Teisipäeval, 3. juunil kutsus SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus SA Ida-Viru Keskhaigla nõukogu liikme kohalt tagasi Tartu Ülikooli Kliinikumi esindaja Kristiina Ojamaa, uueks nõukogu liikmeks nimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi esindajana Ida-Viru Keskhaigla nõukogus Ain Kaare.

Dr Ain Kaare on Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juht, ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning 1997. aastal ka hematoloogia residentuuri. 1986. aastal asus ta tööle Kliinikumi eelkäijas Maarjamõisa haiglas veresoontekirurgia osakonna sanitarina, 1995. aastal lastehaiglas arstina. Aastast 2000 on dr Kaare töötanud nii Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku luuüdi transplantatsiooni ja intensiivkemoteraapia osakonna juhina, hiljem ka hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna juhina.

„Tartu Ülikooli Kliinikumi ja selle hematoloogia-onkoloogia kliiniku vaatest on oluline, et kasvajahaigused oleksid diagnoosid õigeaegselt ning sama oluline on patsientide õigeaegne jõudmine vähiravile ja parima võimaliku arstiabi saamine. Selle tagamiseks Ida-Virumaa piirkonnas, toimuvad Kliinikumi vähiravi eriarstide vastuvõtud ka Ida-Viru Keskhaiglas. Osalemine täiendavalt haigla nõukogu töös annab võimaluse vähiraviga seotud olulisi arenguid suunata ja eesmärgistada,“ lausus uus nõukogu liige, Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juht dr Ain Kaare.

Haigla nõukogu määrab suuna arengustrateegiale ning kinnitab arengukava, tegevuskava ja eelarve.

Nõukogu koosseisus on kuus liiget, kes määratakse ametisse kolmeks aastaks. Kolm liiget nimetab nõukogusse Kohtla-Järve linn, kelleks on Riina Ivanova (esimees), Zaur Abbassov ja Maria Merkulova, kolm liiget nimetab ametisse Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus, kelleks on Priit Perens, Tanel Laisaar ja Ain Kaare. Nõukogu liikmete volitused kehtivad alates ametisse nimetatmisest kolm aastat.

Lisainfo:

Riine Urbala

SA Ida-Viru Keskhaigla turundus- ja kommunikatsioonijuht

5301 5813

Ida-Viru Keskhaiglas rakendub alates 1. juunist kahekordne visiiditasu järgmisel arsti vastuvõtul, kui patsient on jätnud kokkulepitud ajaks vastuvõtule tulemata ega teavita sellest vähemalt 24 tundi ette. Muudatuse aluseks on Ravikindlustusseadus § 70 punkt 6.

Ida-Viru Keskhaiglas on vastuvõtule ilmumata jätmiste statistika murettekitav, keskmiselt jääb igal tööpäeval tulemata 14 patsienti. Ainuüksi 2025. aasta esimese nelja kuu jooksul on juba 1142 juhtumit, kus patsient ei ole kokkulepitud ajaks vastuvõtule ilmunud.

„Kui vastuvõtule ei tulda ja sellest ei teatata, jääb raviaeg kasutamata, sel moel koormatakse ravisüsteemi ja teiste patsientide ootejärjekord pikeneb. Lisaks arsti vastuvõtule mitteilmumise probleemile jäetakse sageli tulemata ka uuringutele, mis omakorda tähendab, et abi ei saa teised patsiendid, kes seda samal ajal vajaksid,“ selgitas haigla ülemarst Pille Letjuka.

„Sageli kuuleme, et inimesed ei pääse arsti vastuvõtule, aga üks lihtne meede, mis aitaks olukorda leevendada, on teavitamine – andke lihtsalt teada, kui te ei saa tulla,“ lisas Letjuka.

Palun teavitage meid telefonil: 33 111 33 (E–R 08:00–18:00) või e-posti teel: , samuti saab seda teha Terviseportaalis: www.terviseportaal.ee

Teeme koos arstiabi kättesaadavamaks!

