„Ärgem kunagi pidagem end valmis õdedeks... me peame õppima kogu oma elu.“ — Florence Nightingale
See mõte saatis läbiva teemana ka tänavust rahvusvahelise õdede päeva konverentsi „Meie õed – meie tulevik“, mis toimus 12. mail Jõhvi Kontserdimajas. Päeva jooksul räägiti õenduse arengust, patsiendikogemusest, mentorlusest, eriõendusest, töötajate vaimsest heaolust ning sellest, kuidas tulla toime stressiga.
Ida-Viru Keskhaigla õed
Konverentsi avas õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus ning päeva viis meeleolukalt läbi Jevgeni Timoštšuk.
Õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus
Päeva alustas ettekandega õenduskvaliteedi spetsialist Jelena Filippova, kes rääkis õenduse arengust läbi aegade ning õdede olulisest rollist tänapäeva tervishoius. Ta tõi esile, et tuleviku tervishoid liigub üha enam patsiendikeskse ja kogukonnale lähemale suunatud lähenemise poole, kus õdedel on järjest suurem vastutus ja olulisem roll patsiendi raviteekonna kujundamisel.
Mõte õe rolli kasvavast tähendusest kandus edasi ka järgmistes ettekannetes. Ämmaemandusjuht Karina Semjonova tõi esile, kui oluline on noorte ämmaemandate jaoks tööellu sisenemisel toetav kollektiiv ja turvaline õpikeskkond. Sama teemat jätkas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Ivi Prits, kes rääkis mentorlusest ning sellest, kuidas kogenud kolleegide tugi aitab kujundada noorte spetsialistide enesekindlust, professionaalset identiteeti ja valmisolekut vastutusrikkaks tööks.
Õdede kasvavast vastutusest rääkis oma ettekandes ka kardioloogia vanemarst dr Olga Lapkovskaja, kes tõi näite kardioloogiast, kui oluline roll on eriõdedel patsiendi raviteekonna toetamisel. Tema ettekanne tõi hästi esile, et tänapäeva õendus ei tähenda ainult raviprotseduuride tegemist, vaid üha enam patsiendi nõustamist, jälgimist ja terviklikku toetamist.
Samas tõi kirurgiakliiniku õendusjuht Helle Peterson oma ettekandes esile ka õendustöö igapäevased väljakutsed, rääkides tegemata jäänud õendustegevuste mõjust patsiendi ohutusele ja töötajate heaolule. Ta rõhutas, et suure töökoormuse ja personali puuduse tõttu jäävad sageli tahaplaanile just patsiendi emotsionaalse toe, õpetamise ja nõustamisega seotud tegevused, kuigi just need osad õendusabist on patsiendi jaoks sageli kõige tähenduslikumad. Tema ettekanne meenutas, kui oluline on lisaks professionaalsetele oskustele ka toetav töökeskkond ja piisavad ressursid, et säilitada kvaliteetne ning inimlik õendusabi.
Patsiendikeskne lähenemine jäi läbivaks teemaks ka päeva teises pooles. Anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku üde Monika Toivonen rääkis suhtlemisest trahheostomeeritud patsientidega intensiivravi osakonnas ning sellest, kui oluline on säilitada patsiendi võimalus ennast väljendada ka kõige keerulisemates olukordades. Sisekliiniku õendusjuht Maie Türkson jätkas patsiendikogemuse teemal, tuues välja õdede rolli unekeskuse töös ning rõhutades, et lisaks ravile ja uuringutele aitavad õed luua patsiendile turvalise ja usaldusliku keskkonna.
Inimlikkuse ja hoolivuse tähtsus tervishoius kõlas tugevalt ka õendusabi õendusjuhi Katrin Venela ettekandes hospiitsiõenduse tulevikust. Ta tõi esile, et elu lõpu hoolduses jääb inimestele kõige enam meelde see, kuidas neid ja nende lähedasi koheldi. Sama oluline on aga hoolitseda ka
tervishoiutöötajate enda heaolu eest — sellele keskendus kliiniline psühholoog Mari-Liis Are, kes rääkis stressi ja läbipõlemise ennetamisest ning enesehoiu vajalikkusest.
