Tõmbasime selle suve väljasõiduüritustele kriipsu alla ja ootame kärsitult järgmisi üritusi

urituste kokkuvote

Suveürituste hooaeg oli sellel aastal meie haigla jaoks erakordselt viljakas. Käisime kümmekonnal erineval temaatilisel üritustel Kohtla-Järvelt kuni Narvani välja - perepäevad, ohutuspäevad, Keemikute päev jne.

Ürituste jaoks oleme loonud tegevuste programmi, mis sobib nii lastele kui nende vanematele. Meie väljasõiduüritustel osalenud meeskonnas oli arste, abiarste, õdesid ja muid meditsiinilisi ja mittemeditsiinilisi spetsialiste. Igal üritusel näitasime mannekeeni peal taaselustamise protseduuri ja rääkisime esmaabi osutamisest; mõõtsime hemoglobiini, hapniku- ja suhkrutaset kapillaarverest, määrasime esmase veregrupi, hindasime doonoriks sobivust; õpetasime, kuidas haavasidet õigesti panna; rääkisime seljavaludest ja jagasime kasulikke nippe, kuidas valudest rutem jagu saada; korraldasime lastele joonistuste konkursi ja jagasime tervislikke ja kasulikke kingitusi.

Eriti palju huvilisi oleme märganud vereteenistuse nurgas, kus külalisi ahvatles kõige rohkem võimalus uurida oma esmast veregruppi. Esmase veregrupi määramine on kiire ja valutu verevõtu protseduur näpu otsast, misjärel pannakse võetud veretilk spetsiaalsele alusplaadile, kuhu on tilgutatud veregrupi määramise reagendid ja paari minuti pärast on veregrupp inimesele teada.

Lapsi meelitas enim taaselustamise harjutamine. Meie mannekeen sai nii palju elustamisprotseduure, et vahest mõtlesime, et natuke veel ja tõuseb püsti ning jookseb tagasi haiglasse oma jalgadega. Taaselustamisele pakkus konkurentsi ka haavasideme asetamine, sest protseduuri paremaks näitlikustamiseks oleme kasutanud kunstverd, mille abil imiteerisime haavu - taoline mänguline formaat sobis lastele väga hästi.

Ida-Viru Keskhaigla meeskonna sõnul oli oluline, et saime vabas ja muretus õhkkonnas inimestele lähemale tulla ning vähendada ärevust, mis tihti tekib patsientidel arstikabinetis. Simulatsiooniõpe taaselustamise, defibrillaatori tööprintsiipide demonstreerimise ja haavasideme paigaldamise näol aitas nii külalistel kui mittemeditsiiniliste teenistuste töötajatel erakorralise meditsiini tööd paremini mõista - tekkis vahetu kontakt EMO töötajatega, kuhu esmatasandi murede saamiseks tihti pöördutakse.

"Osalemine väljasõiduüritustel suurendas töötajate vahelist ühtekuuluvust ja meeskonna tunnet. Igal tiimiliikmel kujunes selgem arusaam, kui tähtis on tegelikult tema roll suures "masinavärgis“. - Saime ainult positiivset kogemust ja ammutasime palju inspiratsiooni järgnevateks üritusteks", võtsid üritustel osalejad kokku.

Diabeetiline retinopaatia on üks levinumaid silmahaigusi tööealise elanikkonna seas

Oftalmoloog dr Natalia LobanovskayaOftalmoloog dr Natalia Lobanovskaya

Diabeetiline retinopaatia on silmahaigus, mida peetakse diabeedi tüsistusteks ja mis põhjustab nägemishäireid. Eriti rasketel juhtudel võib haigus põhjustada pimedaks jäämist. Ida-Viru Keskhaigla oftalmoloogi dr Natalia Lobanovskaja sõnul mõjutab kõrge veresuhkru tase diabeedi korral võrkkesta (silma tagaosa õrna koekihi) kapillaare ja isegi väiksemaid veresooni. "Need veresooned võivad lõhkeda või, vastupidi, ummistuda ja takistada verevoolu. Diabeetilise retinopaatia kaugelearenenud staadiumis tekivad võrkkestale uued ebatüüpilised veresooned. Kõik need muutused kahjustavad võrkkesta ja halvendavad nägemist. Diabeetiline retinopaatia on tööealise elanikkonna seas üha enam levinum haigus. Sagedamini esineb see 1. tüüpi diabeedi kui 2. tüüpi diabeediga inimestel", nendib arst.

