200 000 geenidoonorit saavad osaleda Eesti suurimas heaolu ja vaimse tervise uuringus. Ida-Virumaal on kokku 8 056 geenidoonorit. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu korraldab juba teist korda Eesti ajaloo suurimat uuringut, milles keskendutakse vaimsele tervisele ja seda mõjutavatele teguritele.

Genidoonorid üle kogu Eesti saavad osaleda uuringus, mille eesmärk on mõista, kuidas geneetilised, sotsiaalsed ja elustiiliga seotud tegurid mõjutavad inimeste heaolu ja vaimset tervist. Portaalis MinuGeenivaramu asuvat veebiküsimustikku on oodatud täitma kõik geenidoonorid olenemata sellest, kas neil on elu jooksul vaimse tervise probleeme esinenud või mitte. Osalemiskutse saadetakse geenidoonoritele ka e-posti aadressile.

Kui koroonapandeemia ajal sai vaimne tervis palju tähelepanu, siis teadlaste sõnul on ka praeguse aja sündmused meie heaolule paras väljakutse. „Teame, et sõjakonfliktid, kõrged hinnad ja poliitilised keerdkäigud mõjutavad meid erinevalt, sõltudes sellest, millised on meie eelsoodumused, elus varem kogetu ja tugivõrgustik,“ selgitab neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto. Tema sõnul on tarvis jälile saada, missugused on meie heaolu kujundavad ja seda mõjutavad täpsed mehhanismid. „Vaimse tervise murede ennetamiseks on eriti tähtis paremini mõista, miks on mõned inimesed keskkonnatingimuste suhtes palju haavatavamad, samas kui teised on väga vastupidavad,“ ütles Lehto.Geenidoonorite paiknemine Eestis 2026. aastal.

Kevade saabumisega ja õhutemperatuuride tõusuga üle +5 kraadi on Eestis alanud puukide aktiivne hooaeg. Kui varem seostati puuke peamiselt sügava metsa ja suviste matkadega, siis nüüdseks on nad muutunud tavapäraseks ka linnakeskkonnas. Puuke võib kohata parkides, koduaedades ja isegi tiheda asustusega piirkondade haljasaladel. Nende levikuala on laienenud ning aktiivne periood pikeneb aasta-aastalt.

Foto: ChatGPT

Alates aprillist saadab Tervisekassa lapse 2. sünnipäeval mõlemale vanemale teavituse, et on aeg viia laps esmakordsele hambaarsti visiidile. Varajane ja regulaarne suutervise kontroll aitab kujundada häid harjumusi ning avastada probleemid enne, kui need muutuvad tõsisemaks või valulikuks.

Külastused sagenevad koolieas, kuid hiljem vähenevad

Kuigi enamik kooliealisi lapsi jõuab hambaarsti juurde, näitavad andmed, et teismeliste seas jääb kontrollis käimine harvemaks. Samal ajal ilmneb paljudel noortel vajadus hambaravi järele, mis viitab sellele, et igapäevased suuhooldusharjumused ei ole piisavad.

Murekohaks on ka väiksemad lapsed. Mitmel juhul jõutakse hambaarsti juurde alles siis, kui kahjustused on juba ulatuslikud ning vajavad keerulisemat sekkumist, mõnikord isegi narkoosis ravi. Spetsialistide hinnangul saaks suure osa neist juhtudest ära hoida varajase ennetusega.

Rohkem tähelepanu ennetusele

Tervisekassa soovib koos partneritega pöörata suuremat tähelepanu just väikelaste suutervisele. Teavitus lapse sünnipäeval on mõeldud kui sõbralik meeldetuletus, et kiire elutempo juures ei jääks oluline visiit unarusse. Regulaarne kontroll, õiged toitumisharjumused ja igapäevane hambapesu loovad aluse tervele naeratusele kogu eluks.

Kuidas edasi tegutseda?