1. juunist 2025 muutub erakorralise psühhiaatrilise abi korraldus Ida-Virumaal. Kui seni toimetasid kiirabibrigaadid erakorralist psühhiaatrilist abi vajavad patsiendid Ahtme haiglasse, siis edaspidi viiakse patsiendid sõltuvalt nende seisundist kas Narva haiglasse, Ida-Viru Keskhaiglasse, Tartu Ülikooli Kliinikumi või Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Tööpäevadel ajavahemikus 08.00–16.00 on jätkuvalt võimalik pöörduda psühhiaatri erakorralise konsultatsiooni saamiseks Ahtme haigla vastuvõttu, aga kui patsiendi seisund ei võimalda oodata, siis tuleb kutsuda kiirabi.

„Meie jaoks on oluline, et patsiendid saaks vajaliku erakorralise psühhiaatrilise abi seal, kus on tagatud erialaspetsialistide kättesaadavus, teeme koostööd regionaalhaiglate, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla, psühhiaatriakliinikutega, et üleminek oleks võimalikult sujuv," selgitas Ida-Viru Keskhaigla ülemarst Pille Letjuka.

SA Ida-Viru Keskhaigla on tegevuspiirkonnas vastutav tervishoiuteenuse osutaja. Erakorralise psühhiaatrilise abi osutamisel on Ida-Viru Keskhaigla lepingupartneriks SA Ahtme Haigla, kes käesoleva aasta 1. juunist lõpetab psühhiaatria valveringi.

Rahvusvahelist õdede päeva tähistati Ida-Viru Keskhaiglas sisekonverentsiga, kus olid fookuses õendusvaldkonna aktuaalsed teemad. Õendustöötajad said kuulata ettekandeid, mille keskmes olid olulised ning ajakohased teemad, mis puudutavad nii õdede igapäevatööd kui ka valdkonna arengusuundi, kuhu teel ollakse.

Õdesid tervitasid ametipäeva puhul ülemarst Pille Letjuka ning õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus, avaldades tunnustust nende pühendunud tööle ja panusele haigla igapäevategevusse.

Ülemarst Pille Letjuka viis meid oma tervitussõnades õendusvaldkonna ajalukku, meenutades õenduse rajaja Florence Nightingale`i kui teerajajat, kelle sünnipäeva järgi hakati tähistama rahvusvahelist õdede päeva.

„Õde ei ole lihtsalt eriala vaid tänasel päeval see on pühendumus ja kunst: kunst aidata, toetada ja hoolitseda. Teie soojad sõnad, empaatia ja professionaalsus annavad meie patsientidele lootust ja toetust kõige raskematel hetkedel. Teie töö nõuab mitte ainult teadmisi ja oskusi, vaid see nõuab suurt südant. Seetõttu olete meie jaoks erilised ja väga olulised," märkis Kedus. „Meie haiglas töötab 468 õde, see on üks kolmandik töötajatest.  Me oleme väga uhked oma õdede üle. Meie õdedest saavad suurepärased juhid, spetsialistid, lektorid, magistrandid ja doktorandid. Jätkake samas vaimus ja arendage nii ennast kui ka kogu õenduse valdkonda," lisas Julia Kedus.

Hea uudis patsientidele, kes ootavad katarakti operatsiooni!

Ida-Viru Keskhaigla silmaosakonnas on nüüd avatud täiendavad vastuvõtud patsientidele, kes soovivad tulla katarakti ehk hallkae operatsioonile.

Silmaarst dr Natalia Feldman võtab patsiente vastu:
Esmaspäeviti, teisipäeviti ja kolmapäeviti.

Järjekorrad on lühikesed – võimalus saada abi kiiremini!

Täpsem info ja registreerimine: IVKH registratuurist telefonil 33 11 133 (E–R 08:00–18:00).

Tule silmakontrolli ja tee samm parema nägemise suunas juba täna!

Aleksandra Šavrova

Põhja-Eesti Regionaalhaigla naistehaiguste keskuse vanemarst-günekoloog

 Juri Košelev

Ida-Viru Keskhaigla hambaarst

HPV ehk inimese papilloomiviirus on kõige rohkem tuntud emakakaelavähi põhjustajana, kuid vähem teatakse, et HPV tõttu võib haigestuda ka mitmesse teise vähki, näiteks suu- ja neeluvähki, häbemevähki, peenisevähki ja pärakuvähki. Seetõttu on HPV-st ohustatud ka poisid ja mehed.