Tavaliselt tekib 1. tüüpi suhkurtõbi kas lapse- või noorukieas ning inimene elab selle probleemiga kauem. 2. tüüpi diabeet tekib hilisemas eas, seda seostatakse rohkem organismi ainevahetushäiretega ja selle kestvus on lühem. See võib tekkida ammu enne haiguse avaldumist, kuna sümptomid ilmnevad väga nõrgalt. Samas saab 2. tüüpi diabeedi puhul diagnoosida nn latentset diabeeti, kui inimene ei tea, et tal on kõrge veresuhkru tase ja seega ta ei saa ka mingit ravi. Siiski enesetunde järgi saab inimene sageli ikkagi aru, et tal on mingi vaevus. Kõrgenenud veresuhkur mõjutab negatiivselt kõiki elundeid, sealhulgas võrkkesta. 1. tüüpi diabeedi korral ilmnevad sümptomid väga selgelt juba haiguse algusest peale. Kõrgenenud veresuhkru taseme ilmingud on suurenenud janu ja urineerimine, kahjustuste pikaajaline paranemine, kehakaalu langus (1. tüüpi diabeedi korral). Pikaajaline hüperglükeemia (kõrgenenud veresuhkru tase) mõjutab negatiivselt kõiki keha funktsioone.

"Kuna diabeedi diagnoosiga patsientidel võivad silma võrkkestas tekkida nägemist mõjutavad muutused, siis soovitatakse oftalmoloogi juures võrkkesta regulaarselt kontrollida. Näiteks võib patsiendil tekkida hüpoksia, st võrkkesta verevarustuse häire, mille tulemusena võib tekkida ka turse. Samuti võivad tekkida väga õhukeste seintega uudismoodustunud veresooned ja suure tõenäosusega põhjustab seinte läbilaskvus klaaskeha verevalumi (hemorraagia), mis võib põhjustada nägemisteravuse languse. Sellised patoloogilised muutused võivad nägemist negatiivselt mõjutada. Haigus on koondunud peamiselt kollatähni ehk võrkkesta keskosasse", sõnab dr Lobanovskaya.

Doktor lisab, et diabeetilise retinopaatia ravi sõltub haiguse raskusastmest ja makulaarse ödeemi olemasolust. "Enamikul juhtudel on patsientidel kerge kuni mõõdukas diabeetiline retinopaatia, mille puhul inimesed jätkavad oma tavapärast elu. Kui inimene põeb haiguse kerge või keskmise raskusastmega vormi, siis tuleks vähemalt üks-kaks korda aastas külastada silmaarsti võrkkesta seisundi kontrollimiseks. Makulaarse ödeemi korral võib arst süstida silma veresoone seinu tugevdavat ja võrkkesta turset vähendavat ravimit või implanteerib silma sisse hormooni sisaldava mikroimplantaadi, millest järk-järgult imendub põletikku alandav ja 4-6 kuud mõjuv ravim. Haiguse rasket kulgu, mida iseloomustab võrkkesta irdumine (proliferatiivne retinopaatia), on tänapäeval palju harvemini, kuna arstid suudavad patsiendil diabeedi kulgu paremini kontrollida. Selle retinopaatia vormi korral tekivad silma uued veresooned ja ravimiseks kasutatakse laserit koos silmasiseste süstidega. Mõlemat tüüpi ravi tehakse Ida-Viru Keskhaiglas. Raske haigusega patsiendid võivad nägemiskaotuse vältimiseks vajada laser- ja kirurgilist ravi", jagab oftalmoloog.

Doktor Natalia Lobanovskaja soovitab järgida tervislikku eluviisi – mõõdukalt sooritada füüsilisi harjutusi, hoida vaimset tervist, süüa omega-3 rasvu ja piisavalt valku sisaldavad vitamiinirikkaid toite: rohelisi maitseköögivilju, köögivilju (eriti spinat, porgand, paprika), puuvilju, kala, mune ja nii edasi. Samuti ei maksa ära unustada regulaarset tervisekontrolli ja eelkõige vererõhu kontrolli. "Meie tervis on meie endi käes!"

