Pilt: Eesti Õendusjuhtide Ühing

Eesti haiglate õendusjuhtide talvekool toimus sellel aastal kahel päeval, 12. ja 13. jaanuaril Saka mõisas, Pankranniku pärlis. Selle korraldamisega tegelevad iga aasta Eesti Õendusjuhtide Ühingu liikmed. Ühingu liikmeteks on Eesti piirkondlike, keskhaiglate ja üldhaiglate haigla õendusjuhid. Tegemist on pea kuus aastat tagasi asutatud ühinguga, mille peamine eesmärk on arendada juhtimisprofiile õenduse valdkonnas ja suurendada õendusjuhtide panust riigi tervishoiupoliitika kujundamisel ja tervishoiuteenuste kvaliteedi parendamisel. Lisaks on selle ühingu koostööpartneriteks ka Tartu Ülikooli õendusteaduse õppetool, tervishoiu kõrgkoolid, Eesti Õdede Liit, Euroopa õendusjuhtide ühing (ENDA), Kutseliit, Riiklik 3N töörühm ja Eesti Ämmaemandate Ühing. Talvekooli korraldasid seekord Ida-Viru Keskhaigla õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja ja Narva Haigla ülemõde Natalja Metelitsa.

Talvekooli esimesel päeval toimus sisukas seminar, millel arutati haiglate õendusjuhtimise struktuure, õendusjuhtide vastutusalasse jäävaid valdkondi ja spetsialistide kaasatust valdkonniti.

Lisaks arutati tervishoiutöötajate hetkeseisu muutuvas tervishoiusüsteemis, vajadusi ja väljaõppe võimalusi. Arutelu eesmärk oli tuua ühe laua taha haiglate õendusjuhid ja õppeasutuste esindajad, et arutada ja leida lahendusi tervishoiuspetsialistide vähesuse tingimustes tervishoiuteenuse järjepidevuse ja kvaliteedi tagamiseks ning sõlmida kokkulepped järgmiste sammude osas.

Samuti diskuteeriti uute õppekavade/kutsete (näiteks flebotomistid ehk vereproovi võtjad) arendamise vajaduse ja võimaluste teemal ning eritähelepanu orbiiti sattusid veel hooldustöötajate õppekavade ja väljaõppe kvaliteediga seotud küsimused.

Teist päeva sisustati Ida-Viru Keskhaigla ja Narva Haigla külastusega. IVKH õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ksenia Verhovskaja sõnul oli talvekooli raames organiseeritud väljasõit igati kasulik ja silmaringi avardav. „Pikalt mõtlemata sõnan, et kohtumine kolleegidega teistest haiglatest, kõrgkoolidest ja ühingutest oli informatiivne ning inspireeriv. Loodan, et seminaril saadud uute teoreetiliste teadmistega kaasneb järgnev praktiline suunitlus,“ nentis Ksenia Verhovskaja. Hea näite sellest, kuidas teooria kandus üle praktikasse, tõi ta tuginedes Tartu Ülikooli Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse ettekandele patsientide nõukoja moodustamise teemal, mida Eesti Õendusjuhtide Ühingu liikmed lahkasid eelmisel aastal toimunud suvekoolis Hiiumaal. „Ilona tegi põhjaliku ülevaate patsientide nõukoja eesmärkide, ülesannete ja oodatavate tulemuste osas ja andis kasulikke nõuandeid, mida rakendasime ka meie patsientide nõukoja loomise etapil. Ida-Viru Keskhaigla juures tegutseb eelmise aasta sügisest üheksaliikmeline patsientide ja nende lähedaste esindusrühm, kes annab sisendeid haigla tervishoiuteenuste arendamiseks, patsiendikogemuse parandamiseks ja patisentide ja haigla töötajate vahelise koostöö edendamiseks,“ lausus IVKH õenduse ja patsiendikogemuse juht.

Pildi allikas: Kuriteoohvrite kaitse Eestis Facebooki leht

Kuriteoohvrite kaitse projekt on ellu kutsutud justiitsministeeriumi, Victim Support Europe’i ja Euroopa Liidu koostöös ning kestab kaks aastat. Tegemist on pilootprojektiga, mis viiakse Eestis esialgu ellu ainult Lääne- ja Ida-Virumaal. Projekti eesmärk on pakkuda kuriteoohvritele paremat kaitset Eestis. Selleks töötavad justiitsministeerium, politsei– ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet, piirkonna haiglad, sh Virumaa suurim tervishoiuasutus Ida-Viru Keskhaigla, kus juba ainsana piirkonnas toimib seksuaalvägivalla kriisiabikeskus (SAK), ja muud sihtrühmad koos välja ohvriabitoimingud.

Tervishoiuteenuse osutajate suhtes on ühiskonnas suur usaldus. Tervishoiutöötajatel on enda rollist ja usaldusest tulenev vastutus aidata patsiente, kes võivad olla vägivalla või muud liiki kuritegude ohvrid. Selleks, et võimalikku ohvrit märgata, kuulata, pakkuda esmast inimlikku tuge või suunata abi saama ning aidata taastada turvatunnet, tuleb tervishoiutöötajal rakendada oma empaatiavõimet.

