12.–14. märtsil 2025 toimus Kopenhaagenis 29. Euroopa Haiglaapteekrite Ühingu (EAHP) konverents, kus keskenduti patsiendikeskse apteegi ja digitaliseerimise teemadele. EAHP esindab enam kui 29 000 haiglaapteekrit 36 liikmesriigis ning kongressil osalesid ka kolleegid TÜK-ist, PERH-ist, ITK-st ja Viljandi haigla haiglaapteekidest.

Selle aasta EAHP konverentsi põhiteemadeks olid patsiendikeskne meditsiin ja digitaalne maailm kasvava trendina. Konverentsil toimusid ettekanded ja töötoad, kus käsitleti mitmeid tulevikku suunatud teemasid. Eriti kaasahaarvad olid arutelud digitaalse tervishoiu, automatiseerimise ja tehisintellekti ehk AI rakendamisest haiglaapteekides.

Digitaalne tervishoid ja automatiseerimine

Konverentsi fookuses oli haiglaapteekrite võimalused kasutamaks digitaaltehnoloogiat oma töös. Arutati kõrgtehnoloogia integreerimist apteekide protsessidesse ning selle võimalusi ja ka riske. Mulle pakkus huvi laorobotite teema, mis automatiseerivad ravimite vastuvõtmist, säilitamist ning väljastamist. Suurtes Euroopa haiglaapteekides on laorobotite kasutamine juba tavapärane. Need süsteemid aitavad lihtsustada ravimite hoiustamist ja väljastamist, vähendades samal ajal inimlike vigade riski. Konverentsi näitusel oli võimalus näha laoroboteid töötamas ning tutvuda robotitega, mida kasutatakse kasvajavastaste ravimite ettevalmistamisel. Need lahendused, mida kasutatakse kasvajavastaste ravimite ettevalmistamisel parandavad täpsust, ohutust ja efektiivsust onkoloogilises farmaatsias, kus ravimite toksilisus nõuab äärmist hoolikust mitte ainult annustamisel vaid ka manustamiseks ettevalmistamisel.

Kuigi automatiseerimine toob kaasa mitmeid eeliseid, on seotud riskid samuti suured. Üheks oluliseks ohuks on küberrünnakud, mis võivad mõjutada laorobotite ja segamisrobotite tööd ning põhjustada tõsiseid probleeme.

Tehisintellekti rakendamine haiglaapteekides

Tehisintellekti tulevik haiglaapteekides on paljulubav, AI-põhised süsteemid saavad toetada ravimite täpset annustamist, tagades optimaalsed terapeutilised tulemused patsientidele. Samuti saavad need pakkuda reaalajas tõenduspõhiseid kliinilisi otsustustoe lahendusi, hoiatades tervishoiutöötajaid ravimite koostoimete, allergiate ja vastunäidustuste eest.

Lisaks aitab AI optimeerida ravimivarude haldamist, ennustades ravimite vajadust ning vähendades raiskamist. Samas on andmeturvalisus ja patsientide privaatsuse kaitse tehisintellekti kasutuselevõtu üks suurimaid väljakutseid.

EAHP konverents pakkus osalejatele väärtuslikke teadmisi ja ideid tulevikuks. Digitaliseerimine, automatiseerimine ja AI arengud on olulised teemad, mille mõju tervishoiule on märkimisväärne. Usun, et haiglaapteekritel seisab ees põnev ja väljakutseid pakkuv tulevik.

 Fotol Eesti Haiglaapteekrite Seltsi liikmed Foto: EHS

Dmitri Ignatjev

IVKH haiglaapteegi juht

Ida -Viru Keskhaigla kollektiivist moodustavad väga suure osa õendusala töötajad, neid on 1300 töötaja seast kokku 470. Magistrikraadiga õed on eriti hinnatud ja neil on oluline roll tänapäeva haiglas, aidates kaasa nii patsientide ravikvaliteedi parandamisele kui ka tervishoiusüsteemi tõhusamale toimimisele. Jaanuaris omandasid kolm IVKH õde Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis terviseteaduse magistrikraadi - EMO vastutav õde Jelena Mustonen, anestesioloogia õendusjuht Anastassia Kuzmina ja anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku õendusjuht Valentina Kartašova. Jagame meie tublide magistrite kogemusi nende õpiteekonnast.

Mis ajendas teid magistriõppesse astuma?

