Alates 1. juulist 2026 laienevad Eestis innovaatilise kolesterooliravimi inklisiraani (Leqvio) soodustustingimused. Muudatus tähendab, et senisest rohkem kõrge südame-veresoonkonnariskiga patsiente saab ligipääsu ravile, mida peetakse üheks olulisemaks uuenduseks kolesteroolitaseme langetamisel viimastel aastatel.

Inklisiraan on esimene laialdaselt kasutusele võetud siRNA-tehnoloogial põhinev kolesterooliravim. Erinevalt tavapärastest statiinidest mõjutab ravim maksas geneetilist mehhanismi, mis aitab organismil LDL-kolesterooli ehk nn halba kolesterooli verest tõhusamalt eemaldada. Selle tulemusena langeb LDL-kolesterooli tase märkimisväärselt.

Ida-Viru Keskhaigla kardioloogia vanemarst Olga Lapkovskaja sõnul on muudatus eriti oluline patsientidele, kellel on juba olnud mõni raske südame-veresoonkonna haigus või sekkumine.

„Meil on olemas väga kindlad infarktijärgsed ravijuhised. Kui patsiendil on olnud südamelihase infarkt, insult või arterite stentimine, siis soovime, et tema LDL-kolesterooli tase oleks alla 1,4 mmol/l. Kui me seda statiinide ja esetimiibiga ei saavuta, siis on võimalik lisada inklisiraanravi,“ selgitas ta.

 Foto: pexels.comMadalam LDL-kolesterooli piirväärtus avab tee ravile

Seni piiras ravimi kasutamist muu hulgas nõue, et patsiendi viimasest südame-veresoonkonna haigusjuhust ei tohtinud olla möödunud rohkem kui kolm aastat, aga alates juulist see piirang kaob.

„Varem ei saanud me ravi alustada näiteks patsiendil, kelle südameoperatsioon või infarkt oli olnud kuus aastat tagasi. Tegelikult oli see mõnevõrra absurdne, sest risk ei kao kuhugi. Nüüd see kriteerium kaob ning rohkemad patsiendid saavad vajalikku ravi,“ rääkis dr Lapvkovskaja.

Lisaks muutub oluliselt LDL-kolesterooli piirväärtus, mille alusel saab soodusravi määrata, kui senini pidi LDL-kolesterooli tase püsima vähemalt 2,6 mmol/l juures, siis alates 1. juulist langeb piir 1,8 mmol/l-ni.

„See on tegelikult väga suur muutus. Meie ravieesmärk on alla 1,4 mmol/l, kuid nüüd saavad ravile ka need patsiendid, kelle LDL jääb vahemikku 1,8–2,6 mmol/l. Selliseid inimesi on märkimisväärselt rohkem ja nad võivad ravist olulist kasu saada,“ märkis kardioloog.

 Ravimi hind muutub patsiendisõbralikuks

Ravimi väga kõrge hind on olnud üks peamisi põhjuseid, miks selle kasutamine on seni olnud piiratud. Ühe süsti maksumus oli ligikaudu 800 eurot, kuid soodustuse korral jääb patsiendi omaosalus vaid 3,5 eurot.

„Kõige olulisem on see, et patsiendid saavad ravi sajaprotsendilise soodustusega. Ravim ise on väga kallis, kuid patsiendi jaoks tähendab see retsepti väljakirjutamisel vaid alla nelja euro suurust kulu,“ selgitas dr Lapkovskaja.

Soodustus kehtib siiski ainult niinimetatud sekundaarse preventsiooni patsientidele ehk inimestele, kellel on juba olnud infarkt, insult või muu ateroskleroosiga seotud veresoonte haigus ja sekkumine.

