On tõeliselt eriline hetk, kui saame tähistada kolleegide 50ndat tööjuubelit. See on rohkem kui lihtsalt tööstaaž – see on lugematu hulk mälestusi, inimesi, hetki ja panust.

Täna jagame rõõmuga fotosid ja meenutusi kahest armsast kolleegist, kes on teinud oma töökaaslaste päevad paremaks ja südamed soojemaks.

Fotol Ülle Mölder.

Aitäh, hambatehnik Ülle Mölder ja radioloogiatehnik Tatjana Sokolova, et olete oma tööelu pühendanud just meie haiglale.

Toome siinkohal ära intervjuu Tatjana Sokolovaga, kes jagab oma töötee kujunemislugu.

Tatjana Sokolova on sündinud Kohtla-Järvel, ta on üle viiekümne aasta olnud seotud Ida-Viru Keskhaiglaga. Tema töötee alguses oli kasutusel „eelajalooline" röntgenaparaat, mida tuli vedada osakonnast osakonda. Tänaseks on Tatjana oma ala meister, kõrgelt hinnatud nii kolleegide kui ka patsientide seas, ja tema pühendumus pole ajaga muutunud.

Kuidas sattusite tööle meie haiglasse ja kas mäletate oma esimest tööpäeva?

Muidugi mäletan! Lõpetasin Kohtla-Järve meditsiinikooli ja mind suunati tööle Haapsallu. Töötasin seal aasta ja seejärel tulin tagasi kodulinna. Esmalt asusin tööle traumapunkti, kus töötasin koos dr Helju Tiileni ja dr Ruti Soometsaga. Mõni aeg hiljem kohtusin röntgenoloog Vladimir Šapiraga, kes soovitas mul röntgenisse tööle minna. Selleks pidin läbima õpingud ja atesteerimise, mul oli õnn õppida dr Mardna juures, kes oli tol ajal vabariigi hinnatuim röntgenoloog. Sain diplomi ja olen nüüdseks röntgenis töötanud juba nelikümmend viis aastat.

Esimene tööpäev on mul siiani eredalt meeles, kõik oli uus ja veidi hirmus, aga noori spetsialiste, võeti väga soojalt vastu. Tööd oli palju, vahel tegime kaks või isegi kaks ja pool vahetust järjest. Hiljuti arvutasin, et viiekümne aasta jooksul olen veetnud töö juures kokku kolmkümmend kolm aastat ja kuus kuud! Aga kõik see on huvitav olnud.

Miks just röntgen?

Alguses töötasin õena kirurgias, aga röntgenipildid ja tehnika köitsid mind kohe - midagi maagilist oli selles. Nii ma jäingi ja pole kordagi kahetsenud.

Milliseid muutusi olete nende aastatega näinud?

Oi, neid on palju! Kui alustasin, oli meil Husari nimeline aparaat, mida pidime mööda haiglat tassima – kord reanimatsiooni, kord mujale. Ilmutusmasinate pärast käisime kõik pruunides põlledes, käed ja kitlid olid keemiast mustad. Talvel külmusid lahused ära ja neid oli vaja soojendada. Nüüd on töö tõeline muinasjutt – kõik on digitaalne, kaasaegne ja mugav. Peamine on see, et tehnika arengu tõttu jääb rohkem aega patsiendile.

Fotol Tatjana Sokolova.

Mis on Teie töös kõige inspireerivam?

Mulle meeldib, et töö on mitmekesine. Ühel päeval teen mammogramme, teisel võtan vastu EMO patsiente, siis töötan Järve Tervisemajas või Sillamäel. Selline vaheldus hoiab mõtte värske ja välistab rutiini.

Kuidas on kollektiiv aja jooksul muutunud?

Kollektiiv on noorenud ja muutunud veelgi sõbralikumaks. Mul on alati inimestega vedanud, seda nii arstide kui ka administraatoritega. Täna töötan koos väga tugevate spetsialistide ja motiveeritud noortega. Oluline on ka see, et juhtkond on me

ile lähemal ja küsib meie arvamust.

Kui tähtis on Teile kolleegide toetus?

See on hindamatu. Meie kollektiiv on minu teine perekond. Meil on juba üle 20 aasta olnud oma „tugirühm", viis inimest, kes hoiavad kokku igas olukorras, tähistavad koos sünnipäevi ja toetavad üksteist eraelus. Ilma selleta poleks ma nii kaua vastu pidanud.

Kuidas on muutunud suhted patsientidega?

Varem olime lihtsalt abistajad, nüüd nimetatakse patsiente klientideks. See muutis veidi suhtumist, aga inimesed hindavad endiselt meie tööd. Tihti tullakse tänama, vahel isegi aastate pärast. Ka linnas, kui patsiendid tänaval ära tunnevad ja sooje sõnu ütlevad, siis see on suurim motivatsioon.