Ida-Virumaa mitmete tervishoiuasutuste juures alustasid 1. aprillil tööd kümme tervisejuhti, kelle eesmärk on toetada piirkonna elanikke, kes vajavad pikema aja jooksul nii tervishoiu- kui ka sotsiaalteenuseid.

Tegemist on integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamise pilootprojektiga VESTA, mis lahti kirjutatuna tähendab Valdkondade ülene Sotsiaal- ja Tervishoiuteenuste Toetus ja Abi. Projekt on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ja Sotsiaalministeeriumi algatatud pilootprojekt, mida rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondist. Projektis osalevad mitmed Ida-Virumaa tervishoiuasutused ja kohalikud omavalitsused. Tervisejuhid töötavad erinevates tervishoiuasutustes üle maakonna, viis neist Narva piirkonna ja viis Kohtla-Järve tervishoiuasutuste juures.

Uue algatuse eesmärk on pakkuda järjepidevat ravi ja sotsiaalset tuge Ida-Virumaa inimestele. Keskseks sihiks on toetada inimesi krooniliste haigustega toimetulekul vähendada dubleerimist, parandada tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööd, muutes teenused patsiendikesksemaks ning vältida dubleerimist tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis.

VESTA loob tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidest ühtse meeskonna, et pakkuda abivajajatele just tema vajadustele vastavat tuge. Koostöös tegutsevad perearstid, pereõed, eriarstid, sotsiaaltöötajad, kogukond ja pereliikmed.

Teenust juhib tervisejuht – spetsialist, kes koordineerib inimese abivajaduse põhjal teenuseid ja toetab teda tervisega seotud otsustes. Teenuse osutamisega alustatakse kuu aja pärast, 1. mail.

Tervisejuhtide töökohad Kohtla-Järve piirkonnas: Ida-Viru Keskhaigla, Järve Tervisekeskus, Ahtme Esmatasandi Tervisekeskus, Tervisekeskus Corrigo Jõhvis.

Tervisejuhtide töökohad Narva piirkonnas: Narva Haigla, Narva Perearstikeskus, Sillamäe Tervisekeskus (Perearstide Keskus Neeme).

Projekti koordineerib Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit koostöös Sotsiaalministeeriumi ja mitmete tervishoiuasutustega. Kompetentsikeskusena on kaasatud Viljandi Haigla, kelle kogemus PAIK projekti elluviimisel annab väärtusliku tuge ka Ida-Virumaa teenuste arendamisel.

See on oluline samm hoolduse koordinatsioonimudeli rakendamisel, mille eesmärk on muuta tervishoiu- ja sotsiaalteenused patsientidele kergemini kättesaadavaks ja paremini koordineerituks.

 VESTA pilootprojekt on rahastatud ÕÜF meetmest „Ühiskondlikku muutust toetavate

Ida-Viru Keskhaiglal on pikaaegene kogemus silmaarsti õe vastuvõttude korraldamisel. Vastuvõtte läbi viivatel õdedel on olemas väljaõpe ja vastav kõrgharidus, Narva Kerese keskuses ootab patsiente õde Julia Smolina.

Silmaarsti õde Julia Smolina vastab: Mis puhul teie vastuvõtule saab pöörduda?

"Minu juurde on oodatud glaukoomihaiged patsiendid, sest oftalmoloogide juurde võivad järjekorrad olla pikad, mistõttu ei pruugi kõik kohe vajalikku nõu ja abi saada. Selleks ongi meil hea võimalusena silmaõe iseseisev vastuvõtt. Vastuvõtu ajal mõõdan silmarõhku, kontrollin nägemist, nõustan ning vajadusel suunan edasistele uuringutele. Kontrolli käigus selgub, kas piisab konsultatsioonist ja edasisest tegutsemisest koostöös arstiga või on vajalik broneerida eraldi vastuvõtuaeg oftalmoloogile. 

Meie kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga ja me seeläbi saame pakkuda oma patsientidele parimat teenust. Teenus on ravikindlustatutele tasuta ning silmaõe vastuvõtule tulekuks ei ole vaja eraldi saatekirja. Eeliseks on ka see, et Ida-Viru Keskhaigla Kerese keskuses saab vastuvõtule kiiresti, sest järjekorrad on lühikesed. Ootame teid!"