Vanemad saavad teavituse e-posti teel ning seejärel tuleb endal valida sobiv hambaarst Tervisekassa partnerite hulgast ja aeg broneerida. Tegemist ei ole kiireloomulise olukorraga, kuid soovitatav on visiit planeerida esimesel võimalusel.

Esimene kohtumine hambaarstiga

Esimene visiit ei tähenda tavaliselt ravi, vaid pigem tutvumist. Oluline on, et laps tunneks end mugavalt ja turvaliselt. Hambaarst selgitab toimuvat rahulikult ja lihtsas keeles ning kasutab sageli mängulisi võtteid, et laps harjuks uue keskkonnaga.

Abiks võivad olla ka erinevad tähelepanu hajutamise viisid, näiteks mänguasjad või multifilmid. Lapse julgustamine ja positiivne kogemus aitavad kaasa sellele, et ta ei hakkaks hambaarsti kartma.

Soovitused vanematele enne visiiti

Tutvusta hambaarsti külastust positiivses võtmes
•Väldi hirmu tekitavaid väljendeid
•Mängige kodus hambaarsti rollimänge
•Vali külastuseks aeg, mil laps on välja puhanud
•Võta kaasa lapsele tuttav ja rahustav ese
•Jaga hambaarstiga infot lapse varasemate kogemuste kohta

Harjumused kujunevad varakult

Harjumuste kujundamsiel pakub tuge ka Suukooli programm, mille eesmärk on õpetada lastele õigeid suuhooldusvõtteid juba varases eas. Programmi raames viiakse lasteaedades läbi juhendatud hambapesu tegevusi, mis aitavad igapäevaseid harjumusi kinnistada.

Kuigi teadlikkus on aastatega paranenud, rõhutavad spetsialistid, et lapse suutervise hoidmine algab kodust ning sõltub suuresti vanemate järjepidevusest.

Ootame väikeseid patsiente koos vanematega Ida-Viru Keskhaigla hambakliinikusse – tule ja tee lapse esimene hambaarsti külastus meeldivaks kogemuseks!

Registratuurid:

Järve linnaosa registratuur: 331 1141
Ahtme linnaosa registratuur: 331 1708

Ära lükka edasi – tulge julgelt ja broneerige aeg! Varajane tegutsemine tagab lapsele terve ja tugeva naeratuse.

Allikas: https://tervisekassa.ee/uudised/tervisekassa-kutsub-2-aastaseid-lapsi-hambaarstile

Täiendatud! Pakkumuste esitamise uus tähtpäev on 20. mai 2026.

 Ida-Viru Keskhaigla avas hanke erakorralise meditsiini osakonna (EMO) laienduse ehitamiseks. Projekti eesmärk on rajada kaasaegne erakorralise abi keskus, mis parandab patsientide vastuvõtu tingimusi ning suurendab haigla võimekust pakkuda kvaliteetset abi.

„Olemasoleva EMO laienduse ehitustööd on oluline investeering piirkonna tervishoidu. Kaasaegsed ruumid võimaldavad pakkuda paremini korraldatud erakorralist abi. Lisaks kvaliteetsele ravikeskkonnale peame oluliseks ka turvalisust, vastavalt uutele nõutele valmib hoone alla varjend, mis on oluline osa haigla kriisivalmiduse tugevdamisel,“ ütles Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Tohver.

Vastavalt Innopolis Insenerid OÜ poolt koostatud ehitusprojektile on EMO laienduse suletud netopindala kokku ligi 1640 m², osaliselt renoveeritakse ka EMO olemasolevaid ruume ligi 570 m² ulatuses. Ehitustööde eeldatav maksumus on 6,9 miljonit eurot (ilma käibemaksuta) ning töödega on plaanis alustada käesoleva aasta kevadel.