„Kahjuks ei saa me praegu soodusravi pakkuda inimestele, kellel on küll kõrge risk või ateroskleroos, kuid kellel ei ole veel olnud ühtegi südame-veresoonkonna otsest haigestumist. Soodustus on neile, kellel haigus on juba avaldunud,“ ütles ta.
IVKH kardioloogia vanemarst Olga Lapkovskaja. Foto: IVKH fotopank.

Kardioloogiaõe iseseisev vastuvõtt

Ravi manustatakse tervishoiutöötaja poolt süstina kaks korda aastas ja patsient ei saa ravimit ise kodus süstida, mistõttu saab seda teha kardiloogia õde, kes on saanud vastava väljaõppe ning jälgib ja korraldab ravi.

Üks süst tagab toime ligikaudu kuueks kuuks. Õde nõustab patsienti ja jälgib ravi korraldust, kuid ravi toimub kardioloogi järelevalve all. Kardioloog hindab ravinäidustust, kinnitab ravi alustamise ning väljastab vajaliku retsepti. Patsient käibki edaspidi regulaarselt kaks korda aastas kardioloogia õe juures süstimas.

Uute tingimuste jõustumise eel on dr Lapkovskaja alsutanud patsientide kaardistamist ja esialgsed andmed näitavad, et märkimisväärne osa südame-veresoonkonna haigustega patsientidest võiks uutele kriteeriumidele vastata.

„Oleme vaadanud üle oma patsientide andmeid ning näeme, et iga seitsmes-kaheksas patsient võib uutele tingimustele vastata. See näitab, kui oluline mõju sellel muudatusel võib olla südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel ja korduvate haigusjuhtude vähendamisel,“ lisas ta. Tänaseks päevaks on dr Olga Lapkovskaja kaardistanud ja saatnud perearstidele vastavad teated, kelle patsiendid peaks pöörduma kardioloogia õe iseseisvale vastuvõtule, et saada õigeaegset ravi.

Kardioloogide hinnangul on tegemist ühe oodatuima muudatusega viimaste aastate jooksul, mis aitab viia Eesti südame-veresoonkonna haiguste ravi veelgi lähemale Euroopa parimatele standarditele.

HEA TEADA

Milline on normaalne kolesteroolinäit?

Üldkolesterooli kõrval mõõdetakse ka LDL- ja HDL-kolesterooli. Mõlemal on organismis tähtis roll.

LDL (low density lipoproteins ehk väikese tihedusega lipoproteiinid), rahvakeeles n-ö halb kolesterool, transpordib kolesterooli maksast keharakkudesse.

HDL (high density lipoproteins ehk suure tihedusega lipoproteiinid), rahvakeeles n-ö hea kolesterool, transpordib kolesterooli maksarakkudesse tagasi.

Kolesteroolinäidud peaksid jääma järgmistesse piiridesse (eriti oluline on jälgida, et LDL-kolesterool jääks alla 3 mmol/l):

• üldkolesterool ≤ 5,0 mmol/l
• LDL-kolesterool ≤ 3,0 mmol/l
• HDL-kolesterool ≥ 1,0 mmol/l (M), ≥ 1,2 mmol/l (N)

Kui kolesterooli on rohkem, kui organism elutegevuseks vajab, hakkab liigne kolesterool ladestuma veresoonte seintele, mis suurendab järsult südame- ja veresoonkonnahaiguste riski. Kui veresoonte seintele ladestumine on pikaaegne, võib tekkida ateroskleroos ehk lupjumine ning sooned võivad ummistuda. See on omakorda stenokardia (valu rindkeres) ja südamelihase infarkti põhjuseks. Ajus võib veresoonte ummistumine põhjustada insuldi.

11.06.2026 

Ida-Viru Keskhaigla kutsub 2. juunil kogukonda patsiendipäevale, et väärtustada patsientide häält ning edendada inimkeskset ja kättesaadavat tervishoidu. 

IVKH radioloogiaosakond puutub patsientidega kokku igapäevaselt. Foto: Maila Meldre

Ida-Viru Keskhaiglas saavad sel päeval kohale tulnud huvilised kuulata meie kogenud spetsialistide loenguid ning kontrollida oma olulisi tervisenäitajaid.