Narva Kerese keskuses Kosmonaudi 4/P. Kerese 3 võtavad patsiente vastu lisaks silmaarsti õele veel silmaarsti, ämmaemanda, naistearsti ja neuroloogi vastuvõtte. 

Lisainfo ja registreerimine 33 111 33

Fotol Narvas Kerese keskuses silmaarsti õe iseseisvaid vastuvõtte tegev Julia Smolina.

 7 päeva – 7 olulist teemat patsiendiohutuse parandamiseks!

Iga päev keskendume ühele patsiendiohutuse põhimõttele, mis aitab parandada hoolduse kvaliteeti ja vähendada võimalikke riske.

Patsiendina on Sul oluline roll oma ohutuse tagamiseks:

PATSIENDIOHUTUSE 7. SAMM: Kutsunginupu kasutamine

*Anna märku, kui vajad abi toimingutes (näiteks liikumisel, voodist tõusmisel). Osakonna töötaja kutsumiseks kasuta kutsunginuppu.
*Haigla töötajad on valmis Sind aitama – ära kõhkle abi küsida.

PATSIENDIOHUTUSE 6. SAMM: Pearingluse ennetamine

*Tõuse voodist aeglaselt ja istu enne püsti tõusmist mõned hetked.
*Kui tunned pearinglust või nõrkust, teavita koheselt arsti või õde.
*Joo piisavalt vedelikku ja söö regulaarselt.

PATSIENDIOHUTUSE 5. SAMM: Kukkumise ennetamine

*Kasuta toeks käsipuid ja liigu rahulikult.
*Veendu, et põrand on kuiv ja takistustest vaba.
*Kanna sobivaid jalanõusid, mis ei libise.
*Kui tunned end ebakindlalt, palu haigla töötajatelt abi.
*Järgi tervishoiutöötajate soovitusi.
*Küsimuste korral pöördu julgelt arsti või õe poole.
*Mõõduka või kõrge kukkumisriski korral kanna punane randmepael, mida asetatakse osakonnas.

PATSIENDIOHUTUSE 4. SAMM: Lamatiste ennetamine

*Võimalusel muuda regulaarselt oma asendit voodis.
*Kui vajad abi asendi muutmisel või voodist tõusmisel, kasuta kutsunginuppu ja pöördu osakonna töötajate poole.

 PATSIENDIOHUTUSE 3. SAMM: Ravimite manustamine

*Võta korrapäraselt Sulle määratud ravimeid.
*Kui Sul on allergia mõne ravimi suhtes, siis anna sellest alati teada.
*Kui koged mõnda ravimi kõrvaltoimet, anna arstile või õele teada.
*Kui Sul on raviskeemi kohta küsimusi, siis küsi julgelt arstilt või õelt.

 PATSIENDIOHUTUSE 2. SAMM: Nakkuste ennetamine

* Pese käsi vee ja seebiga enne söömist ja pärast tualetis käimist.
* Kasuta haiglas pakutavat desinfitseerimisvahendit.
* Teavita tervishoiutöötajat, kui tekib iiveldus, oksendamine või kõhulahtisus.

 PATSIENDIOHUTUSE 1. SAMM: Isiku tuvastamine

* Haiglasse saabumisel pannakse Sinu käele isikuandmetega randmepael.
* Kontrolli, et Sinu andmed on õiged, teavita haigla töötajat, kui märkad viga.
* Enne protseduuri või ravimi manustamist veendu, et haigla töötaja tuvastaks Sinu isiku!

2024. aasta Ida-Viru Keskhaigla parima arsti tiitli pälvis Villem Vihmann, kirurgiakliiniku oftalmoloogia vanemarst. Ta liitus Ida-Viru Keskhaiglaga juba 2016. aastal, täiendades oma teadmisi ja praktilisi oskusi. Kogemusi on ta omandanud ka teistes kliinikutes nii Tallinnas kui Tartus. Vanemarstina asus ta ametisse 2021. aasta jaanuaris.

 Kolleegid iseloomustavad dr. Vihmanni järgmiselt - ta on pädev juht ja suurepärane kirurg, kes on kursis oma eriala arengutega, rakendades uusi teadmisi igapäevatöös. Operatsioonisaalis on ta kindla käega ning patsiendid saavad ainult parimat ravi. Dr. Vihmanni töömaht on muljetavaladav, tema juhtimisel toimib osakonna töö tõrgeteta. Villem Vihmanni usub, et heaks arstiks ei sünnita ja ka ülikoolis ei õpetata primaarseid suhtlemisoskusi. Ta arvab ka, et kui oma eriala meeldib, siis tasub vaeva näha ja maksimaalselt panustada, ühel hetkel tulevad ka tulemused.

