Aleksandra Šavrova

Põhja-Eesti Regionaalhaigla naistehaiguste keskuse vanemarst-günekoloog

 Juri Košelev

Ida-Viru Keskhaigla hambaarst

HPV ehk inimese papilloomiviirus on kõige rohkem tuntud emakakaelavähi põhjustajana, kuid vähem teatakse, et HPV tõttu võib haigestuda ka mitmesse teise vähki, näiteks suu- ja neeluvähki, häbemevähki, peenisevähki ja pärakuvähki. Seetõttu on HPV-st ohustatud ka poisid ja mehed.

 Õnneks on HPV vastu olemas tõhus vaktsiin, seega saame tegutseda ennetavalt ning kaitsta ennast ja oma lapsi. Kuid esmalt põgusalt sellest, mis haigus on HPV ja kuidas ta levib.

 HPV jääb sageli märkamatuks

 HPV on üks levinumaid viiruseid maailmas – üle 80% inimestest nakatub HPV-ga elu jooksul vähemalt korra, kuid viirus taandub tavaliselt ise ja haigestumist kaasa ei too. Paraku ei anna loomulikul teel viiruse läbipõdemine selle vastu pikaajalist kaitset, mistõttu võib inimene mitu korda HPV-ga nakatuda. Nakkuse võib saada seksuaalvahekorra ajal, aga mitte ainult – piisab ka suguelundite naha ja limaskestade kokkupuutest.

 Nii nagu teistelgi viirustel, on ka HPV-l palju alatüüpe – umbes 200. Enamikust neist saab organism õnneks ise jagu. Samas jääb igal kümnendal nakatunul HPV krooniliseks seisundiks – see tähendab, et HPV-test on positiivne, aga haigus esialgu ei avaldu. Osad väikese onkogeense riskiga HPV alatüübid põhjustavad silmaga nähtavaid sümptomeid: näiteks tekivad nahale soolatüükad või ilmuvad suguelunditele kondüloomid. Need on üldjuhul healoomulised.

 HPV ja vähk

 Paraku on papilloomiviiruse paarisaja alatüve seas 16 sellist, mis on suure onkogeense riskiga – neist on põhjustatud 95% kõikidest emakakaelavähkidest. Eriti ohtlikud on HPV-16 ja HPV-18. Lisaks on HPV seotud teistegi elundite vähiga. Näiteks seostatakse HPV-d peenisevähi, pärakuvähi, häbemevähi, vulvavähi ja tupevähiga, samuti suu- ja neeluvähiga, millesse haigestumine kasvab kiiresti nii Eestis kui ka teistes riikides.

Eestis diagnoositakse igal aastal umbes 300 HPV-st põhjustatud vähki, neist 120–150 on emakakaelavähid. Kuigi tänu emakakaelavähi sõeluuringule avastatakse rakumuudatused ja vähieelsed seisundid varem ning seetõttu on haigestumus hakanud vähenema, oleme Euroopas paraku ikka veel haigestumiste poolest esirinnas. Eriti kurb on see, et pooltel diagnoosi saanutel on vähk juba kaugele arenenud staadiumis, millele efektiivset ravi pole. Küll aga oleks saanud nende naiste elu päästa, kui vähk oleks avastatud varem. Seejuures on emakakaelavähk ainus HPV-st põhjustatud vähk, mis on ennetatav kahel moel: nii sõeluuringul käies kui ka vaktsineerides.

 Meelerahu sõeluuringult

 Sõeluuringu eesmärk on avastada vähieelseid seisundeid ja sel moel haigestumist ennetada. Emakakaelavähi sõeluuringule, mille käigus võetakse HPV-analüüs, kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel vastavalt nende sünniaastale. Sõeluuringuks tuleb broneerida aeg ämmaemanda või günekoloogi juurde. Kui aga sõeluuringul jäi õigel ajal käimata, võiks esimesel võimalusel naistearsti või ämmaemanda juurde visiidile minna, et HPV-analüüs saaks tehtud. Sõeluuringutel osalemine on tasuta nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata inimestele.

 HPV ja vaktsineerimine

Ideaaljuhul võiks HPV-st põhjustatud vähid tulevikus peaaegu kaduda, sest teadusuuringud näitavad, et HPV tüüpide 16, 18, 6 ja 11 elimineerimine on võimalik, kui tüdrukute ja poiste vaktsineerimisega hõlmatus on vähemalt 80%.

Miks just tüdrukute ja poiste?

Sest kõige parema kaitse HPV-ga nakatumise vastu annab vaktsineerimine enne seksuaalse aktiivsuse algust. Seetõttu vaktsineeritakse Eestis tasuta 12–18-aastaseid tüdrukuid ja alates 2024. aastast ka poisse. Kasutusel on vaktsiin nimetusega Gardasil 9 ja seda manustatakse üks doos. Üldjuhul vaktsineerib kooliõde, kuid kaitsesüsti on võimalik saada ka perearsti juures. Arvestades, et HPV-ga varem mitte kokkupuutunutel on vaktsiini efektiivsus 97–99%, on vaktsineerimisega soovitatav alustada esimesel võimalusel ehk 12-aastaselt.