Üritus toimub Ahtme üksuses algusega kell 14.00 ja kestab paar tundi. Külastajatele räägitakse muu hulgas patsiendi õigustest ja kohustustest, erakorralisest abist, õdede iseseisvatest vastuvõttudest ning tervisliku eluviisi olulisusest.

Päeva jooksul toimuvad ka ekskursioonid ning soovijad saavad kontrollida veresuhkrut, hemoglobiini ja vererõhu näitajaid.

Patsiendipäeva reklaamiv loosimäng toimus Facebookis mai lõpuni, auhind loositakse välja kõikide jagajate vahel ja selle saab kätte üritusel.

„Patsiendipäeva eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust ja tuua terviseteemad inimestele lähemale ning anda praktilist nõu, kuidas oma tervist paremini hoida. Oluline on näidata haigla toredaid töötajaid ja meie kaasaegset keskkonda. Kui inimene näeb keskkonda enne ravi või vastuvõttu, aitab see vähendada teadmatusest tekkivat ärevust ja loob rohkem usaldust meie töö ning personali vastu. Avatud uste päeval saab küsida küsimusi ning saada parem ettekujutus sellest, kuidas haiglas hoolitsetakse patsientide eest. Meie eesmärk on muuta haiglakogemus võimalikult arusaadavaks, turvaliseks ja inimlikuks,“ ütles üks ürituse korraldaja haigla klienditeeninduse juht Siiri Villberg.

Programm on korraldatud nii eesti kui ka vene keeles. Patsiendipäev toimub aadressil Ilmajaama tn 14, Kohtla-Järvel.

Vaata täpsemat kava: 

IVKH patsiendipäeva kava.

Patsient ja õde Ida-Viru Keskhaiglas. Foto: Maila Meldre.

Käesoleva aasta 6. aprillist kuni 3. maini viidi Ida-Viru Keskhaiglas läbi patsientide rahulolu-uuring, mille eesmärk oli hinnata, kuivõrd vastavad haigla raviteenused patsientide ootustele. Sama küsimustikuga uuring toimus paralleelselt ka teistes Eesti haiglates. Küsitluses osalemine oli vabatahtlik ja anonüümne. Küsimustikud jagati patsientidele enne haiglast lahkumist ning neid sai täita nii eesti kui ka vene keeles.

Patsientide rahulolu-uuring näitab, et patsiendid hindavad Ida-Viru Keskhaigla haiglaravi kõrgelt. Uuringus osalenute hinnangud peegeldavad usaldust haigla töötajate professionaalsuse, hoolivuse ja osutatava ravi kvaliteedi vastu.

„Kindlasti on kõrgemas patsientide hinnangus osa kõigil haigla töötajatel, kes oma igapäevatöös asetavad patsiendi vajadused esiplaanile. Eesmärgiks võiks olla haiglaraviga väga rahulolevate patsientide osakaal vähemalt 80%, hetkel on see näitaja 77%. Positiivse arenguna saab välja tuua, et oleme parandanud patsientidele raviga seotud küsimuste selgitamist. Samas näitavad tulemused, et osa patsiente vajab veelgi põhjalikumat teavet nii ravi kui ka selle järjepidevuse kohta pärast haiglaravi. Jätkuvalt hinnatakse kõrgelt meie ruumide puhtust. Väärtuslikku sisendit parendustegevuste kavandamiseks saime ka patsientide kommentaaridest,“ selgitas uuringu tulemuste tagamaid haigla kvaliteedijuht Monyca Sepp.