Diabeetilise retinopaatia patofüsioloogiast saab pikemalt lugeda ingliskeelses teadusartiklis, mille koostas doktor Lobanovskaya. Artikkel on leitav siit.

Keskhaigla esindajad külastasid Ida-Riia Kliinilise Ülikoolihaigla insuldiraviüksust

Insuldimeeskond RiiasIVKH esindajad külastasid kogemuste vahetamise raames Ida-Riia Kliinilise Ülikoolihaigla insuldiraviüksust järgnevas koosseisus: ülemarst dr Toomas Kariis, induldi projekti juht Evelin Kruusalu, neuroloogia osakonna õendusjuht Viktoria Nikolaeva ja õde Artjom Melnikov.

Visiidi eesmärgiks oli tutvuda neuroloogia- ja neurokirurgia kliiniku insuldiüksuse töökorraldusega.

Delegatsioon kohtus Riia haigla erakorralise meditsiini ja polikliiniku (NMPUK) juhi Alexei Vishnyakoviga, kes rääkis NMPUKi osalusest insuldipatsientide ravis ja põetuses.

"See visiit oli Eestist pärit kolleegidele väga oluline, sest nad soovivad saada ka Euroopa insuldiorganisatsiooni kõrgeima hinnangu – insuldiüksuse sertifikaadi. Sellel visiidil oli neil võimalus mitte ainult tutvuda meie kliiniku insuldiüksuse tööga, vaid ka üksikasjalikumalt uurida kõiki nimetatud sertifikaadi saamiseks vajalikke tingimusi. Väärtustame kõrgelt haiglate vaheliste kogemuste vahetamise võimalusi, kuna suudame pakkuda insuldipatsientidele Euroopa kõrgeimate standardite järgi ravi ja põetust võrdselt üle Baltimaade," ütles Ida-Riia Kliinilise Ülikoolihaigla neurokikurgia kliiniku professor dr Guntis Karelis.

Ida-Riia Kliinilise Ülikoolihaigla insuldiraviüksus sai eelmisel aastal Põhja-Euroopas esimesena Euroopa insuldiorganisatsiooni insuldiühingu sertifikaadi, mis on selle valdkonna kõrgeim kvalifikatsiooni hinnang.

 

Tekst ja pilt: Ida-Riia Kliiniline Ülikoolihaigla

Toimus IVKH juhtivtöötajate sügisseminar

Sugisseminar RakveresTeisipäeval, 20.09. ja kolmapäeval, 21.09.22 toimus Ida-Viru Keskhaigla juhtivtöötajate seminar. Seminari esimesel päeval rääkisime patsiendiohutuskultuurist ja keskhaigla koostööprojektidest, samuti tegime ülevaate IVKHs toimunud ja toimuvatest muudatustest. Teisel päeval suunasime tähelepanu fookuse juhi rollidele ja vastutusele ja diskuteerisime tänapäeva juhtimise väljakutsete teemal. Lisaks keskhaigla meeskonna liikmetele osalesid seminaril ka külalisesinejad.

Juhatuse liikmed Tarmo Tohver, dr Toomas Kariis ja Ksenia Verhovskaja tegid sisuka sissejuhatuse teemal "Muutuv haigla 2022", mille põhipunktid olid organisatsiooni arengusammud ja väliskeskkonnast tulenevad väljakutsed.

Külalisesinejad Tartu Ülikooli Kliinikumist õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus ja intensiivraviõde/patsiendiohutuse koordinaator Maarja Ämarik tegid ülevaate patsiendiohutuskultuuri muudatustest ja tõid praktilisi päriselunäiteid ülikoolihaiglast. Patsiendiohutus iseseisva töövaldkonnana on meie keskhaigla jaoks uus suund ning alates 1. oktoobrist meil alustab tööd patsiendiohutuse spetsialist, kes tutvustab oma töö spetsiifikat - see on midagi muud kui palatite mehitamine turvameestega.