Nagu igal kaitsesüstil, võib ka HPV vaktsiinil esineda kõrvaltoimeid, kuid enamasti on need kerged ja mööduvad iseenesest. Näiteks võib süstekoht olla valulik või turses, nahk võib punetada. Samuti võib tekkida palavik, mis ongi keha loomulik reaktsioon vaktsineerimisele.

Ida-virumaalased on tublid!

Mul on väga hea meel selle üle, et Eestis on just Ida-Virumaal kõige rohkem poisse ja tüdrukuid HPV vastu vaktsineeritud. TEHIK-u andmetel oli 2024. aasta lõpu seisuga Ida-Virumaal 13-aastastest tüdrukutest vaktsineeritud 67,3%, Eesti keskmine oli aga 56,2%. Sama vanadest Ida-Virumaa poistest oli vaktsiinisüsti saanud 53%, Eestis keskmiselt aga 41%. Seega on rõõm näha, et Ida-Viru kooliõed on teinud vaktsineerimise tutvustamisel head tööd ning emad-isad on lastele selle võimaluse kättesaadavaks muutnud, sest alaealiste vaktsineerimiseks peab olema lapsevanema nõusolek. Alati on võimalik vaktsineerimise kohta küsida oma kooliõelt, perearstilt või -õelt või lugeda veebilehelt www.vaktsineeri.ee/hpv. Infot saab ka  anonüümselt nõuandeliinilt seksuaaltervis.ee.

Muu maailma kogemus näitab, et HPV vastu vaktsineerimisest on kasu nii emakaelavähi kui ka suu- ja neeluvähi, tupevähi, vulvavähi, häbemevähi, pärakuvähi ning genitaalkondüloomide ennetamisel. Tuntumad näited on Austraalia, kus on tublisti vähenenud HPV-st põhjustatud healoomuliste genitaalkondüloomide esinemissagedus, ning Rootsi ja Taani, kus on vähenenud ka emakakaelavähki haigestumine.

Meil on olemas teadmised ja tööriistad, et HPV-st põhjustatud vähk endast ja oma lastest eemal hoida. Kasutame neid!

Kuidas on seotud HPV ja hambaarstid?

Juri Košelev

Ida-Viru Keskhaigla hambaarst

Paljudele võib tunduda ootamatu, et HPV-st räägivad hambaarstid, kuid meie igapäevatöö on tihedalt seotud selle viiruse tagajärgedega.

HPV võib põhjustada neelu-, keele- ja mandlivähki. Need piirkonnad on just need, mida hambaarstid regulaarselt uurivad ja panevad tähele esimesi märke: mitteparanevad haavandid, limaskesta muutused, valu või paistetus. Seetõttu on oluline regulaarselt hambaarsti juures kontrollis käia, kuid pahatihti jõuavad patsiendid hambaarstile sümptomitega, mis osutuvad tõsisteks. Kui need inimesed oleksid olnud vaktsineeritud, oleks HPV-st tingitud vähki saanud vältida.

Kuidas HPV levib?

HPV ehk inimese papilloomiviirus levib kergesti ja sageli märkamatult. See ei vaja sugulist vahekorda – nakkus võib toimuda ka lihtsa nahk-naha või limaskesta kokkupuutel.

 HPV võib levida:

● Sugulisel teel: tupe-, anaal- ja oraalseksi kaudu.

● Suudlemisel: viirus võib kanduda sülje ja limaskestade kaudu. Suus ja neelus võib esineda HPV oraalne vorm, eriti HPV-16 tüvi. Kui ühel partneritest on suus aktiivne HPV infektsioon (ka ilma nähtavate sümptomiteta), võib viirus levida suudluse kaudu, eriti kui toimub aktiivne süljevahetus.

● HPV suudab tungida läbi mikroskoopiliste limaskesta vigastuste huultel või suus.

● Nahakontaktiga: intiimpiirkonna nahk-naha kokkupuude.

Sõrmede või esemete kaudu, kui puudutatakse nakatunud piirkonda ja seejärel teist kehaosa.

Mis kasu on vaktsiinist?

HPV vaktsiin võib oluliselt vähendada haigestumise riski HPV-st põhjustatud emakakaela-, häbeme-, tupe-, päraku- ja suuõõnevähki ning vähieelsetesse seisunditesse. Vaktsiin kaitseb ka suguelundite tüügaste eest (teravad kondüloomid). 

Kahjuks levivad endiselt müüdid, et HPV-vaktsiin on seotud varajase seksuaalkäitumisega või et see „soodustab“ seksuaalelu algust. See on väär.

Tegelikult on HPV-vastane vaktsineerimine meditsiiniline ennetusmeede – sama loogiline ja vajalik, kui vaktsineerimine gripi või hepatiidi vastu. Vaktsiin töötab kõige tõhusamalt siis, kui see tehakse enne viirusega kokkupuutumist, mistõttu seda soovitatakse just 12–18-aastastele noortele.

Allikad: dr Juri Košelev, www.vaktsineeri.ee/hpv