Mis hoidis Teid selle töö juures nii kaua?

Mind köitis alati huvi ja põnevus. Traumapunktis oli palju raskeid juhtumeid kaevandustest ja tootmisest – põletusi, traumasid. Näha, kuidas inimene taastub, oli suurim tasu. Röntgenis inspireeris mind dr Mardna, kes näitas, kui oluline see eriala tegelikult on. Tänapäeva meditsiinis ei saa ilma röntgenita mitte ühtegi sammu astuda.

Kui peaksite uuesti valima...

Valiksin uuesti röntgeni, ainult vahel kahetsen, et arstiks ei läinud õppima, aga muus osas olen kõigega rahul.

Kuidas näete röntgenoloogia tulevikku?

Areng jätkub – digitaliseerimine, uued seadmed, tehisintellekt. Meie haiglas liigub kõik tempokalt ja selle eest tahan tänada nii osakonna juhatajat kui ka vanemõde, kes meiega alati arvestavad. Röntgen jääb alati meditsiini alustalaks – ilma selleta ei saa arst midagi teha.

Millest tänasel päeval unistate?

Soovin rohkem aega perega veeta, sest olen terve elu palju töötanud. Mulle meeldib reisida, aga nüüd tahan ka rahu ja vaikust. Peamine on, et lähedased oleksid kõrval ja tervis lubaks elu nautida.

Kooliaasta algus tähendab paljudele lastele ja noortele ka aktiivse treeningperioodi algust. Kui Sinu laps või õpilane tegeleb regulaarselt spordiga, tasub veenduda, et tema tervis oleks korras. Noorsportlaste tervisekontroll aitab varakult avastada võimalikke terviseriske ja annab kindluse, et treeningud on noorele ohutud ning vastavad tema võimetele.

Tervisekontroll on oluline, sest nii saab ennetada probleeme, mis võivad mõjutada südame, hingamiselundite või siis liigeste tööd. Samuti aitab see hinnata noorsportlase koormustaluvust, et vältida ülepingutust ja sellega seotud vigastusi. Kontrolli käigus antakse ka individuaalseid spordimeditsiinilisi soovitusi ning mitmete spordialade puhul on selline terviseuuring lausa nõutav – näiteks spordiklubides treenimisel, võistlustel osalemisel või koolispordi raames.

Tervisekontrolli käigus tehakse spordiarsti läbivaatus, mõõdetakse vererõhku ja tehakse südame EKG. Samuti hinnatakse kopsufunktsiooni ning lihas- ja skeletisüsteemi seisundit. Vajaduse korral noorsportlasi uuritakse täiendavalt ning antakse edasised soovitused.

Kontroll on mõeldud noortele vanuses 7 kuni 18 aastat, kes treenivad ja võistlevad regulaarselt vähemalt kuus akadeemilist tundi nädalas, lisaks kehalise kasvatuse tundidele koolis. Uuringu maht ja sagedus määratakse lähtuvalt treeningkoormusest.

Tervisekontrollile tulekuks saab aja broneerida telefonil 331 1780. Täpsem info on leitav Ida-Viru Keskhaigla kodulehelt:
https://www.ivkh.ee/et/raviteenused/sisekliinik/funktsionaaldiagnostika.html

Pane aeg varakult kirja ja veendu, et sportimine oleks tervislik!

 Foto Pexels.com

Ida-Viru Keskhaigla ja kohalike koolide koostöö on vilgas – teeme koostööd mitmete õppeasutustega, sealhulgas kahe meie piirkonna riigigümnaasiumiga. Haiglas toimuv muutub paljudele gümnasistidele arusaadavamaks ning just siin võib alguse saada nii mõnegi tulevase tervishoiutöötaja teekond.

Pakume gümnasistidele spetsiaalselt neile loodud meditsiinimooduli kaudu ülevaadet tänapäevasest tervishoiust. Moodulisse on oodatud need õpilased, kes soovivad oma tulevased õpingud siduda just tervishoiuvaldkonnaga.

Piirkonna juhtiva tervishoiuteenuse osutajana ja terviseedendajana püüame maksimaalselt panustada, et noortes tärkaks ja säiliks huvi tervishoiu vastu.
Koostöö Jõhvi riigigümnaasiumiga sai alguse 2016. aastal, mil sõlmisime kolmeks aastaks koostöölepingu. Esialgseks eesmärgiks oli tutvustada gümnasistidele tervishoiuvaldkonda, haigla tööd ning erinevaid tervishoiutöötajate erialasid. Esimesed tegevused hõlmasid üldiseid tutvustavaid loenguid.

