Apteegiteenistuse direktor Dmitri Ignatjev

Keemiaravi osutamine Ida-Viru Keskhaiglas sai võimalikuks tänu spetsiaalse keemiaravi preparaatide lahustamiskeskuse rajamisele keskhaigla apteeki aastal 2018, mis apteegiteenistuse direktori Dmitri Ignatjevi sõnul võimaldab iga patsiendi jaoks ette valmistada personaalse ravimidoosi.
„Kasvajate vastaste ravimite ettevalmistamine toimub spetsiaalse puhtuserežiimiga ruumides, mis tagab kvaliteedi ja manustamiseks valmistatud ravimi steriilsuse ning loob piisavalt ohutud töötingimused haigla apteegi töötajate jaoks,“ märkis Ignatjev. Ta lisas, et keemiaravis kasutatavad tsüstostaatikumid on aga erikäitlust vajavad ravimid.

„Vähktõbi on kurnav ning selle ravi on kombineeritud ning sageli ka pikaaegne, aga me saame kergendada Ida-Virumaa patsientide koormavat raviprotsessi”, lisas Ignatjev.

Keemiaravi kättesaadavus Ida-Viru Keskhaiglas on oluline vähiravi patsiendikesksemaks arendamise seisukohast. Raviprotseduuri läbiviimine käib koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga, mille hematoloogid ja onkoloogid jälgivad osutatava raviteenuse kvaliteeti säilitades ka seotuse kasvajate multidistiplinaarse diagnostika ja raviprotsessiga. Ida-Viru Keskhaigla ja Kliinikumi hea koostöö võimaldab tõsta keemiaravipatsiendile orienteerituse taset ja hoogustada vähktõve ravi tempot.

Kliinikumi arstid – nii hematoloogid kui onkoloogid – nõustavad patsiente viis korda nädalas kasvajate medikamentoosse ravi läbiviimiseks Ida-Viru Keskhaiglas. Vähiravi on kombineeritud, koosneb sageli kirurgilisest, kiiritus- ja keemiaravist. Pahaloomulise kasvaja diagnoosi kinnitamiseks vajalikke uuringuid tehakse kas Ida-Viru Keskhaiglas või Kliinikumis, sõltuvalt probleemist, patsiendi seisundist ja diagnostikavõimalustest. Pahaloomuliste kasvajate raviotsused langetab alati konsiilium Tartu Ülikooli Kliinikumis. Kirurgiline ravi ning kiiritusravi on Ida-Viru piirkonnas elavatele patsientidele edaspidigi Tartus, kuid keemiaravi kuure tehakse Ida-Viru Keskhaiglas. Keemiaravi kestvus on olenevalt haiguse iseloomust väga erinev. Teatud paikmete korral võib keemiaravi kesta pea aasta, mõne paikme puhul isegi kauem.

Kaasaegne onkoloogia on väga kõrgelt spetsialiseerunud, sestap on väikeses riigis otstarbekas hoida eriala kompetentsi koos. Eestis on vähiravi kompetentsikeskused koondunud Tartusse ja Tallinnasse. Piirkondliku haigla ja keskhaigla koostöö tähendabki kompetentsi jagamist.

Vasakult: radioloogiatehnik Kiira Agu ja radioloogiateenistuse õendusjuht Natalia Vilde

Eelmisel nädalal sai K1 osakonda paigaldatud uus kompuutertomograaf.

Vana seadmega võrreldes on uue seadme kõige olulisemaks eeliseks kiirgusdoosi vähenemine, kuna kasutatakse uut piltide rekonstruktsiooni süsteemi ja uut tüüpi detektorit. Vanas süsteemis oli kasutusel Filtered back projection rekonstruktsiooni meetod kuid uuel süsteemil on kasutusel iteratiivne rekonstruksioon (SAFIRE), mis võimaldab vähendada märkimisväärselt piltide müra. See omakorda tähendab, et on võimalik sama uuringut teha oluliselt madalama kiirgusdoosiga.

Uuringute kiirus on vana seadmega võrreldes oluliselt kiirem, kuna detektor on uuel süsteemil kaks korda laiem. Patsiendid ei pea nii kaua enam näiteks hingamist kinni hoidma.

Skaneerimisel vähendab seade automaatselt erinevate kiirgustundlike piirkondade kiirgusdoosi saamist.

Hooldusintervall on uuel seadmel pikem kui vanal seadmel - 12 kuud, vanal seadmel oli 6 kuud.

Seadme kasutajate töövoog on muutunud sujuvamaks ja automaatiseeritumaks – süsteem tuvastab topogrammi ja valitud programmi järgi, millist piirkonda tahetakse skaneerida ja piirab uurimist vajavat kehapiirkonda automaatselt.

Patsiendi jälgimine toimub seadmesse sisseehitatud kaamera abil – uue seadme abil on võimalik jälgida patsienti reaalajas kogu uuringu vältel.

Praegu osaleme hankes veel ühe kompuutertomograafi soetamiseks ning selle seadme eeldatav saabumisaeg on järgmise aasta keskpaigas.

Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Tohver (pildil paremal) õnnitles Kohtla-Järve linna elanikke Ahtme väljaku piduliku avamise puhul ja kinkis Ahtme Fest'il linnale IVKH pildi, mille võttis vastu Kohtla-Järve linnapea Toomas Nael (pildil vasakul).

Foto: Kohtla-Järve Kultuurikeskus

Allkirjastasime koostöölepingu Kohtla-Järve Gümnaasiumiga ning hakkame selle kooli gümnasistidele läbi viima valikainemoodulit „Meditsiin ja tervishoiualused“.

Valikaine korraldamisel teevad koostööd Jõhvi Gümnaasium, Kohtla-Järve Gümnaasium, Ida-Viru Keskhaigla ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Kolme aasta peale jaotatud programmi jagub palju põnevat.

Esimese aasta baaskursuse käigus antakse õpilastele üldteadmisi Eesti tervishoiusüsteemist, arstikutsest, meditsiinieetikast, õendus- ja hooldustööst, radioloogilistest uuringutest ja laborimeditsiinist. Teisel aastal on rõhk arstlikel erialadel. Räägime kirurgiast, sisehaigustest, anestesioloogiast, erakorralisest meditsiinist, nakkushaigustest. Esimesed kaks kursust lõppevad praktikumidega. Esimesel aastal toimub haigete põetuspraktika, mille jooksul on õpilastel võimalus olla abiks meie õendus- ja hoolduspersonalile. Teise aastal pakume noortele vaatluspraktikat haigla erinevates osakondades. Nii esimese kui teise õppeaasta lõpus osalevad õpilased silmaringi avardatavatel õppekäikudel. Lõpuklassis pakutaval kolmandal kursusel osalevad enim motiveeritud õpilased. Kursuse fookus on anda abiturientidele keskhaigla tööst veel sisukam ülevaade ja võimalus osaleda üritustel, näiteks doonoripäeval, töövarjupäeval, lisakoolituspäevadel ja karjäärinädalal.

LISAKS oleme tänasel Kohtla-Järve Gümnaasiumi korraldatud spordipäeval oma telkidega “tööpostil”🙂 tervist levitamas.

Head õppeaasta algust!

Kolmapäeval, 31.08.22 toimus Ida-Viru Keskhaigla nõukogu korraline koosolek. Keskhaigla nõukogu liikmed valisid uueks nõukogu esimeheks Kohtla-Järve linna esindava Anton Dijev’i.

„Virumaa suurimal tervishoiuasutusel on märkimisväärne roll kohalikele elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste võimaldamisel ja arendamisel. Ida-Viru Keskhaigla areneb jõudsalt. Meil on innovaatiline töökeskkond, paljud hooned ja tööruumid on rekonstrueeritud ja osa ruume on praegu uuendamisel, kasutusel on kaasaegne meditsiinitehnoloogia ning pidevalt parenevad töötingimused. Kuid seinad ainuüksi ei ravi. Nüüdisaegne taristu ja head töö- ja olmetingimused on vaieldamatult olulised, kuid nendest on vaid siis kasu, kui nendes uutes ja kaasaegsetes ruumides töötavad inimesed, kes soovivad panustada tervishoiusüsteemi edendamisse ja teha tublit tööd patsientide heaolu nimel“, räägib Anton Dijev ja lisab, et lisaks patsiendikesksete tööprintsiipide tagamisele, mis on kõige olulisem tegutsemissuund, on olulisteks strateegilisteks sammudeks keskhaigla funktsionaalse arengukava täitmine 2023. aasta lõpuks ja uue arengukava välja töötamine järgnevaks perioodiks, eelarves püsimine ja koostöös juhatusega personali puuduse probleemile lahenduste otsimine ning kekshaigla atraktiivsemaks tegemine noorte spetsialistide meelitamiseks.

Tihedat koostööd nõukogu ja juhatuse vahel peab Anton Dijev üheks primaarseimaks ülesandeks. „Pingutused kannavad vilja vaid siis, kui nõukogu ja juhatuse töömehhanismid talitlevad nagu õlitatud masinavärk ning me kõik paneme ühiste eesmärkide saavutamise nimel mõlemad käed külge“, nendib Dijev. Nõukogu esimees rõhutab ka koostöö tähtsust keskhaigla, Kohtla-Järve linna ja riigi vahel.

Nõukogu määrab keskhaigla arengustrateegia ja kinnitab arengukava, tegevuskava ning eelarve. Nõukogul on 6 liiget, kes määratakse 3 aastaks. Kolm liiget nimetab nõukogusse Kohtla-Järve linn: Anton Dijev, Zaur Abbassov, Maria Merkulova, kolm liiget nimetab Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus: Priit Perens, Tanel Laisaar, Kristiina Ojamaa.

Anton Dijev’il on magistrikraad personalijuhtimise valdkonnas. Ta on Kohtla-Järve volikogu liige alates 2009. aastast ning praegu on ta volikogu sotsiaalkomisjoni juht ning osaühingu Birger personalijuht.