Oleme paremini selgitanud patsientidele nende raviga seotud küsimusi, kuid osad patsiendid vajavad veelgi enam selgitusi ravi ja selle jätkumise teemal. Jätkuvalt on patsiendid rahul meie ruumide puhtusega. Teemasid parendutegevusteks tuli ka patsientide kommentaaridest.Kindlasti on kõrgem patsientide rahulolu kõigi haigla töötajate ühise panuse tulemus, sest oma igapäevatöös seatakse patsiendi vajadused esikohale. Meie eesmärk on saavutada vähemalt 80% väga rahulolevate patsientide osakaal, praegu on see näitaja 77%. Positiivse arenguna saab välja tuua, et oleme parandanud patsientidele raviga seotud küsimuste selgitamist. Samas näitavad tulemused, et osa patsiente vajab veelgi põhjalikumat teavet nii ravi kui ka selle järjepidevuse kohta pärast haiglaravi. Jätkuvalt hinnatakse kõrgelt meie ruumide puhtust. Väärtuslikku sisendit parendustegevuste kavandamiseks saime ka patsientide kommentaaridest.

Uuringus osales 284 patsienti ning vastamismäär oli 40,7%. Tulemused näitavad, et 77% vastanutest jäi haiglaraviga väga rahule ning veel 21,9% olid üldiselt rahul, rahulolematuid oli vaid 1,1%.

Kõnekas on ka patsientide valmisolek haiglat vajaduse korral uuesti valida. Enam kui neli viiendikku vastanutest (81,5%) kinnitas, et tuleks kindlasti samasse haiglasse tagasi, ning 16,7% vastasid, et pigem tuleksid tagasi.

Kõrge hinnang personalile

 Patsiendid andsid kõrgeid hinnanguid nii arstidele kui ka õenduspersonalile. Kahe näitaja lõikes on aastatel 2017–2026 toimunud selge positiivne areng, nende vastajate osakaal, kes hindavad arsti vastuseid arusaadavaks ning arsti usaldusväärsust ja oskusi kindlalt heaks, on kasvanud vastavalt 71%-lt 87%-ni ja 73%-lt 87%-ni, samal ajal kui pigem positiivsete hinnangute osakaal on märgatavalt vähenenud, mis viitab patsientide usalduse ja rahulolu tugevnemisele. Eriti silmapaistvad olid hinnangud õendusabile. Õdede viisakusega jäi väga rahule 94,2% vastanutest, õendusabi kättesaadavusega 93,2% ning õdede empaatiavõimega 92,9% patsientidest.

Selge teave ja toetav ravi

Patsiendid hindasid kõrgelt ka neile antud teavet ja selgitusi. Üle 85% vastanutest jäi väga rahule uuringute ja protseduuride kohta saadud infoga ning haiglaravijärgseks toimetulekuks antud juhistega.

Valu leevendamise kiirust hindas väga heaks 91,7% vastanutest, mis kinnitab patsientide positiivset kogemust ravi ajal.

Puhtus, turvalisus ja hooliv keskkond

Haigla keskkonnaga seotud näitajad said samuti väga kõrgeid hinnanguid. Ruumide puhtuse ja korrashoiuga jäi väga rahule 92,5% vastanutest ning abi kutsumise võimalust palatis hindas väga heaks 91,8% patsientidest. Patsiendi privaatsuse tagamist pidas väga heaks 87,4% uuringus osalenutest.

Hinnang haiglaravil oleku kogemusele, soovitusindeks.

Haiglaravi kogemus sai kõrge hinnangu

Aastatel 2023–2026 on patsientide hinnang inimväärikale ja austavale kohtlemisele paranenud: kindlalt positiivsete hinnangute osakaal kasvas 82%-lt 87%-ni ning pigem positiivsete hinnangute osakaal vähenes 16%-lt 12%-ni, mis näitab, et üha rohkem patsiente tunneb end vastuvõtul väärtustatu ning austatuna.

Kui patsientidel paluti hinnata oma haiglaravi kogemust kümnepalliskaalal, kujunes keskmiseks hindeks 9,3 punkti. Enam kui kaks kolmandikku vastanutest andis maksimaalse hinde 10.