On kaks peamist võimalust, kuidas tervishoiutöötajad ohvritega kokku puutuvad. Kannatanud võivad pöörduda tervishoiuteenuse osutaja poole pärast seda, kui neil on juba olnud kokkupuude politsei või ohvriabiga. See olukord on tavaliselt tervishoiutöötaja jaoks kergem, kuna on teada, et patsient on langenud mingit liiki kuriteo ohvriks. Samuti on siis esmane turvatunne inimese jaoks loodud, kuriteosündmus peatatud. Teine olukord on selline, kus tervishoiutöötaja, kokkupuutes patsiendiga, peab oletama või hindama, kas tegemist võib olla ohvriga, eriti juhul, kui patsient seda ise koheselt tervishoiutöötajale ei väljenda.

Kuriteoohvrite kaitse paremaks tagamiseks piloteerivad Ida-Viru Keskhaigla (IVKH), Narva Haigla ja Rakvere Haigla 2023. aastal väärkohtlemise kehakaardi katseprojekti. Meie haiglas piloteerib kehakaarte viis osakonda: EMO, sünnitus-, laste-, ortopeedia- ning taastus- ja õendusabi osakonnad. Katseprojekti peamine eesmärk on selgemalt tuvastada, kas patsient võis kuriteoohvriks langeda ja paremini selgitada sellega seotud asjaolusid. Kui arstil või õel tekib kahtlus, et haiglasse pöördunud patsiendiga leidis aset väärkohtlemine, täidavad nad väärkohtlemise kehakaardi, milles kirjeldavad patsiendiga juhtunut, fikseerivad ja pildistavad kehavigastusi ja annavad hinnangu tema vaimsele seisundile. Pärast meditsiiniabi osutamist ja väärkohtlemise kehakaardi täitmist nõustab arst või õde kannatada saanud patsienti jätkuabi ja toe saamise küsimustes. Näiteks, võib probleemi iseloomust tulenevalt patsiendile vaja minna eriarsti, politsei või prokuratuuri töötaja, sotsiaaltöötaja ja muu kitsema profiiliga spetsialisti abi.  Projekti raames on loodud erinevad infomaterjalid, mis on suunatud nii patsientidele kui ka tervishoiutöötajatele.

Väärkohtlemise kehakaardi projekt on oluline põhiprojekti jätkuarendus. „Väärkohtlemise kehakaardi abil saab detailsemalt ja sihikindlamalt kaardistada kuriteoohvrite vajadusi ja võimalikult kiiresti leida neile sobivamaid kaitselahendusi. Säärased projektid on turvalise ühiskonna ja inimeste kaitse tagamise seisukohalt tähtsad. Selleks on vajalikud erinevate organisatsioonide vaheline koostöö, ühised koolitused ja kogemuste vahetamine. Organisatsioonide ja pädevuste koostoimel luuakse kompleksne abipakett kuritegude ohvritele, kes vajavad ühteviisi meditsiinilist, psühholoogilist, juriidilist ja sotsiaalset abi. Meie ühine eesmärk on kaitsta inimesi ja nende tervist,“ laususid keskhaigla poolsed projekti koordinaatorid.

Vasakult: juhatuse esimees Tarmo Tohver, kultuuriminister Piret Hartman, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, ülemarst Toomas Kariis

Keskhaigla juhatuse liikmed Tarmo Tohver, Toomas Kariis ja Ksenia Verhovskaja võtsid ministri vastu ja tegid temale IVKHd tutvustava presentatsiooni.

Kohtumise käigus oli tõstatatud ja arutatud järgnevaid teemasid:

- arstide ja õdede puudus ning võimalused ja takistused tervishoiutöötajate tööle võtmisel välismaalt.

- Konkurentsivõimeline palgatase tervishoiutöötajatel. Piirkondliku tööjõumaastiku iseärasuste tõttu on meil tervishoiutöötajate palgad kohati kõrgemad kui suuremates keskustes. See on lisamotivatsioon töötajatele, kes tulevad Ida-Virumaale tööle.

- Perearstide ja eriarstide vahelise koostöö parendamine ja patsiendikogemuse ja -raviteekonna kvaliteedi tõstmine. Tänu sellele, et perearstid, eriarstid ja protseduuride kabinetid asuvad ühe katuse all, on kiirem ja mugavam osutada patsientidele vajalikke tervishoiuteenuseid.

- Töö- ja karjäärivõimalused noortele: võimalus läbida residentuuri erinevatel erialadel, radioloogiatehnikute ja bioanalüütikute väljaõpe Ida-Viru Keskhaiglas.

- Kaasaegsete töötingimuste loomine: pidevalt uuenev taristu, rajatav koolituskeskus ja mõne aja pärast uksed avav jõusaal töötajatele.

- Patsientide ja/või nende esindajate kaasamine keskhaigla tööprotsesside, sh tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamisse.

