Kuu alguses saime olla presidendi kantselei käepikenduseks ja üllatada meie haigla teentemärgi saajaid rõõmusõnumiga otse tööpostil. Presidendi teenetemärgi pälvimine on suur tunnustus ning selle saamine kutsub esile erinevaid mõtteid.

Vestlesime meie haigla kahe teenetemärgi saanuga, et uurida, millised on nende mõtted väärika autasu saamisel ning kuidas nad hindavad oma panust tervishoidu. Samuti uurisime, millised on nende arvates tänapäeva tervishoiu olulisimad küsimused ja mille pärast nad muret tunnevad.

Meie haigla on valmis pakkuma kõrge kvaliteediga diagnostikateenuseid, nimelt võtsime jaanuaris kasutusele uuendatud magnetresonantstomograafi (MRT). Varasem seade on uuendatud ja varustatud täiustatud tehnoloogiaga, mis tagab täpsema pildistamise ja suurendab diagnostilist kiirust ning tõhusust.

Uuendatud MRT seade toob meie patsientidele ja spetsialistidele mitmeid olulisi eeliseid. Nimelt on ta varustatud AI-põhise pilditöötlusega ehk teisisõnu kasutab seade tehisintellekti lahendusi, mis parandavad pildikvaliteeti, vähendavad kujutisemüra ning võimaldavad kiiremat ja täpsemat diagnostikat. Tänu uutele tehnoloogiatele on seadmel kiire 3D-skaneerimine ja uuringud on nüüd ajaliselt märgatavalt lühemad. MRT-l on spetsiaalne rakendus, mis võimaldab senisest paremat luude ja pehmete kudede visualiseerimist, pakkudes arstidele täpsemat teavet diagnoosi panemiseks.

Seade on patsiendisõbralik ja mugav kasutada ka tervishoiutöötajatel. Mõeldud on ratastoolis patsientidele, olemas on spetsiaalne ratastool, millega saab viia patsiendi otse MRT laua juurde. Samuti on olemas spetsiaalne raam, kuhu saab asetada lamava patsiendi ja transportida ta uuringulauale. Hädaolukorras saab lauaplaadi kiiresti ja ohutult tunnelist välja tõmmata. Seadme kõrgust saab automaatselt reguleerida ja ta sobib ka suurema kaalu ning pikkusega patsiendile ning lisaks töötab varasemast vaiksemalt - kõik eelnev muudab kogu protsessi patsientidele mugavamaks.

„Meie MRT seade vastab kõrgematele standarditele. Lisaks on seadme tarkvara integreeritud meie haigla infosüsteemidega, mis võimaldab sujuvat andmevahetust. Tänu uutele funktsioonidele on uuringud nüüd kiiremad, täpsemad ja patsiendisõbralikumad,“ lisab radioloogiateenistuse õendusjuht Natalja Vilde.

Uuendatud MRT kasutuselevõtt on oluline samm meie haigla teenuste arendamisel. Kaasaegne tehnoloogia abil saame pakkuda diagnostikateenuseid nii täna kui ka tulevikus. Oleme rahul, et saame pakkuda oma patsientidele teenuseid, mis toetavad kiiret ja täpset tervise hindamist.

Pildil vasakult: hooldaja Tatjana Verhovskaja, radioloogiatehnik Julia Grigorjeva, radioloogiatehnik Polina Kotelevskaja, hooldaja Oksana Rezanova.

Vabariigi President Alar Karis tunnustab iseseisvuspäeva eel riigi teenetemärgiga silampaistvaid inimesi, teenetemärgi pälvib sel aastal 157 inimest Eestist ja ka välismaalt.

„Riigi teenetemärgid meie inimestele ja meie toetajatele välisriikides on kinnitus nendest väärtustest, millele Eesti toetub ja mida oluliseks peab. Avatus ja demokraatia, tarkus ja hoolivus, sihikindlus ja ettevõtlikkus, visadus ja isegi vaprus – need on põhimõtted, mis ühendavad teenetemärkide saajaid," kirjutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas.

Suure uhkusega teatame, et tunnustuse pälvisid ka kolmteist tervishoiuvaldkonna esindajat üle Eesti, kelle seas on lausa kaks meie haigla töötajat - Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk, arst-stomatoloog, vanemarst Meedi Lehtla ja Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk, vaimse tervise õde Eda Rembel. 