 Õnneks on HPV vastu olemas tõhus vaktsiin, seega saame tegutseda ennetavalt ning kaitsta ennast ja oma lapsi. Kuid esmalt põgusalt sellest, mis haigus on HPV ja kuidas ta levib.

 HPV jääb sageli märkamatuks

 HPV on üks levinumaid viiruseid maailmas – üle 80% inimestest nakatub HPV-ga elu jooksul vähemalt korra, kuid viirus taandub tavaliselt ise ja haigestumist kaasa ei too. Paraku ei anna loomulikul teel viiruse läbipõdemine selle vastu pikaajalist kaitset, mistõttu võib inimene mitu korda HPV-ga nakatuda. Nakkuse võib saada seksuaalvahekorra ajal, aga mitte ainult – piisab ka suguelundite naha ja limaskestade kokkupuutest.

 Nii nagu teistelgi viirustel, on ka HPV-l palju alatüüpe – umbes 200. Enamikust neist saab organism õnneks ise jagu. Samas jääb igal kümnendal nakatunul HPV krooniliseks seisundiks – see tähendab, et HPV-test on positiivne, aga haigus esialgu ei avaldu. Osad väikese onkogeense riskiga HPV alatüübid põhjustavad silmaga nähtavaid sümptomeid: näiteks tekivad nahale soolatüükad või ilmuvad suguelunditele kondüloomid. Need on üldjuhul healoomulised.

 HPV ja vähk

 Paraku on papilloomiviiruse paarisaja alatüve seas 16 sellist, mis on suure onkogeense riskiga – neist on põhjustatud 95% kõikidest emakakaelavähkidest. Eriti ohtlikud on HPV-16 ja HPV-18. Lisaks on HPV seotud teistegi elundite vähiga. Näiteks seostatakse HPV-d peenisevähi, pärakuvähi, häbemevähi, vulvavähi ja tupevähiga, samuti suu- ja neeluvähiga, millesse haigestumine kasvab kiiresti nii Eestis kui ka teistes riikides.

Eestis diagnoositakse igal aastal umbes 300 HPV-st põhjustatud vähki, neist 120–150 on emakakaelavähid. Kuigi tänu emakakaelavähi sõeluuringule avastatakse rakumuudatused ja vähieelsed seisundid varem ning seetõttu on haigestumus hakanud vähenema, oleme Euroopas paraku ikka veel haigestumiste poolest esirinnas. Eriti kurb on see, et pooltel diagnoosi saanutel on vähk juba kaugele arenenud staadiumis, millele efektiivset ravi pole. Küll aga oleks saanud nende naiste elu päästa, kui vähk oleks avastatud varem. Seejuures on emakakaelavähk ainus HPV-st põhjustatud vähk, mis on ennetatav kahel moel: nii sõeluuringul käies kui ka vaktsineerides.

 Meelerahu sõeluuringult

 Sõeluuringu eesmärk on avastada vähieelseid seisundeid ja sel moel haigestumist ennetada. Emakakaelavähi sõeluuringule, mille käigus võetakse HPV-analüüs, kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel vastavalt nende sünniaastale. Sõeluuringuks tuleb broneerida aeg ämmaemanda või günekoloogi juurde. Kui aga sõeluuringul jäi õigel ajal käimata, võiks esimesel võimalusel naistearsti või ämmaemanda juurde visiidile minna, et HPV-analüüs saaks tehtud. Sõeluuringutel osalemine on tasuta nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata inimestele.

 HPV ja vaktsineerimine

Ideaaljuhul võiks HPV-st põhjustatud vähid tulevikus peaaegu kaduda, sest teadusuuringud näitavad, et HPV tüüpide 16, 18, 6 ja 11 elimineerimine on võimalik, kui tüdrukute ja poiste vaktsineerimisega hõlmatus on vähemalt 80%.

Miks just tüdrukute ja poiste?

Sest kõige parema kaitse HPV-ga nakatumise vastu annab vaktsineerimine enne seksuaalse aktiivsuse algust. Seetõttu vaktsineeritakse Eestis tasuta 12–18-aastaseid tüdrukuid ja alates 2024. aastast ka poisse. Kasutusel on vaktsiin nimetusega Gardasil 9 ja seda manustatakse üks doos. Üldjuhul vaktsineerib kooliõde, kuid kaitsesüsti on võimalik saada ka perearsti juures. Arvestades, et HPV-ga varem mitte kokkupuutunutel on vaktsiini efektiivsus 97–99%, on vaktsineerimisega soovitatav alustada esimesel võimalusel ehk 12-aastaselt.