 Mis inspireeris valima just silmaarsti elukutset?

Minu isa on silmaarstina töötanud juba üle 35 aasta ning olen lapsest saadik olnud oftalmoloogia erialaga kursis. Juba kooliajal käisin temaga tööl kaasas ning sain esmased teadmised oftalmoloogiast ning siis tekkis ka huvi antud eriala ja kitsamalt just silmakirurgia vastu.

 Millised olid suurimad väljakutsed karjääri alguses?

Alguses kindlasti kahtlesin palju oma raviotsustes, polnud veel kogemust ja enesekindlust. Edaspidi, kui hakkasin töötama IVKHs, siis algas silmakirurgia õppimine, mis esimesed pool aastat kulges üsna raskelt. Tekkis erinevaid operatsioonidega seonduvaid komplikatsioone ning kohati oli raske edasi liikuda ning öösiti ka raske uinuda. Mäletan, et ka siis mõtlesin mitmeid kordi, kas silmakirurgi eriala on ikka kõige õigem valik. Õnneks sain selle etapi läbitud ja omandasin head oskused parimatelt õpetajatelt ning edasi olen end pidevalt täiendanud ning suudan nüüd ise nooremaid kolleege õpetada ja kogemusi jagada.

Kes on need õpetajad olnud, kellelt olete tuge saanud?

Tervishoius on hea koostöö väga oluline, mul on suurepärased kolleegid, kes on oma kogemusi jaganud ja kellelt olen palju õppinud, eelkõige dr. Natalia Feldman ning dr. Marika Tenusar, kuid ka erinevad kolleegid teistest Eesti kliinikutest.

 Mida tähendab haigla parima arsti tiitel ja kuidas see isiklikult või professionaalselt motiveerib?

See on kindlasti minu jaoks suur tunnustus, arvan, et iga arsti jaoks oleks. Tore on teada, et pikaaegne töö ja järjepidev panustamine on toonud väärilise tiitli. Kindlasti püüan erialaliselt veel professionaalsem olla ja pakkuda patsientidele veel paremaid võimalusi ja ravimeetodeid.

Milline on kõige meeldivam osa silmaarsti igapäevatöös ?

Rõõmu teeb, kui haigused saavad ravitud ja patsiendid naeratavad. Alati on suur rõõm kontrollida ka operatsioonijärgseid patsiente, kes räägivad, et olen nende elu muutnud ja nad vaatavad maailma hoopis teise pilguga.

 Mida peate kõige levinumaks müüdiks, mis seondub silmade tervisega?

Eks kuulen neid palju. Näiteks, et pimedas teki all ei tohi lugeda, pikali olles ei tohi lugeda. Lapsed ei tohi telerit vaadata ja kindlasti mitte lähedalt. Osad patsiendid arvavad, et prillide kandmine teeb silma laisaks ja pole hea mõte. Inimeste seas levib paraku palju väärarusaamasid.

 Kas on mõni eriline tehnoloogia või innovatsioon, mis eriti paelub?

Kuna ma tegelen peamiselt läätsekirurgiaga, siis on olnud põnev näha aastakümnete vältel selle eriala arengut. Ootan kindlasti, mida tulevik toob ja kuidas saame oma erialal tehisintellekti abi kasutada.

 Kuidas leiate tasakaalu töö ja isikliku elu vahel?

Mul on maailma parim abikaasa, ilma tema toetuseta poleks ma kindlasti nii kaugele jõudnud.

 Millise sõnumi tahaksite edastada patsientidele silmade tervise hoidmise kohta?

Kõige olulisem on ikkagi silmaarsti aeg-ajalt külastada. Näeme paraku igapäevatöös palju patsiente, kes saabuvad vastuvõtule liiga hilja, kui enam pole võimalik nägemist päästa. Paraku on palju silmahaiguseid, mida on võimalik ennetada ja õigeaegselt ravida. Ka siis, kui näiliselt on kõik korras ja pole kaebusi, tuleks vahel silmaarsti külastada, eriti on see oluline pärast 40-ndaid eluaastaid.

  Dr. Vihmann patsiendi silmi kontrollimas.  Foto: Riine Urbala