Konverentsile lisasid erilist soojust ja särtsu Viru-Nigula lasteaed Kellukese lapsed, kes olid video teel vastanud küsimustele õenduse ja haiglatöö kohta. Laste siirad ja humoorikad mõtted tõid saali palju rõõmu ning tuletasid meelde, kui oluline ja väärtustatud on õdede töö ka kõige nooremate silmade läbi.
Päeva üheks meeldejäävamaks hetkeks oli Parima Õe ja Parima Ämmaemanda tunnustamine. Parimatele andsid auhinnad üle õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus ning ülemarst Pille Letjuka.
Parima Õe 2026 nominendid olid:
Anastassia Fadejeva, Tatjana Akžitova, Natalja Sotskova, Krista Moks, Natalja Lazonen, Natalja Leppelja, Julia Grigorjeva, Kristina Murašina, Marina Krupina ja Jelizaveta Krivodonova.
Parim Õde 2026 on Krista Moks.
Krista töötab EMOs saaliõena ning paistab silma oma professionaalsuse, põhjalike teadmiste ja kindla tegutsemisega ka kõige pingelisemates olukordades. Ta on pühendunud pidevale enesearengule, täiendab järjepidevalt oma erialaseid teadmisi ning jagab oma kogemusi lahkelt ka kolleegide ja praktikantidega. Mentorina on ta toetanud paljusid noori spetsialiste, aidates neil enesekindlalt kohaneda EMO kiire ja vastutusrikka tööga. Läbitud TEKE koolitus ja ATCN kursus kinnitavad tema kõrget professionaalset taset ning põhjalikke teadmisi traumapatsientide käsitlemisel. Krista on hinnatud kolleeg, kelle rahulik meel, oskus teha kiireid ja põhjendatud otsuseid ning hooliv suhtumine loovad turvatunde nii patsientidele kui meeskonnale.
PILDIL: ülemarst Pillen Letjuka, Parim õde Krista Moks, õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus
Parim Ämmaemand 2026 on Nadežda Vojeikina.
Nadežda on sünnitusosakonnas töötanud üle kolmekümne aasta ning tema pühendumus, hoolivus ja inimlikkus on jätnud sügava jälje nii kolleegide kui patsientide südamesse. Ta on ämmaemand, kelle juures tunnevad pered end hoituna ja turvaliselt kõige olulisematel hetkedel oma elus. Oma töös ühendab ta professionaalsuse, sooja suhtumise ja siira toetuse, luues usaldusliku keskkonna nii sünnitajatele kui nende lähedastele. Kolleegid hindavad temas abivalmit ja usaldusväärset meeskonnaliiget, kelle peale saab alati kindel olla. Nadežda aastatepikkune töö ja pühendumus on olnud hindamatu väärtusega ning tema panus aitab hoida tervishoius inimlikkust, hoolivust ja turvatunnet.
PILDIL: ülemarst Pillen Letjuka, Parim ämmaemand Nadežda Vojeikina, õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus
Parimate tunnustamine võttis hästi kokku kogu konverentsi peamise sõnumi, professionaalsus, pidev areng, hoolivus ja meeskonnatöö on õenduse ning ämmaemanduse alustalad. Päeva jooksul kõlanud ettekanded ja jagatud kogemused tõid esile, kui oluline on lisaks teadmistele ka inimlikkus, toetus ja pühendumus, mis aitavad luua patsientidele turvalise ja usaldusliku ravikeskkonna.
Konverents lõppes ühise tordisöömise ja päeva kokkuvõttega, kuid kaasa võeti palju rohkem kui teadmised, kaasa võeti ühtekuuluvustunne, väärtustamisest ja teadmisest, et õed ja ämmaemandad on tervishoiu süda ning meie tulevik.
Tervisekassa teavitas oma hiljutises pressiteates, et ligi pool tänavustest rinnavähijuhtudest on avastatud tänu sõeluuringule. Esimese nelja kuuga on diagnoositud enam kui 280 uut rinnavähijuhtu ja neist 45% on leitud sõeluuringu käigus. Siit selgub, et see on võimalus avastada haigus varajases staadiumis, mille tõttu on ravi tulemuslikum ja paranemine kergem.
