Veri on unikaalne saadus, sest seda ei saa kunstlikult valmistada. Haigla vajab doonoriverd iga päev. Verevarusid tuleb meil pidevalt täiendada ja selleks tuleb meil veredoonoreid aktiivselt juurde meelitada. Ida-Viru Keskhaigla lõi selleks emotsionaalseid assotsiatsioone tekitava fotoinstallatsiooni.

Fotoinstallatsiooni eesmärk on tõsta Ida-Virumaa elanike teadlikkust veredoonorluse olulisuse ja vajalikkuse osas. Ida-Viru Keskhaigla turundus- ja kommunikatsioonijuhi Mihhail Tammearu sõnul on üks tähtsamaid komponente, mis paneb aluse installatsiooni põhiideele, on selle teema emotsionaalne taust. „Mõte on selles, et inimesel, kes tuleb installatsiooni sisuga tutvuma, peab tekkima selge arusaam, et vereloovutus on hädavajalik tegevus, sest doonoriveri päästab inimese elu. Seda arusaama tugevdab tunnuslause, et kõik ei pruugi homme teha seda, mida nad on harjunud täna tegema. Inimene, kes saab täna elada täisväärtuslikku elu ja nautida lihtsaid rõõmuhetki, mis täidavad iga päeva positiivsete emotsioonidega, näiteks lemmiklooma paitamine, ema kallistamine, koosviibimine lähedaste seltsis, sportmängus kaasalöömine, võib hetke pärast nendest tegevustest ainult unistada. Ja seda juhul, kui üldse saab. Installatsioon juhib tähelepanu sellele, et igale inimesele võib vereülekannet kunagi vaja minna. Keegi ei ole õnnetuste eest kaitstud, aga paljud inimesed saavad anda verd, et elu eest võitlev patsient saaks võimaluse selle lahingu võita. Pärast seda saab ta taas tunda rõõmu ja ammutada inspiratsiooni tegevustest, mis on paljude teiste jaoks iseenesestki mõistetavad igapäevatoimingud“, sõnab Tammearu.

Fotoseina küljes asetseb alus trükistega. Sealt saab võtta voldikut, milles on haigla tutvustusele lisaks ka üldinfo veredoonorile. Samuti on seal väiksed disainitud kutsed vereloovutusele, mida saab igaüks võtta ja jagada oma tuttavatele, sõpradele, sugulastele, kolleegidele ja kõigile teistele, kellest võib saada veredoonor.

Ida-Viru Keskhaigla vereteenistus asub Järve tervisemaja III korrusel. Verd saab anda: E 8.00-17.30, T-N 8.00-15.30, R 8.00-12.00.

Fotosein-installatsioon asub praegu Jõhvi Pargi Keskuse aatriumis.

Lugupeetud patsiendid.

Riigipühal 01.05.2023 on suletud: Ahtme polikliinik, Järve tervisemaja, Ahtme tervisemaja, Sillamäe tervisekeskus, Kiviõli tervisekeskus ja Narva vastuvõtud.
Registratuuride üldtelefon 33 111 33 ei tööta. Vastame teie kõnedele ja oleme taas avatud alates 02.05.2023.

01.05.2023
Haigla garderoob, aadressil Ilmajaama 12/1, Ahtme linnaosa, pakkide edastamiseks haiglas viibivatele patsientidele on avatud kell 8:00-19:00.
Taastusravi- ja õendusabikliiniku garderoob, aadressil Ravi 10, Järve linnaosa, pakkide edastamiseks patsientidele on avatud kell 7:30-19:00.

Reedel, 21. aprillil külastas meie haiglat Moldova suursaadik Ion Stavila (pildi keskel) koos delegatsiooniga. Visiidi eesmärk oli tutvuda IVKH ravikompleksiga. Tegime neile ekskursiooni mööda haiglat, mille käigus näitasime erinevaid kliinikuid, osakondi ja meditsiiniseadmeid. Rääkisime meie arendusprojektidest, töökorraldusest ja tulevikuplaanidest. Üks teema oli ka patsiendikogemuse parendamine. Visiit korraldati koostöös MTÜ Diplomatic relations project'iga.

Ahtme polikliiniku garderoobi klienditeenindaja Julia Radajeva

Järve tervisemaja registratuuri klienditeenindaja Natalja Rubets

Järve tervisemaja registratuuri klienditeenindaja Natalja Petrovskaja

Märts on üleeestiline hea teeninduse kuu. Seepärast oleme ka meie haiglas andnud patsientidele võimaluse kiita häid teenindajaid. Tagasiside andmine on klienditeeninduse taseme hindamiseks väga oluline tegevus, mille käigus kiidetakse töötajate professionaalsust ja räägitakse protsessidest, mida on tarvis veel arendada.

Sellel aastal on parima klienditeenindaja tiitli pälvinud Ahtme polikliiniku garderoobi klienditeenindaja Julia Radajeva ning Järve tervisemaja registratuuri klienditeenindajad Natalja Petrovskaja ja Natalja Rubets.

Hea teeninduse kuu kampaania võitjad jagavad oma muljeid.

Kellena ja kui kaua olete IVKH-s töötanud?

J.Radajeva: Ma töötan Ida-Viru Keskhaigla garderoobis juba 16 aastat.

N.Petrovskaja: Ma töötan Ida-Viru Keskhaigla registratuuris üle 30 aasta, alates kutsekooli lõpetamisest.

N.Rubets: Ma töötan Ida-Viru Keskhaigla registratuuris juba üle 30 aasta ning võin uhkusega öelda, et see aeg on olnud väärtuslikke kogemusi ja teadmisi täis.

Mis teile meeldib oma töös? Mis valmistab raskusi?