Uuring kinnitab, et patsiendid hindavad kõrgelt nii haigla personali professionaalsust kui ka hoolivat suhtumist. Tulemused näitavad, et haiglaravi kogemus vastab patsientide ootustele ning haiglat peetakse usaldusväärseks raviasutuseks.

09.06.2026

27. mail toimus Jõhvi Kontserdimajas arvult teine kahe Ida-Virumaa haigla koostöökonverents. Sel korral olid fookuses kirurgilised erialad, konverents kandis nime  „Ida-Virumaa kirurgia täna ja homme: kättesaadavus, kvaliteet ja jätkusuutlikkus“. Üritust rahastas Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit Õiglase Ülemineku Fondi meetme „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ raames.

Konverentsi avas sotsiaalminister Karmen Joller, kes rõõmustas haiglatevahelise koostöö üle ning tõi esile, et tervishoiusüsteemi korrastamiseks loodava tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koostöömudeli „Tervik“ raames on kaks haiglat teinud ühisavalduse ministeeriumile, et piirkondlik juhtimismudel võiks olla seotud Ida-Viru Keskhaiglaga. See aitaks vähendada dubleerimist, kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt ning parandada tervise- ja sotsiaalteenuste lõimitust maakonnas.

Konverentsil osalesid lisaks kahe haigla tervishoiutöötajatele ka perearstid ning teised tervishoiu valdkonnaga seotud spetsialistid. Konverents keskendus piirkondlikule kirurgiale, ning ettekannetes käsitleti erinevaid kirurgilise ravi valdkondi. 

Päeva jooksul käsitleti mitmeid aktuaalseid teemasid. Dr Tiit Meren rääkis tänapäeva Euroopa julgeolekuolukorrast tulenevatest vajadustest ning rõhutas et Eesti kirurgid peaksid valdama  nii militaar- kui tsiviilkirurgia oskusi. Ta tõi elavaid näiteid, kuidas käitutakse ja tegutsetakse sõja äärmuslikes olukordades, mis tuginesid tema isiklikule kogemusele.

Dr Dmitrii Fedorov tutvustas kõhu sirglihaste diastaasi plastika võimalusi ning tutvustas selle operatsiooni käiku ja tulemusi.

Dr Aleksey Semykin andis ülevaate günekoloogia olevikust ja tulevikust, rõhutades, et minimaalselt invasiivne günekoloogia on kujunenud tänapäevase ravi standardiks ning ambulatoorne kirurgia on selge tulevikusuund. Samuti tõi ta esile, et tervishoiuteenuste planeerimisel tuleb üha enam arvestada demograafiliste muutustega ning leida tasakaal kirurgilise abi kättesaadavuse ja teenuste tsentraliseerimise vahel.

Tähelepanu pöörati ka õendusvaldkonnale ning kaasaegsetele ravimeetoditele. Ida-Viru Keskhaigla silmahaiguste osakonna õendusjuht Irina Krasnõhh käsitles Avastini süstide tegemist õdede poolt ning selle ohutust ja tulemusi. Ettekannet ilmestas video, mis käsitles patsiendi teekonda haiglas.

Tartu Ülikooli Kliinikumi torakaalkirurgia professor dr Tanel Laisaar rääkis sõeluuringute mõjust kopsuvähi minimaalselt invasiivse kirurgilise ravi arengule. Kopsuvähi varajane avastamine on võimalik eelkõige sõeluuringu abil ning Eestis on võimalik sõeluuringuid süsteemselt ja tõhusalt läbi viia. Kõlama jäi perearstide ja -õdede oluline roll koostöös sõeluuringu koordinaatoritega, et tagada võimalikult kõrge hõlmatus. Samuti toodi esile, et sõeluuring on kulutõhus ning aitab parandada patsientide ravitulemusi ja suurendada kirurgilise ravi võimalusi.