Nagu igal kaitsesüstil, võib ka HPV vaktsiinil esineda kõrvaltoimeid, kuid enamasti on need kerged ja mööduvad iseenesest. Näiteks võib süstekoht olla valulik või turses, nahk võib punetada. Samuti võib tekkida palavik, mis ongi keha loomulik reaktsioon vaktsineerimisele.

Ida-virumaalased on tublid!

Mul on väga hea meel selle üle, et Eestis on just Ida-Virumaal kõige rohkem poisse ja tüdrukuid HPV vastu vaktsineeritud. TEHIK-u andmetel oli 2024. aasta lõpu seisuga Ida-Virumaal 13-aastastest tüdrukutest vaktsineeritud 67,3%, Eesti keskmine oli aga 56,2%. Sama vanadest Ida-Virumaa poistest oli vaktsiinisüsti saanud 53%, Eestis keskmiselt aga 41%. Seega on rõõm näha, et Ida-Viru kooliõed on teinud vaktsineerimise tutvustamisel head tööd ning emad-isad on lastele selle võimaluse kättesaadavaks muutnud, sest alaealiste vaktsineerimiseks peab olema lapsevanema nõusolek. Alati on võimalik vaktsineerimise kohta küsida oma kooliõelt, perearstilt või -õelt või lugeda veebilehelt www.vaktsineeri.ee/hpv. Infot saab ka  anonüümselt nõuandeliinilt seksuaaltervis.ee.

Muu maailma kogemus näitab, et HPV vastu vaktsineerimisest on kasu nii emakaelavähi kui ka suu- ja neeluvähi, tupevähi, vulvavähi, häbemevähi, pärakuvähi ning genitaalkondüloomide ennetamisel. Tuntumad näited on Austraalia, kus on tublisti vähenenud HPV-st põhjustatud healoomuliste genitaalkondüloomide esinemissagedus, ning Rootsi ja Taani, kus on vähenenud ka emakakaelavähki haigestumine.

Meil on olemas teadmised ja tööriistad, et HPV-st põhjustatud vähk endast ja oma lastest eemal hoida. Kasutame neid!

Kuidas on seotud HPV ja hambaarstid?

Juri Košelev

Ida-Viru Keskhaigla hambaarst

Paljudele võib tunduda ootamatu, et HPV-st räägivad hambaarstid, kuid meie igapäevatöö on tihedalt seotud selle viiruse tagajärgedega.

HPV võib põhjustada neelu-, keele- ja mandlivähki. Need piirkonnad on just need, mida hambaarstid regulaarselt uurivad ja panevad tähele esimesi märke: mitteparanevad haavandid, limaskesta muutused, valu või paistetus. Seetõttu on oluline regulaarselt hambaarsti juures kontrollis käia, kuid pahatihti jõuavad patsiendid hambaarstile sümptomitega, mis osutuvad tõsisteks. Kui need inimesed oleksid olnud vaktsineeritud, oleks HPV-st tingitud vähki saanud vältida.

Kuidas HPV levib?

HPV ehk inimese papilloomiviirus levib kergesti ja sageli märkamatult. See ei vaja sugulist vahekorda – nakkus võib toimuda ka lihtsa nahk-naha või limaskesta kokkupuutel.

 HPV võib levida:

● Sugulisel teel: tupe-, anaal- ja oraalseksi kaudu.

● Suudlemisel: viirus võib kanduda sülje ja limaskestade kaudu. Suus ja neelus võib esineda HPV oraalne vorm, eriti HPV-16 tüvi. Kui ühel partneritest on suus aktiivne HPV infektsioon (ka ilma nähtavate sümptomiteta), võib viirus levida suudluse kaudu, eriti kui toimub aktiivne süljevahetus.

● HPV suudab tungida läbi mikroskoopiliste limaskesta vigastuste huultel või suus.

● Nahakontaktiga: intiimpiirkonna nahk-naha kokkupuude.