J.Radajeva: Mulle meeldib suhelda inimestega ja neile abiks olla. Külastajad küsivad sageli palju küsimusi, näiteks kuidas leida vajalikku kabinetti, ja ma olen alati õnnelik, et saan neid aidata ja vastata nende küsimustele. Ausalt öeldes ei tekita mu töö raskusi, vaid vastupidi – see pakub mulle palju rõõmu.

N.Petrovskaja: Ma olen uhke oma töö üle ja julgen öelda, et mulle meeldib selles kõik – suhtlemine patsientidega, töö kollektiivis ja jooksev töö. Raskustesse suhtun filosoofiliselt.

N.Rubets: Suhtlemine inimestega ja võimalus neile abi pakkuda on minu jaoks olulisimad tööaspektid. Muidugi võib igapäevatöös ette tulla mõningaid raskusi, kuid ma üritan neid kiiresti ületada ja keskenduda lahenduste otsimisele. Raskuseid käsitlen valdavalt positiivses võtmes – need panevad aluse oskuste arendamisele ja aitavad vältida paigalseisu töös, kuna lahenduste leidmine on alati rutiinivaba tööprotsess, mille käigus sünnivad uued ideed ja põhimõtted, mis toetavad klienditeeninduse lati kõrgemale asetamist.

Mida peate kõige olulisemaks klienditeenindaja töös?

J.Radajeva: Minu arvates on klienditeenindaja töös kõige olulisem olla abivalmis ja viisakas ning külastajatele ja patsientidele alati vastu tulla.

N.Petrovskaja: Ma arvan, et kõige olulisem klienditeenindaja töös on korrektsus, kannatlikkus ja külma närvi hoidmine. Lisaks tuleb osata suhelda patsientidega, kes võivad olla erinevates emotsionaalsetes seisundites.

N.Rubets: Klienditeenindaja töös on olulised kindlad isikuomadused ja oskused. Nende seas on kindlasti vastutulelikkus, abivalmidus, viisakus, korrektsus ja väga hea suhtlemisoskus. Samuti on oluline empaatiatunne, sest mõni patsient tunneb haiglasse jõudes ärevust. Püüan inimestele alati naeratada, et vähendada nende stressitaset. Võib-olla on tegemist pisiasjaga, aga see mõjub positiivselt patsientide meeleolule ja mul on rõõm, et saan panustada patsiendikogemuse parendamisse. Registratuuritöötaja on tavaliselt esimene inimene, kellega patsient haiglas kokku puutub, ja sellel hetkel tal kujuneb ka esmamulje organisatsioonist. Teen kõik endast sõltuva, et esmamulje oleks patsientidel alati positiivne.

Milline tunne teil tekkis, kui saite teada, et olete parima teenindaja tiitli saanud?

J.Radajeva: Ma olin meeldivalt üllatunud ja tundsin uhkust, sest ma ei oodanudki sellist tunnustust. See oli väga meeldiv hetk, kui mulle öeldi, et olen Hea teeninduse kuu kampaania üks võitjaid. Tänan külastajaid ja patsiente, kes minu tööd nii kõrgelt on hinnanud.

N.Petrovskaja: See oli muidugi meeldiv uudis, et võitsin. Säärane tagasiside patsientidelt süstib enesekindlust, inspiratsiooni ja annab kindlust, et olen professionaalsete oskuste arendamisel püsinul õigel kursil.

N.Rubets: See oli uskumatult meeldiv ja ootamatu minu jaoks. Olen väga tänulik selle tiitli eest ning jätkan samas vaimus.

Mis nõu saaksite anda teistele klienditeenindajatele?

J.Radajeva: Ma soovitaksin alati olla tähelepanelik ja hooliv külastajate suhtes ning olla avatud suhtleja.

N.Petrovskaja: Väga oluline on luua ja hoida mõnusat õhkkonda ka meeskonna sees ja minu soovitus ongi panustada sünergia kujundamisse. Kolleegide abil on võimalik ennast täiendada ning saada uusi teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad ajaga kaasas käia ja oma valdkonnas parim olla.

N.Rubets: Ma soovitaksin kõigile teenindustöötajatele olla kannatlikud ja vastutulelikud ning lisaks kvaliteetse teenindustöö tegemisele pöörata tähelepanu ka meeskonnatööle. Parim kombinatsioon, mida töötaja saavutada võib, on olla väga hea klienditeenindaja ja suurepärane kolleeg.

Neljapäeval, 13. aprillil külastasid meie haiglat Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku õendusjuhid. IVKH esindajad tutvustasid haigla ruume, organisatsiooni struktuuri ja töökorraldust.

Meie kohtumisel Tartu kolleegidega toimus viljakas arutelu, mille käigus vahetasime omavahel kogemusi. Oluline on märkida, et Tartu kolleegid töötavad sarnastes valdkondades ja omavad oma töös märkimisväärset kogemust. Arutleti erinevate tööaspektide ja meetodite üle, mida nende praktikas kasutatakse. Lisaks tutvustati huvitavaid meetodeid, mida kasutatakse välismaistes meditsiiniasutustes, mis köitsid meie töötajate tähelepanu.

Seejärel korraldasime ekskursiooni IVKH ruumides ja demonstreerisime kolleegidele osakondade seadmete ja töövahendite kasutamist patsientide raviks, samuti kvaliteedikontrolli- ja juhtimissüsteemi.

Olime rõõmsad, et saime oma kogemusi kolleegidega jagada ja loodame tulevikus viljakat koostööd jätkata. Teadmiste ja kogemuste jagamine on oluline tegur, mis võimaldab meil leida parimaid lähenemisviise patsientidele ja nende lähedastele.