Juhatuse esimees Tarmo Tohver (vasakul) osales tiitli üleandmise tseremoonial.

Neljapäeval, 30. novembril, avalikustati Jõhvi Kontserdimajas konkursi „Ida-Virumaa Aasta Ettevõte ja Vabaühendus 2023" võitjad. Europe Direct'i Jõhvi teabekeskus andis SA Ida-Viru Keskhaiglale üle Ida-Viru Eurorahade Rakendaja 2023 võitja tiitli, nominendid olid OÜ Travel Balt ja MTÜ Craft Depo. SA Ida-Viru Keskhaigla pälvis tiitli seoses EL toetuste eduka kasutamisega ravikorpuste ja meditsiinitehnika uuendamiseks.

Konkurss Ida-Virumaa ettevõtete tunnustamiseks toimus sellel aastal juba seitsmendat korda ja selle kuulutasid ühiselt välja Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esindus, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Europe Direct'i Jõhvi kontaktpunkt ja Ida-Virumaa ajaleht „Põhjarannik". Konkursi eesmärk on väärtustada ettevõtlust ja ettevõtlikkust Ida-Virumaal ning selleaastasel konkursil tunnustati kõrvuti ettevõtetega ka maakonna aktiivseid kodanikke ja vabaühendusi.

Tekst ja pilt: Europe Direct Jõhvi kontaktpunkti Facebooki leht

Ida-Viru Ettevõtluskeskus IVEK kirjeldab seda nii: "Haiglatega on ikka nii, et hea on teada, et haigla on kõrval, kuid parem on sinna mitte sattuda. Paratamatult me sinna aga teinekord satume. Ida-Viru Keskhaigla on arukalt rakendanud EL toetusvahendeid selleks, et patsiendid saaks parima teenuse parimas keskkonnas. Arendustööde käigus on Ahtmesse tekkinud kaasaegne terviselinnak ning ka haigla muud objektid on renoveeritud ning kasutajasõbralikud."

Tsitaat: Ida-Viru Ettevõtluskeskuse Facebooki leht

Neljapäeval, 30. novembril külastasid meie haiglat Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise abikaasa proua Sirje Karis, MTÜ Aitan Eestit esindaja Janar Saviir ja SA Sünnitusmajade Fondi esindaja Laine Randjärv. Külalised võtsid vastu IVKH juhatuse liikmed, kolleegid kirurgiakliinikust, meditsiinitehnoloogia osakonnast ja haldusteenistusest.

MTÜ Aitan Eestit ja SA Sünnitusmajade Fond toetasid meid sellel aastal 14 tuhande euroga. Selle toetuse suuremat osa, 11 tuhat eurot, oleme ära kasutanud naerugaasi aparaadi ostmiseks sünnitusosakonda. Ülejäänud 3 tuhat eurot suunatakse järgmise aasta alguses kavandatava simulatsioonikoolituse "Sünnitaja kriitilised situatsioonid operatsioonitoas" sisseostmiseks.

Visiidi eesmärk oli anda meie haigla esindajatele üle toetusraha tahvel ja tutvuda meie kaasaegse organisatsiooniga. Visiidi algul pidasid kõnet juhatuse esimees Tarmo Tohver, proua Sirje Karis ja Janar Saviir. Tarmo Tohver tänas toetajaid. Proua Karis tänas saalis viibinud tervishoiutöötajaid elutähtsa töö tegemise eest. Janar Saviir ütles ka tänusõnad ja rääkis MTÜ Aitan Eestit ja SA Sünnitusmajade Fondi vahelisest koostööst. Seejärel tutvustas ämmaemandusjuht Karina Semjonova esitluse näol külalistele sünnitusosakonda, sh teenuseid, personali koosseisu, sünnituste arvu viimase 5 aasta lõikes. Erilise tähelepanu fookuses oli toetusraha eest soetatud naerugaasi aparaadi demonstreerimine. Lõppakord oli haigla tuur, mille viis läbi haldusjuht Koit Oras koostöös teiste kolleegidega.