2020. aasta augustis sõlmisime juba kolmepoolse koostöölepingu Jõhvi Gümnaasiumi ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga, et pakkuda õpilastele veelgi sisukamat ülevaadet tervishoiust. Hariduspartnerite ring laienes veelgi – 2022. aasta sügisest liitus meditsiinimooduliga ka Kohtla-Järve Gümnaasium.

Gümnaasiumitele pakutav meditsiinimoodul on üles ehitatud sarnaselt: esimese aasta baaskursuse käigus omandavad õpilased üldteadmisi Eesti tervishoiusüsteemist, arstikutse olemusest, meditsiinieetikast, õendus- ja hooldustööst, radioloogilistest uuringutest ning laborimeditsiinist.

Teisel aastal on rõhk arstlikel erialadel, antakse ülevaade kirurgiast, sisehaigustest, anestesioloogiast, erakorralisest meditsiinist ja nakkushaigustest. Esimesed kaks kursust lõppevad praktikumidega. Nii esimese kui ka teise õppeaasta lõpus osalevad õpilased silmaringi avardatavatel õppekäikudel. Lõpuklassis pakutaval kolmandal kursusel osalevad enim motiveeritud õpilased. Kursuse fookus on anda abiturientidele keskhaigla tööst sisukam ülevaade ja võimalus osaleda harivatel üritustel ning käia tutvumas enam huvi pakkuva eriala esindajatega, olles neile töövarjuks.

Mooduli loenguid viivad läbi parimad spetsialistid, kelleks on enamasti kogenud vanemarstid ja õendusjuhid, kelle teadmsitepagas on väärtuslik ja kogemused ainulaadsed. „Hea meel on pakkuda noortele võimalust tutvuda tänapäevase haigla võimalustega ning ühtlasi anda meie töötajatele väärtuslikku kogemust suhelda tuleviku kujundajatega, kes peagi seisavad silmitsi oluliste elumuutustega,“ tõdes Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Tohver.

August on rahvusvaheline vaagnapõhjahäirete teadlikkuse kuu, mille eesmärk on suurendada elanikkonna teadmisi vaagnapõhja tervise olulisusest. Vaaganapõhjahäireid võib edsineda igas vanuses inimestel ja sõltumata nende soost. Millist infot peavad oluliseks jagada ja mida pakub Ida-Viru Keskhaigla taastusravi- ja õendusabikliinik selles vallas?

Infot jagavad vaagnapõhjahäirete füsioterapeut Anastassija Mihhailova ja taastusravi- ja õendusabikliiniku juhataja Eveli Tamm.

Haigla kanalites oli juulis jutuks Bulkamid-geeli süstid, mida teostavad meie haigla günekoloogid, selle teema jätkuks on vaagnapõhjafüsioteraapia, oma olemuselt on tegemist kahe erineva raviga, kuid sageli täiendavad antud ravivõtted teineteist vaagnapõhja funktsioonihäirete korral.

Vaagnapõhjahäired võivad esineda nii naistel, meestel ja ka lastel. Naistel esinevad vaagnapõhjahäired sagedamini, mille võivad tingida: rasedus ning sünnitus, menopaus, ülekaal, vananemine, kõhukinnisus, raske füüsiline töö ja ka perekondlik eelsoodumus.

Meestel võivad vaagnapõhjahäired esineda pärast eesnäärme operatsioone (nt eesnäärmevähk), kroonilise vaagnapiirkonna valu korral, kuse- või soolefunktsiooni häirete korral, lihaste düsfunktsiooni või pinge tõttu. Lastel on vaagnapõhjahäired enamasti seotud närvisüsteemi arenguga ning funktsionaalse küpsemisega. Peamised vaagnapõhjahäirete sümptomid on uriinipidamatus, fekaalinkontinents, vaagnapõhja organite allavaje, vaagnapiirkonna valu, seksuaalfunktsioonihäired. Vaagnapõhjahäirete ravi on sageli multidistsiplinaarne ning mille ravivõimalustesse on lisandunud viimastele aastatel üha rohkem taastusravi ja füsioteraapiat.

Taastusravikliinikus pakub patsiendile ravi ja nõustamist vaagnapõhjahäiretele spetsialiseerunud füsioterapeut. Vaagnapõhjahäirete raviks ja ennetuseks on üks olulisemaid ja tõhusamaid viise teostada vaagnapõhjalihaste harjutusi. Õiged harjutused ennetavad ja ravivad uriinipidamatust, toetavad siseelundeid, parandavad soolefunktsiooni, kiirendavad sünnitusjärgset taastumist ning parandavad seksuaalfunktsiooni. Haigla perekooli loengute raames pakume tulevastele emadele võimlemist, kus spetsiaalsete harjutuste abil on võimalik ennetada ja vähendada vaagnapiirkonna pingeid ja valu.