Õenduse valdkonna projektijuht Alevtina Uustalu ja ravitöö korralduse teenistuse administratiivspetsialist Tuuli Truupõld esitlesid koostöö tulemusi koolide ja kõrgkoolidega. Eelmisel aastal avasime koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga radioloogiatehnikute väljaõppe programmi IVKH baasil ja sel aastal käivitasime analoogselt bioanalüütikute väljaõppe Virumaal. Samuti teeme edukat koostööd Jõhvi Gümnaasiumiga ja alates selle aasta septembrist ka Kohtla-Järve Gümnaasiumiga. Mõlema kooli gümnasistidele oleme modelleerinud valikaine "Meditsiin ja tervishoiualused", et suurendada õpilaste huvi meditsiini vastu, anda neile teoreetilisi ja praktilisi oskusi. Lisaks arutasime koostööd TalTechiga meditsiinitehnoloogiate arendamise osas.

Kirurgiakliiniku juhataja dr Jaak Lind tegi videoesitluse, milles rääkis endoproteesimise raviteekonnast.

Torujõe noortekodu projektijuht Viktoria Žitkova tutvustas sõltuvusprobleemidega noorukitele mõeldud raviasutuse tegevusi. Torujõe noortekodu sihtrühm on 13-18 aastased noored ja nende lähedased, kes otsivad abi seoses uimastite tarvitamise ja sellega kaasuvate emotsionaalsete ning käitumuslike raskustega.

Kirurgiakliiniku õendusjuht Julia Kedus jagas kuriteoohvrite kaitse projekti olulisemaid aspekte ja edusamme. Julia juhtis tähelepanu, et üks tähtsamaid tegevusi ei ole mitte ainult meditsiinilise abi osutamine patsiendile, vaid tegelikult kuriteo ohvri tuvastamine ja teiste asutuste spetsialistide kaasamine ohvri abistamise protsessi.

Neuroloogia vanemarst dr Katrin Põld pajatas insuldihaige raviteekonnast.

Haldusjuht Koit Oras tegi ülevaate keskhaigla uuenevast taristust ja ehitustööde käigust. Praegu käib meil G-korpuse rekonstrueerimine, mis asub sisekliiniku endises hoones.

Seminari teise päeva külalisesineja Margus Alviste eestvedamisel toimus interaktiivne arutelu juhtide, sh juhtivate klinitsistide rollide ja vastutuse teemal.

Laupäeval, 17. septembril tähistati ülemaailmset patsiendiohutuse päeva, mis keskendub sel aastal ravimiohutusele

ravimiohutusRavimitega seotud vigade vältimiseks:

⁉️Küsige arstilt ja/või apteekrilt ravimiga seotud infot. Millised on võimalikud kõrvaltoimed? Kas edasine testimine või jälgimine on vajalik? Millal on oodata tervise paranemist?
⁉️Lugege ravimi infolehte ja järgige juhiseid. Pöörake tähelepanu nii suures kui väikeses kirjas toodud ravimi kõrvaltoimetele ja koostoimetele.
⁉️Uurige arstilt, spteekrilt või infolehelt, kas ravimit võib purustada või poolitada.
⁉️Tundke oma ravimit. Jätke meelde oma ravimite nimed, annused ja näidustused.
⁉️Tundke oma anamneesi. Teavitage arsti allergiatest, tundlikkusest või kogetud kõrvaltoimetest.
⁉️Pidage kinni raviplaani kellaaegadest ja annustest. Küsimuste korral pöörduge oma arsti poole.
⁉️Jälgige, kuidas ravimid mõjutavad teie keha ja vaimu. Märkige muudatused üles ja pidage nõu arstiga.
⁉️Ärge manustage teiste inimeste ravimeid ega andke oma ravimeid teistele. Teistete inimeste ravimid võivad teile ohtlikud olla.
⁉️Jälgige ravimite säilitamistingimusi ja kõlblikkust. Ärge kasutage valesti säilitatud või aegunud ravimit. Viige aegunud/kõlbmatuks muutunud ravimid apteeki või jäätmejaama, kus need võetakse tasuta vastu.

SA Ida-Viru Keskhaigla | Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve | Privaatsusinfo