Kliinilise toitmise töörühma mõned liikmed. Vasakult: kvaliteedispetsialist Eda Rajamets, kirurg ja kliinilise toitumise spetsialist dr Aleksandra Šilova, toitlustustehnoloog Külliki Küttis ja toitlustusspetsialist Aksana Kännu.

2022. aasta suvel moodustati meie haiglas Kliinilise toitmise töörühm. Töörühma moodustamise eesmärk oli haiguspuhuse alatoitumuse vähendamine ja patsientide toitlustamise kvaliteedi tõstmine vastavalt tänapäevastele seisukohtadele, kuna toitumine on üks oluline ravikomponent ja ravikvaliteedi näitaja. See tähendas mitte ainult haigla menüü ülevaatamist, vaid ka suukaudse, enteraalse ja parenteraalse toitmise võimaluste laialdasemat juurutamist.

Seni oli menüüde koostamisel lähtutud üleriigilistest soovitustest, mis kehtisid alates aastast 2002. Haigla menüü tõhustamiseks tuli üle vaadata olemasolevad dieedid. Detailse analüüsi meie haigla baasmenüüle teostas Tallinna lastehaiglas töötav magistrikraadiga haigladieetidele spetsialiseerunud toitumisspetsialist Marya Hanna, kellega edaspidi loodame koostööd jätkata. Eesmärk oli saada tervislik tasakaalustatud baasdieet, millest lähtuvalt modifitseerida terapeutilised dieedid vastavalt tõenduspõhise meditsiini soovitustele.

Analüüsi käigus tuvastati, et meie haigla baasmenüü energiasisaldus (kaloraaž) on pisut kõrgem kui vaja (2800 kcal), kuid mõningate toidugruppide sisaldust tuleb muuta. Näiteks tuli vähendada süsivesikuid sisaldavaid toiduaineid ning suurendada köögiviljade, seemnete ja kala sisaldust toitudes. Aksana Kännu (toitlustusspetsialist) ja Külliki Küttis (toitlustustehnoloog) parendasid analüüsist lähtuvalt meie baasdieeti järgnevalt:

1. Vähendati suhkruportsjoneid, moosiportsjonit ja magustoitudes suhkrusisaldust.

2. Vähendati toitudes soolasisaldust.

3. Optimeeriti täisteraviljatoodete osakaalu.

4. Suurendati kaunviljade osakaalu.

5. Suurendati kala kogust kalaroogades.

6. Suurendati toorsalati portsjonit.

7. Suurendati köögiviljade osakaalu.

8. Saia asemel pakutakse leiba ja sepikut.

9. Keskmine toidu energiasisaldus päevas 2400-2600 kcal.

Mainitud muutused olid vajalikud selleks, et haigla toit oleks tervislik ja mitmekülgne ning selleks, et vähendada haiguspuhust alatoitumust. Idee on anda patsientidele ülevaade tervislikust dieedist, mida kodus edaspidi kasutada. Kuna igasugused mittetõenduspõhised dieedipiirangud suurendavad alatoitumuse riski, siis tervisliku tasakaalustatud toitumise tagamine on eriti oluline hospitaliseerimise ajal, kui energia vajadus suureneb haigusprotsessist lähtuvalt. Hea baasmenüü eelis on ka asjaolu, et see sobib praktiliselt kõikidele patsientidele – nii diabeedi, südamehaiguste, neeruhaiguste, onkoloogia diagnoosi, ülekaalu, podagra, maksahaiguste jt haigusseisunditega patsientidele.

Siiski tuleks korrektse toitumise vajaduse teadlikkust tõsta ka patsientide endi seas, kuna sageli piiravad nad oma toiduvalikuid põhjendamatult, raskendades haiguskulgu veelgi, eriti krooniliste haiguste puhul.

Meditsiinipersonali koolitamisega oleme samuti teinud esimesi samme. Eelmisest sügisest on toimunud regulaarsed koolitused erinevatel kliinilise toitmise teemadel. Oluline samm oli ka haigla sonditoidu valmistamise lõpetamine, kuna selle makro- ja mikrotoitainete sisaldus jättis soovida. Selle asemel pakutakse patsientidele spetsiaalseid valmistoite, mis katavad patsiendi vajadused makro- ja mikrotoitainete osas palju paremini kui tavaline köögis valmistatud sonditoit.