Ehitustööde käigus rajatakse uus ligi 190 m² suurune kiirabilüüs kolmele kiirabiautole, laiendatakse reanimatsiooni- ja jälgimissaali, ehitatakse uued isolaatorid nii nakkusohtlikele kui ka psühhiaatrilistele patsientidele, parandatakse saastunud patsientide dekontamineerimise võimalusi. EMO laienduse projekteerimisel on suurt tähelepanu pööratud patsientide privaatsuse ja turvalisuse tagamisele. Juurdeehitise nullkorrusele on planeeritud töötajatele garderoobid, ruum täiendavale varugeneraatorile ja UPS süsteemile ning kaheosaline varjend.

SA Ida-Viru Keskhaigla „EMO laienduse ehitustööd“  hanke tingimused on avaldatud riigihangete registris (viitenumber 307675). Pakkumuste esitamise uus tähtpäev on 20. mai 2026. Vastavalt projekti ajakavale on EMO laienduse ehitustööde teostamiseks planeeritud kuni 17 kuud.

Fotol 3D vaade Ida-Viru Keskhaigla Ahtme üksusele koos ehitatava EMO autolüüsi ja perspektiivse psühhiaatria R-korpusega. R-korpuse ehitustööd ei kuulu käesoleva hanke mahtu. Allikas: IVKH projektipank.

Lisainfo: 

Riine Urbala

SA Ida-Viru Keskhaigla turundus- ja kommunikatsioonijuht

5301 5813

18.03.2026

6. aprillist - 3. maini 2026 viiakse Ida-Viru Keskhaiglas läbi patsientide rahulolu-uuring, mille eesmärk on hinnata, kuivõrd vastavad haigla raviteenused patsientide ootustele. Sama uuring toimub paralleelselt ka mitmes teises Eesti haiglas.

Küsitluses osalemine on vabatahtlik ja anonüümne. Küsimustikud jagatakse patsientidele enne haiglast lahkumist ning neid saab täita nii eesti kui ka vene keeles. Täidetud ankeedid kogutakse osakondades spetsiaalsetesse tagasisidekastidesse.

Haigla kutsub patsiente aktiivselt osalema, et saadud tagasiside abil parandada raviteenuste kvaliteeti ja töökorraldust

Märtsis on hea teeninduse kuu ning sel puhul tõstab Ida-Viru Keskhaigla esile oma klienditeeninduse teenistuse igapäevast tööd. Haigla registratuurides, kõnekeskuses ja garderoobides töötab 43 pühendunud klienditeenindajat, kes aitavad patsiente vajalikku abi saamisel.

Hea teeninduse kuu jooksul on patsientidel ja külastajatel võimalus jätta klienditeenindajatele ka head tagasisidet. Selleks on haiglas üles pandud spetsiaalsed suunavad sildid ja tagasisidelehed, mida võib näha erinevates haigla hoonetes. Täidetud tagasiside saab jätta vastavasse postkasti, et tunnustada klienditeenindajate tööd ja jagada oma positiivset kogemust.

Iga kuu registreeritakse klienditeeninduse kaudu eriarstide vastuvõtule üle 9000 patsiendi, mis teeb aastas kokku rohkem kui 100 000 patsienti. Samuti vastatakse registratuuri telefonil 331 1133 igakuiselt 11 000–12 000 kõnele, aastas ligikaudu 140 000 kõnet.

Klienditeeninduse teenistuse peamised ülesanded on patsientide vastuvõtt ja registreerimine, vastuvõtuaegade broneerimine uuringutele ja protseduuridele, patsientide ja külastajate nõustamine ning koostöö haigla arstide, õdede ja administratsiooniga, et tagada sujuv töökorraldus.

Ida-Viru Keskhaigla klienditeenindajad töötavad mitmes asukohas üle maakonna. Registratuurid ja kõnekeskus asuvad Järve tervisemajas, Ahtmes, Kiviõlis, Sillamäel ning Narvas. Garderoobid teenindavad külastajaid Järve tervisemajas, Taastusravi ja õendusabikliinikus ning Ahtmes.

Hea teenindus algab tähelepanelikkusest, hoolivusest ja valmisolekust aidata, just neid väärtusi kannab Ida-Viru Keskhaigla klienditeeninduse meeskond iga päev.