Pärastlõunases programmis keskenduti postoperatiivsele õendusele, perioperatiivse valuravi juhenditele ning laparoskoopiliste ravimeetodite arengule. Ettekannetega esinesid Narva haigla kirurgiakliiniku vastutav õde Arina Smirnova, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja ka Ida-Viru Keskhaigla anestesioloog dr Dmitri Stepanov ja Narva Haigla kirurg dr Andrii Lopatka.

Konverentsi lõpetas paneeldiskussioon „Kuhu liigud, Ida-Virumaa kirurgia?“, kus arutleti piirkonna kirurgilise abi tuleviku, spetsialistide järelkasvu ning kuidas  tagada, et esmasel kohal oleks patsient. Arutleti selle üle , mida saavad haiglad ise ära teha ningmillised on ootused riigile ja partneritele. Diskussioonis osalesid Narva haigla ülemarst dr Olev Sillandi,  IVKH kirurgiakliiniku juhataja dr Jaak Lind, õendusjuht Helle Peterson, dr Tanel Laisaar ja dr Tiit Meren.

Päeva kokkuvõtte tegid Narva Haigla juhatuse esimees Üllar Lanno ning Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Tohver, kes tänasid osalejaid ning rõhutasid, et Ida-Virumaa tervishoiu tugevus peitub koostöös ja ühises arengus.

Anestesioloog dr Dmitri Stepanov valuravi tagamaid avamas.

1. juunist alustas Ida-Viru Keskhaigla vanglameditsiini teenistuse juhina tööd Ksenia Verhovskaja, kelle juhtimisel keskendub teenistus kvaliteetse, kaasaegse ja kättesaadava tervishoiuteenuse tagamisele Viru vanglas kinnipeetud isikutele. ​Senine juht Roland Rulli asus tööle Terviseameti Lõuna regiooni juhina.

„Alustan uut rolli suure vastutustunde ja motivatsiooniga. Usun, et tugev meeskond, avatud koostöö, ühised väärtused ja toetav töökultuur on kvaliteetse tervishoiuteenuse pakkumise alus ka vanglameditsiinis. Soovin panustada keskkonda, kus inimesed tunnevad end väärtustatuna, hoituna ja ühiselt olulist eesmärki täitvana,“ rääkis Ksenia Verhovskaja.   

Enne vanglameditsiini teenistuse juhi ametit oli Ksenia Verhovskaja kolm aastat Ida-Viru Keskhaigla juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse vallas kuni lapsehoolduspuhkusele jäämiseni ning vahetult enne uut väljakutset kvaliteediteenistuse õenduskvaliteedi spetsialist.

Vanglameditsiini teenistuse tegevuse keskmes on kõigis kinnipidamisetappides osutatavate tervishoiuteenuste planeerimine ja korraldamine. Teenistus vastutab kinnipeetud isikute tervisekontrollide korraldamise, terviseandmete dokumenteerimise, ravimite arvestuse ja väljastamise ning vajalike uuringute ja raviteenuste tagamise eest.

Viru vangla kinnipeetavaid teenindav Ida-Viru Keskhaigla vanglameditsiini teenistus koosneb arstlikust üksusest ja õendusüksusest, kus töötavad arstid, õed, hambaravi assistent ning radioloogia assistent. 

Ksenia Verhovskaja juhtimisel jätkab teenistus tööd selle nimel, et tagada kinnipeetud isikutele kvaliteetne, turvaline ja professionaalne tervishoiuteenus ning toetada vangla tervishoiusüsteemi jätkusuutlikku arengut.

Vanglameditsiini teenistus kuulub Ida-Viru Keskhaigla koosseisu alates 1. juulist 2024. Vanglate tervishoiuteenuse korraldamine anti toona üle Justiitsministeeriumilt Sotsiaalministeeriumile. Selle muudatuse käigus osutab Tallinna vanglas tervishoiuteenuseid Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tartu vanglas Viljandi Haigla ning Viru vanglas Ida-Viru Keskhaigla.