Siinkohal oleks oluline välja tuua, et meie haiglas on kasutusel biotagasiside aparaat EDAN, mida kasutadab enda töös vaagnapõhja füsioterapeut.
Tegemist on kaasaegse seadmega, mis aitab patsientidel paremini mõista ja kontrollida vaagnapõhjalihaste tööd. Seade võimaldab jälgida lihaste aktiivsust reaalajas, mis teeb taastumisprotsessi lihtsamaks ning suurendab patsiendi motivatsiooni regulaarselt treenida.

Selle seadme abil saab füsioterapeut objektiivselt hinnata vaagnapõhjalihaste seisundit ja koostada raviplaani. Patsient näeb, kuidas õigesti vaagnapõhjalihaseid pingutada ja lõdvestada, mis on oluline uriinipidamatuse kontrolli parandamiseks, sünnitusjärgseks taastumiseks, seksuaalfunktsiooni parandamiseks, valusündroomi vähendamiseks ja ka vaagnapiirkonna probleemide ennetamiseks.

Oluline osa on aga ka eluviisi ja igapäevaste harjumuste kohandamisel. Kui inimene õpib vaagnapõhjalihaste kasutamist integreerima oma igapäevastesse tegevustesse, näiteks hingamisse, liikumisse ja koormuste tõstmisesse, ei ole vaja harjutusi tingimata elu lõpuni eraldi teha. Selline teadlikkus ja oskuslik lihaste kaasamine igapäevaelu tegevustes aitab pikaajaliselt ennetada ja leevendada vaagnapõhjahäireid.
Samuti ei piirdu füsioterapeudi töö ainult füüsilise aspekti hindamisega. Kaasaegne käsitlus tugineb biopsühhosotsiaalsele mudelile, mis tähendab, et vaagnapõhja tervist mõjutavad lisaks kehalistele teguritele ka psühholoogilised ja sotsiaalsed aspektid. Näiteks võivad stress, ärevus või igapäevased rollid ja harjumused sümptomeid süvendada või leevendada. Füsioterapeut arvestab neid tegureid raviplaani koostamisel, et pakkuda patsiendile terviklikku ja realistlikku taastumisstrateegiat. 

Sooviksime enda poolt julgustada märkama vaagnapõhjahäireid ja õigeaegselt pöörduda enda tervisemurega spetsialisti poole. Samuti sooviksime suurendada elanikkonna üldist teadlikkust, mis aitab tulevikus ennetada ja vähendada vaagnapõhjahäirete teket.

Vastuvõtule saab registreeruda pere- ja eriarsti saatekirja olemasolul. Aja broneerimiseks tuleb helistada taastusravi registratuuri telefonile 331 1101.

Fotol taastusravi- ja õendusabikliiniku juhataja Eveli Tamm ja vaagnapõhjahäirete füsioterapeut Anastassija Mihhailova.

Haigla ajakiri

Alates 4. augustist on Ida-Viru Keskhaiglas uus teenus – stoomiõe vastuvõtt.

Patsiente ja nende lähedasi aitab eriväljaõppe saanud stoomiõde, kes nõustab ja toetab inimesi, kellele on on tehtud stoomioperatsioon. Õe ülesanne on aidata harjuda uue olukorraga ja õpetada, kuidas oma stoomi eest õigesti hoolitseda: 

• Näitab, kuidas stoomi puhastada ja kotti vahetada; 
• Annab nõu, millised vahendid (kotid, kleebised jms) sobivad just sulle; 
• Aitab leevendada nahaprobleeme või muid muresid stoomi ümber; 
• Selgitab, mida võiks süüa ja kuidas igapäevaelus hakkama saada; 
• Toetab sind ja sinu lähedasi, kui stoomiga kohanemine tundub keeruline; 
• Jälgib, kuidas paranemine edeneb ja teeb vajadusel haavahooldust või eemaldab õmblused.

Stoomiõde aitab sul tunda end kindlamalt ja annab kõik vajalikud teadmised, et saaksid oma elu jätkata võimalikult tavapäraselt ja enesekindlalt. Teenust saavad kasutada kõik stoomiga inimesed ning nende pereliikmed, hooldajad või teised lähedased, kes vajavad juhendamist ja tuge.

 „Stoomiõena on minu eesmärk toetada patsiente nii teadmiste kui ka kindlustundega, et stoomiga on võimalik elada täisväärtuslikku aktiivset elu, säiltades elurõõmu. Õige toetus, teadmised ja harjumused aitavad kiiresti kohaneda ja tunda end iseendana. Vastuvõtule on oodatud patsiendid, kellel on hiljuti operatsioon olnud või siis ka pikemaajalise kogemusega,“ selgitab Anna Aitsen.