Kliinilise toitmise režiimide ja valmistoitude valikut koordineerib dr Aleksandra Šilova, kes oli muutuste algataja. Arsti põhieriala on täiskasvanute ja laste kirurgia ning valuravi. Täiendavalt on dr Šilova ainus Eestis Euroopa diplomit omav kliinilise toitmise spetsialist.

Haiglasituatsioonist parema ülevaate saamiseks on osaletud ka rahvusvahelises Nutrition Day auditis, korraldatud erinevaid kliinilise toitmisele pühendatud üritusi ning läbi viidud ka patsientide seas haigla toiduga rahulolu küsitlus. Küsitluste ja analüüsi abil on võimalik saada tervikpilt ning objektiivsemalt tuvastada probleemseid kohti, kuna subjektiivne mulje võib olla väga kallutatud. Küsitluse tulemusena selgus, et valdav osa patsientidest on haigla toitlustamisega rahul. Kindlasti pöörame tähelepanu ka vähemuses olevatele probleemidele nagu portsjonite suurused, söögipausid ja toitmisajad, toidu väljanägemine ning serveerimine.

Muutuste raames on algatatud ka neelamisfunktsiooni hindamise tõhustamine ja vastavalt sellele patsientide toidu konsistentsi sobitamine. Laialdasemalt on hakatud kasutama suukaudseid täisväärtuslikke preparaate, tõhustamaks suukaudset toitmist ja vähendamaks paastumist enne ning pärast erinevaid protseduure, kirurgiat. Kättesaadavate vahepalade olemasolu tagab vajaliku päevase kaloraaži ning vähendab lihaskadu. Lisaks on initsieeritud ka infusioonravi optimiseerimine, kuna ka vedeliku tasakaal on patsientide taastumisel oluline. Eesmärk on vähendada liigset veenisisest vedeliku manustamist. Suukaudne vedeliku manustamine on palju ohutum, sellel on oluliselt vähem kõrvaltoimeid kui veenikaudsel manustamisel ning see on ka palju füsioloogilisem. Tilguti pole imeravim, küll aga sellega võivad kaasneda olulised tüsistused.

Suund on kliinilise toitmise meeskonna loomine, tõenduspõhiste dieetide kasutamine, patsientide toitumuse hindamine ja vastavalt sellele toitmisravi sobitamine.

Lugupeetud patsiendid! Anname teada, et Ahtme polikliiniku (Tervise 1) 1. korrusel asunud registratuur kolis Ahtme tervisemajja (Ilmajaama 14) alates 7.11.2023. Registratuuri telefoninumber on 33 111 33, töötab esmaspäevast reedeni kell 8:00-18:00.

Ahtme polikliinikus (Tervise 1) on endiselt avatud 2. korrusel asuv hambaravi, sh hambaravi registratuur ja audiomeetria kabinet H2021. Hambaravi registratuuri telefoninumber on 33 117 08, töötab esmaspäevast reedeni kell 8:00-17:00.

Kutsume kõiki kolmapäeval, 15. novembril kell 10.00 Järve tervisemaja konverentsisaalis (Ravi 10d, 5. korrus, D5051) toimuvale diabeedi teabepäevale. Sellel päeval toimuvad lühikesed loengud järgmistel teemadel:

👩‍💼„Toitumise ja liikumise tähtsus“ Maija Tšubenko, IVKH diabeediõde, 10 minutit.

👩‍💼„Keda saab usaldada oma diabeedi kontrolli all hoidmiseks?“ Liia Koks, tootejuht, Swixx Biopharma, 10 minutit.

👩‍💼„Ohutu süstimistehnika“ Olga Belaš, vanemravimiesindaja, Novo Nordisk Estonia OÜ, 15 minutit.

Kohapeal on võimalik kontrollida veresuhkru taset, vererõhku ja hapniku sisaldust veres.

Üritus toimub eesti ja vene keeles. Osalemine on tasuta.