Vasakult: ülemarst Toomas Kariis, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, juhatuse esimees Tarmo Tohver, Eesti 200 juht Lauri Hussar ja erakonna liige Janek Pahka.

Keskhaigla juhatuse liikmed Tarmo Tohver, Toomas Kariis ja Ksenia Verhovskaja tegid külalistele põhjaliku ülevaate keskhaigla struktuurist, arendustegevustest, personali värbamisest, koostööst ja projektides osalemisest.

Põhisõnumid, mis kohtumise ajal on kõlanud:

1️⃣ Ida-Viru Keskhaigla on praegu kõige kaasaegsema taristuga haigla Eestis.
2️⃣ Aastal 2022 suurenes abiarstide ja residentide hulk keskhaiglas, millele aitasid kaasa kaasaegne töökeskkond, residentuuri erialade lai baas, head karjääriperspektiivid.
3️⃣ Lisaks arstiabi teenuste arendamisele on olulisemale kohale tõusnud õendusabi. Selle valdkonna oleme eritasandile viinud ja suurendanud õdede iseseisva vastuvõtu teenuse mahtu.
4️⃣ Koostöös kõrgkoolidega on oluline pöörata tähelepanu mitte ainult tervishoiutöötajate väljaõppele, kuid ka teiste spetsialistide koolitamisele, kellel on oluline roll tööprotsesside toetamises – meditsiinitehnikud, -füüsikud, IT insenerid.
5️⃣ Erifookuses on psühhiaatria teenuste arendamine Ida-Virumaal. Vajadus psühhiaatrite ja vaimse tervise õdede järele on üks suuremaid. Tervise- ja tööminister Peep Peterson kinnitas eelmise aasta novembris IVKH funktsionaalse arengukava II etapi, kuhu on lisatud psühhiaatria struktuuriüksuse ruumivajadus. Plaanime tegeleda psühhiaatriakorpuse rajamisega seotud finantseerimisküsimustega ja ehitusprojekti ette valmistamisega.

Emakakaelavähk on maailmas kõige enam levinud pahaloomuline kasvaja.

Emakakaelavähk on sagenenud nooremate naiste hulgas, võib esineda alates 30. aastates naistel ning haigestumise kõrgpunkt on 45–55 eluaastal.

Eestis diagnoositakse aastas umbes 150 emakakaelavähi haigusjuhtu, suremus keskmiselt 65 naist aastas.

Emakakaelavähi peamine riskitegur on sugulisel teel leviv papilloomviirus (HPV).
HPV on peaaegu 100% kõikidest emakakaelavähi tekkimise põhjuseks.
Arenenud riikides on 50% kõigist infektsiooni tõttu tekkinud vähihaigust seotud HPV-ga.

Emakakaelavähki saab ennetada!

Emakakaelavähist hoidumiseks on võimalik end vaktsineerida HPV vaktsiiniga. HPV vaktsiin on ohutu ja efektiivne ning pakub pikaajalist kaitset.

2018. aastal lisati riiklikusse immuniseerimiskavasse tüdrukute HPV vaktsineerimine. Vaktsineerimiskuur kuni 15-aastastele koosneb kahest doosist ning üle 15-aastastele kolmest doosist. Esimese ja teise annuse vaheline intervall on vähemalt 6 kuud, kuid mitte rohkem kui 13 kuud. Vaktsineerimine on vabatahtlik, kuid alaealiste puhul peab otsuse langetama lapsevanem. Mõlemad doosid on tütarlapsele tasuta.
HPV vaktsiini teha ka täisealiste naistele. Sel juhul on vaktsineerimine tasuline.

Tule sõeluuringule!

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 30–65 iga viie aasta tagant.

2023. aastal on kutsutud emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988, 1993.

Sõeluuringu läbiviimine:
• HPV uuringu andmine sarnaneb günekoloogilise läbivaatusega, mille käigus võetakse väikese harjakesega proovimaterjal.
• Rakuproov võetakse emakakaela limaskesta pinnalt ja emakakaelakanalist, seejärel uuritakse proovi laboris.
• Protseduur on valutu.
• Kõige sobivam on uuringuproovi anda menstruatsioonitsükli 10.–20. päeval.

Tavapäraselt tehakse sõeluuringuid tervishoiuasutuses, kuid on võimalik ka HPV kodutestimine, mis on varasemate uuringute tulemustel ja mitmete Euroopa riikide kogemusel osutunud sama tõhusaks. Kodutest on kliinikus tehtud HPV uuringuga sama usaldusväärne emakakaelavähi riski hindamise meetod.

HPV testid on müügil apteekides (Benu, Südameapteek, Euroapteek ja Apotheka apteegiketid).

Emakakaelavähi sõeluuringule tervishoiuasutuses on võimalik registreeruda SA Ida-Viru Keskhaigla registratuuri tel. 33 111 33 ja digiregistratuuri kaudu.

Allikad:

www.kasvaja.net
https://emakakaelavahk.soeluuring.ee
https://www.haigekassa.ee/blogi/emakakaelavahk-tosine-haigus-mida-saab-ennetada