Teisipäeval, 3. septembril toimus ühine avaaktus Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuse ja Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituudil.
See õppeaasta on eriline, sest lisaks tervishoiukõrgkooli õe, tervisedenduse ja hooldustöötaja õppekavade esmakursuslastele alustasid kooliteed ka teenusmajanduse instituudi sotsiaaltöö õppekava õppurid. Koolipinki istuvad 50 õde, 50 hooldajat, 15 terviseedendajat ja 27 sotsiaaltöötajat.

Ida-Viru Keskhaigla poolt tervitas tudengeid uue õppeaasta puhul õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, kes oli kümme aastat tagasi ise samas rollis.

„Olete astunud teele, et maailma paremaks muuta ja ma soovin teile selles edu ja meelekindlust,“ sõnas Ksenia.

Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituut taotles edukalt raha õiglase ülemineku fondist. Terviseedendajate ja sotsiaaltöötajate õppetöö toimub Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuses Kukrusel.
Edukat uut õppeaastat kõigile!

Pilootprojekt kukkumiste ennetamiseks. Foto: iStock.

Juuni keskpaigas käivitasime statsionaarsetes osakondades ja EMOs pilootprojekti kukkumiste ennetamiseks. Kasutusele võtsime punased ja oranžid kleepsud ning randmepaelad, mis määravad patsientide kukkumisriski.

1) Punased kleepsud ja randmepaelad pannakse patsientidele, kellel on kõrge kukkumisrisk.

2) Oranžid kleepsud ja randmepaelad pannakse patsientidele, kellel on keskmine kukkumisrisk.

On oluline, et värvipaelad oleksid paigaldatud patsientide randmetele. Kui patsiendid liiguvad teise üksusesse, oskavad ka teised töötajad nende kukkumisriskiga arvestada.

Kukkumisriski hindamiseks kasutatakse Morse skaalat. Kukkumisriski hindamiseks pediaatria osakonnas kasutatakse lastele mõeldud Humpty Dumpty skaalat.

SA Ida-Viru Keskhaigla haldusjuht Koit Oras ja heakorratööde juht Tatjana Toman osalesid õpirändel Maltale, mis toimus 05.08.-09.08.2024.
Õpiränne oli toetatud Erasmus+ konsortsiumi õpirändeprojekti nr 2023-1-EE01-KA121-VET-000133792 ja 2024-1-EE01-KA121-VET-000236654 poolt.

Hingamisteede ja naha allergiahaiguste põhjuseks olevate allergeenide välja selgitamiseks kasutatakse naha torketeste ehk Prick-teste. Teste teeb pediaatria osakonna õendusjuht Oksana Tassinkevitš (pildil).

Näidustused:

-nohu – aastaringne, hooajaline;
-kopsuastma;
-nõgestõbi, angioödeem (silmalaugude, huulte, keele, põskede, kõrvalestade, labakäte turse);
-allergiline nahapõletik;
-atoopiline nahapõletik.

Nahatestide vastunäidustused:

-allergiahaiguse ägenemine;
-palavikuga kulgev äge haigus;
-aktiivses faasis reuma;
-aktiivses faasis tuberkuloos;
-epilepsia;
-onkoloogilised haigused;
-vaimuhaigused;
-raske südamepuudulikkus.

Uuringu teostamine:

test teostatakse torketestina käsivarre painutusküljele. Kõigepealt puhastatakse nahk alkoholilahusega, seejärel kantakse nahale tilk erinevate allergeenide lahust 2 cm vahedega. Läbi tilga vajutatakse spetsiaalse lansetiga 1 mm sügavuseni. Tehakse ka kontrolltest histamiini ja füsioloogilise lahuga. Testi tulemust hinnatakse 15 minuti möödudes. Positiivse tulemuse korral tekib torkekohale kubel ja punetus, mille läbimõõtu hinnatakse mm-tes. Patsient võib tunda sügelust testi teostamise piirkonnas. Kubel ja punetus kaovad 1-2 tunni möödudes olenevalt reaktsiooni suurusest.

Vastuvõtul toimub ka:

-lapse ja tema lähedaste teadlikkuse tõstmine tuvastatud allergeenidega kokkupuute vältimise osas;
-soovituste andmine elustiili muutmiseks allergiliste reaktsioonide riski vähendamiseks;
-nahahooldus.

Vastuvõtule registreerimiseks on vajalik eri- või perearsti saatekiri.