Vabariigi President annab riiklikud teenetemärgid üle 22. veebruaril Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA) ning seda näeb Eesti Rahvusringhäälingu tele-eetris 24. veebruaril.

See on märgiline tunnustus nende pühendumusele ja panusele. Õnnitleme ja oleme uhked!

Juhatuse esimees Tarmo Tohver õnnitlemas vaimse tervise õde Eda Rembelit äsjase rõõmusõnumi puhul.

 Arst-stomatoloog, vanemarst Meedi Lehtla tööpostil üllatuskõnet vastu võtmas.

2025. aastal on oodatud rinnavähi sõeluuringule kõik naised sünniaastaga 1951, 1953, 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973 ja 1975. Sõeluuringule võib tulla ka siis, kui puudub kehtiv ravikindlustus.

Täna, 3. veebruaril, oli meil rõõm vastu võtta Sünnitusmajade Fondist nõukogu liige Sirje Sirita Somelar ja juhatuse liige Laine Randjärv.

Haigla sünnitusosakonnale anti üle Jõulutunneli annetuste eest soetatud vastsündinute elustamiselaua tšekk suuruses 18 000 eurot. Elustamislaud parandab kriitilises seisundis vastsündinutele osutatava abi kvaliteeti esimesest hetkest.

Lisaks sünnitusosakonna külastusele tutvusid külalised ka meie ainulaaadse lasteosakonnaga.

Fond toetab üle terve Eesti paiknevaid sünnitusosakondi vajalike innovaatiliste seadmete soetamisel ning personalile väga vajalike koolituste võimaldamisel.

Samuti investeeritakse erinevatesse tugitegevustesse, mis aitavad kaasa valdkonna arengule. Fondi  eesmärk on aidata kõiki kahteteist Eestis tegutsevat sünnitusmaja, et igal pool oleks uut elu alustades võimalik tunda end ühtmoodi hoitult ja turvaliselt.

Oleme väga tänulikud kõikidele Jõulutunneli kaudu panustajatele!

 Fotol IVKH juhatuse esimees Tarmo Tohver, Sünnitusmajade Fondi juhatsue liige Laine Randjärv, IVKH juhatuse liige Julia Kedus, ämmaemandusjuht Karina Semjonova ja Sünnitusmajade Fondi nõukogu liige Sirje Sirita Somelar.

 Uus elu tõi rõõmu paljudesse peredesse, 2024. aastal sündis Eestis 10 271 uut ilmakodanikku, mis on paraku väiksem sündimus kui aasta varem, mil sündis 10 769 last. Ida-Virumaal registreeriti eelmisel aastal 685 lapse sünd, mis on samuti vähem võrreldes 2023. aastaga, mil registreeriti 727 lapse sünd. Sündide arvu vähenemine on kooskõlas üldise demograafilise trendiga, kus Ida-Virumaa elanike arv on viimastel aastatel pidevalt vähenenud.

Sellegipoolest rõõmustas meid teadmine, et noored pered usaldasid meid ja valisid meie haigla oma laste sünnihaiglaks. 2024. aastal nägi Ida-Viru Keskhaiglas ilmavalgust 314 beebit, neist 158 poissi, 156 tüdrukut ja kahed neist olid kaksikud. Aasta varem sündis meie haiglas 350 last, poisse sündis rohkem kui tüdrukuid, vastavalt 193 poissi ja 157 tüdrukut ning neist omakorda 2 paari kaksikuid.

Oleme loonud noortele peredele parimad võimalikud tingimused lapse sünni ja hoolduse ajaks, meil on lisaks tavapalatitele neli perepalatit. Uuendusena on plaanis perepalatite värskendusremont, mis muudab keskkonna hubasemaks, erilist tähelepanu on pööratud mugavusele ja privaatsusele. „Soovime, et pered tunneksid end siin viibides hoituna ja toetatuna ja saaks olla rahulikus keskkonnas,“ märkis ämmaemandusjuht Karina Semjonova. 

Me jätkame perekesksete uuenduste elluviimist, et pakkuda turvalist ja toetavat keskkonda iga pere jaoks.

 Fotol sünnitusosakonna õde Julia Gromova vastsündinuga.