigusest aule ja heale nimele.

Pärast lõunapausi ja põnevat viktoriini esitles Helen Sokolov valu hindamise juhendit, rääkides valu hindamise olulisusest ning tutvustades erinevaid valu hindamise meetodeid. Aleksandra Šilova ja Marina Gorina avasid arutelu lapsesõbraliku tervishoiu ja lapse valu teemadel, kutsudes üles tagama lastele parema lähenemise haigla keskkonnas.

Viktoria Nikolaeva tutvustas meile kliinilist toitmist kui lahutamatut osa patsiendiravist ning jagas uusi suundi ja lähenemisviise kliinilise toitmise valdkonnas, mis on arendatud IVKH M5 sisehaiguste (neuroloogia) osakonnas. Olga Mitšuda rääkis kuulmislangusest, selle ennetamisest ja abistamisvõimalustest kuulmislanguse korral. Viimase esinejana kõneles Jelena Mustonen meeskonnatöö edendamise olulisusest läbi simulatsiooniõppe, pannes rõhku praktiliste oskuste arendamisele ja koostööle.

Tahame väljendada sügavat tänu kõikidele esinejatele, osalejatele ja korraldajatele, kes tegid selle päeva eriliseks ja inspireerivaks. Jääme ootama tulevasi kohtumisi ja jätkuvaid arutelusid õenduse valdkonnas!

Tekst: Ksenia Verhovskaja
Pildid: Liubov Levandi