Lisainfo:

Riine Urbala

SA Ida-Viru Keskhaigla turundus- ja kommunikatsioonijuht

telefon 5301 5813

19. mail toimus Jõhvi Gümnaasium meditsiinimooduli õpilaste õppekäik Tallinnasse, mille eesmärk oli tutvuda lähemalt tervishoiuvaldkonna õppimis- ja töövõimalustega ning saada praktiline ülevaade meditsiinispetsialistide igapäevatööst. 

Jõhvi Gümnaasiumi õpilased Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis

Õppepäev algas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli külastusega, kus gümnasistidele tutvustati õppimisvõimalusi ja erinevaid tervishoiuvaldkonna erialasid. Lisaks said õpilased proovile panna oma esmaabiteadmised ning osaleda praktilistes tegevustes. Praktilistes töötubades harjutati elustamist, AED-aparaadi kasutamist ning sidumistehnikaid, mis pakkusid noortele väärtuslikku kogemust ja võimalust omandatud teadmisi reaalses olukorras rakendada.

Päeva teises pooles külastati Põhja-Eesti Regionaalhaigla diagnostikakliinikut, kus tutvuti patoloogiakeskuse ja laboratooriumi tööga. Patoloogiakeskuses rääkis laborant Eineken Helk osakonna igapäevatööst, proovide võtmisest ning uuringutest, mida keskuses läbi viiakse. Õpilastel oli võimalus jälgida proovide ettevalmistamist edasisteks uuringuteks ning näha lähedalt laboritöötajate igapäevaseid tööprotsesse.

Laboratooriumi tööd tutvustasid vastutavad bioanalüütikud Oleg Prannitšuk ja Arvidas Saulis. Õpilastele anti ülevaade laboris teostatavatest analüüsidest, verepanga tööst ning verekomponentide siirdamise ja allergia tuvastamise võimalustest.

Sellised õppekäigud annavad noortele väärtuslikke teadmisi ja praktilisi kogemusi ning aitavad paremini mõista meditsiinivaldkonna mitmekülgset igapäevatööd. Vahetu kokkupuude spetsialistidega ning võimalus näha tervishoiusüsteemi toimimist päriselus toetavad õpilasi teadlikumate tuleviku- ja erialavalikute tegemisel. Loodetavasti andis see päev paljudele noortele kinnitust nende huvile meditsiinivaldkonna vastu ning innustust siduda oma tulevik tervishoiuga.

Jõhvi Gümnaasiumi õpilased

Täname Viktoria Repina, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool avalikkusele suunatud tegevuste koordinaatorit ja lektorit, ning Nikolai Tover, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogia kliiniku õendusjuhti, sooja vastuvõtu ning sisukate tutvustuste eest.

Meditsiinimoodulist: 2020. aasta augustis sõlmis IVKH kolmepoolse koostöölepingu Jõhvi Gümnaasiumi ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga, et pakkuda õpilastele sisukat ülevaadet tervishoiust. Hariduspartnerite ring laienes veelgi – 2022. aasta sügisest liitus meditsiinimooduliga ka Kohtla-Järve Gümnaasium. Meditsiinimoodul on üles ehitatud järgmiselt: esimese aasta baaskursuse käigus omandavad õpilased üldteadmisi Eesti tervishoiusüsteemist, arstikutse olemusest, meditsiinieetikast, õendus- ja hooldustööst, radioloogilistest uuringutest ning laborimeditsiinist.

IVKH pakub gümnasistidele spetsiaalselt neile loodud meditsiinimooduli kaudu ülevaadet tänapäevasest tervishoiust. Moodulisse on oodatud need õpilased, kes soovivad oma tulevased õpingud siduda just tervishoiuvaldkonnaga.