Tekst: Aleksandra Šilova. Pilt: Mihhail Tammearu.

22.07.2024

Sel nädalal tähistame rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat, mis toimub 1.–7. augustini. Selle nädala fookuses on imetamine ja selle kasulikkus imikute tervisele.

Meie imetamisnõustaja Regina Zahharenkova rääkis selle teema olulisusest:

"Rinnaga toitmise teema on üks olulisemaid emaduseks valmistumisel, kuna sellega kaasnevad arvukad tervisega seotud eelised nii emale kui ka lapsele. Emapiimas leiduvad kõik vajalikud toitained õiges vahekorras, et toetada lapse kasvu ja arengut. Esimestel päevadel pärast sündi erituv ternespiim on rikas antikehade poolest, mis kaitsevad last infektsioonide eest. Lisaks vähendab imetamine hingamisteede ja seedetrakti infektsioonide, allergiate, I tüüpi diabeedi ja rasvumise riski hilisemas elus.

Emale on rinnaga toitmine samuti väga kasulik. Uuringud näitavad, et pikem imetamine vähendab rinnavähi ja munasarjavähi riski. Imetamine aitab kaasa emaka kiiremale kokkutõmbumisele pärast sünnitust ja vähendab sünnitusjärgsete verejooksude riski. Samuti aitab imetamine põletada lisakaloreid, mis soodustab kiiremat tagasipöördumist sünnituseelsele kehakaalule.

Rinnaga toitmine tugevdab emotsionaalset sidet ema ja lapse vahel ning soodustab sujuvat kohanemist pärast sünnitust. Imetamise ajal vabaneb oksütotsiin, mis vähendab stressi ja parandab üldist heaolu. Imikute kohanemine rinnaga toitmisega on keeruline protsess, mis vajab aega, kannatlikkust ja tuge. Oluline on arvestada nii lapse kui ka ema füsioloogilisi ja emotsionaalseid vajadusi, et tagada rinnaga toitmise edukas alustamine. Imetamisnõustajate ja meditsiinipersonali tugi võib oluliselt hõlbustada kohanemisprotsessi.

Ärge unustage ka majanduslikke ja keskkonnaaspekte. Rinnapiim on tasuta, erinevalt kunstlikest segudest. Rinnaga toitmine ei tekita jäätmeid ega vaja tootmist, transporti ja pakendite utiliseerimist, mis vähendab keskkonnamõju.

Kokkuvõttes mängib rinnaga toitmine olulist rolli mitte ainult lapse tervises ja arengus, vaid ka ema heaolus ja ühiskonna tervises tervikuna. Seetõttu on rinnaga toitmise toetamine ja edendamine jätkuvalt olulised rahvatervise ülesanded."

Tekst: Regina Zahharenkova
Pilt: Julia Kedus

Juulikuust alates hakati Ida-Viru Keskhaiglas tegema lastearsti ambulatoorset vastuvõttu. Vastuvõttu teeb lastearst dr Oksana Muhhina (pildil). Tegemist on haigla jaoks uue teenusega, kuna seni on lasteosakonnas osutatud ainult statsionaarset ravi. Dr Muhhina sõnul on tegu olulise teenusega, mis vastab nii patsientide kui ka koostööpartnerite ootustele ja vajadustele.

„Lastearsti ambulatoorset vastuvõttu vajavad sageli ka haigla statsionaarist väljakirjutatavad lapspatsiendid, kes suunduvad kodusele ravile, mille käigus on tihti vajalikud ülevaatused lastearsti juures ja konsultatsioonid. See aitab mingil määral vähendada EMO koormust, kuna ambulatoorse vastuvõtu puudumisel pöördusid patsiendid konsultatsiooni ja järelravi saamise eesmärgil ka sinna. Samuti aitab see teenus tugevdada koostööd perearstidega, kes saavad nüüd lapspatsientide ravimise osas konsulteerida ambulatoorset vastuvõttu tegeva lastearstiga ja suunata neid ka lastearsti vastuvõtule," sõnab dr Muhhina.

Lastearsti ambulatoorne vastuvõtt toimub kolmapäeviti Ahtme tervisemajas. Vastuvõtule pöördumiseks on vajalik saatekiri. Vastuvõtuaega saab broneerida Terviseportaalis või helistades registratuuri üldnumbril 33 111 33 (E-R 8.00-18.00).

Tekst: Mihhail Tammearu.

Pilt: Jelizaveta Trõhhanova.