Huvi radioloogiatehniku õppe vastu on tekkinud ka haigla töötajate seas

Anastassija Daniltšenko sünnitusosakonna hooldaja

Sünnitusosakonna hooldaja Anastassija Daniltšenko õpib radioloogiatehnikuks

Artikli esimeses osas saame teada radioloogiatehniku õppeprogrammi avamisest Virumaal, aga artikli teises osas viime läbi intervjuu sünnitusosakonna hooldaja Anastassija Daniltšenko’ga, kes on töö haiglas ühendanud õpingutega radioloogiatehniku erialal. Anastassija räägib meile, miks tekkis tal huvi just selle eriala vastu, mis talle õpingutes kõige rohkem meeldib, kas ta on oma erialavalikuga rahul ja millised on tema soovitused tulevastele tudengitele.

Eelmisel sügisel avati Virumaal programm radioloogiatehniku väljaõppeks

Tartu tervishoiukõrgkoolis avati eelmisel sügisel radioloogiatehniku eriala Ida- ja Lääne-Virumaal, et kindlustada regiooni haiglate vajadus nõutud spetsialistide järele. Meie haigla oli üks neist, kus pandi alus selle õppesuuna organiseerimisele regioonis. Peale selle sai Ida-Viru Keskhaigla üheks tulevastest radioloogiatehnikute õppebaasidest.

„Radioloogiatehnikud on nõutud kogu Eestis, kuid eriti suur nõudlus nende järele on Ida- ja Lääne-Virumaal,“ selgitab õenduse valdkonna projektijuht Alevtina Uustalu, viidates sellele, kui oluline on, et Tartu Tervishoiu Kõrgkool korraldab selliste spetsialistide väljaõpet just regioonis kohapeal.
„Meie maakondades on uus õppevaldkond suunatud nendele, kellel pole võimalik sõita õpingute ajaks Tallinna või Tartusse. Regionaalne õpe toimub suures osas Ida-Viru Keskhaiglas, aga ka Narva ja Rakvere haiglates.
Õppeprogramm võimaldab peamiselt distantsõpet, kuid 20 päeva semestris toimub õpe Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kohapeal. Nominaalne õppeaeg on 3,5 aastat.“

„Võimalus läbida väljaõpe kodule lähemal suurendab tulevaste tudengite hulka. Loodame, et selle valdkonna õppebaaside loomine haiglate juurde tagab tulevastele radioloogiatehnikutele vastastikuse seose õppeasutustega ja soodustab edasist tööle asumist nendes haiglates. Juba õpingute ajal on tudengitel võimalik alustada tööd radioloogiatehniku abina,“ täiendab õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja.

Intervjuu radioloogiatehniku eriala esimese kursuse tudengi Anastassija Daniltšenko’ga

Miks valisite radioloogiatehniku eriala? Mis pakub õppetöös just kõige suuremat huvi?
Juba pikemat aega on mind saatnud väga tugev sisemine vajadus olla nõutud spetsialist tervishoiuvaldkonnas. Selle eriala puhul said määravaks kaks asjaolu: tihe vastastikune suhe patsiendi endaga ja see, et läbiviidavad protseduurid toimuvad arvutitehnika abil, mille vastu on mul alati suur huvi olnud. Erialavalikul oli minu jaoks suureks abiks keskeriharidus infotehnoloogia valdkonnas, tänu millele on õpingud minu jaoks kergemad. Mulle meeldib ka hästi korraldatud järjepidevus õppetöös – see, mille oleme läbinud teoorias, kinnistame kohe ka praktikas.

Kas võimalus õppida kodupiirkonnas mõjutas kuidagi ka Teie valikut? Oli see erialavalikul ehk peamine tegur?
Muidugi mõjutas mind selline võimalus. Mugav ja paindlik õppetöö korraldus ning võimalus õppida kodule lähemal mõjutasid minu valikut just selle eriala kasuks. Ei ütleks, et see sai eriala valikul just määravaks, sest olulisim on ikkagi valida eriala oma soovide ja akadeemiliste eelduste alusel, mitte aga õppehoone asukoha järgi. Ometi olid õppetöö vorm ja tingimused minu jaoks kindlasti mitte viimasel kohal.

Millal olete valmis radioloogiatehnikuna tööle asuma?
Minu suureks vaimustuseks saan alustada tööd radioloogiatehniku abina juba teisel kursusel. Ootan seda võimalust kannatamatult juba praegu, sest mida varem algab teooria ja praktika koostoime, seda parema tulemuse see annab.

Millised raskused võivad õppetöös ette tulla ja kuidas Te nendega toime tulete?
Juhtub, et erialast terminoloogiat on väga raske meelde jätta, eriti veel eesti keeles. Igapäevaselt meil kokkupuude paljude terminitega ju puudub. Seepärast kulub mul palju aega nende tõlkimisele ja pähe õppimisele, kuid minu otsust valitud eriala osas ei ole see mingil määral mõjutanud. Ka paljude keelevaldajate jaoks on erialane terminoloogia üsna raske. Küllap hakkan praeguseid raskusi meenutama nostalgiaga, nagu sageli öeldavat.

Kas soovitaksite seda eriala teistelegi, näiteks abiturientidele, kellel seisab erialavaliku tegemine veel ees, ja õppeprogrammide valik on ju nii suur?
Parim reklaam on isiklik kogemus. Olen oma valikuga väga rahul ja loodan, et tänaste gümnaasiumilõpetajate seas on palju neid, kes sooviksid saada radioloogiatehnikuks. Õppeprogrammide rohkus on ühelt poolt erialavalikul väga hea, teiselt poolt teeb valiku aga keerulisemaks. Mida enam erinevaid erialasid kõrgkoolid pakuvad, seda rohkem võib tudengitel tekkida kahtlusi oma valiku suhtes. Radioloogiatehniku väljaõppeprogramm on hästi läbi mõeldud: edukalt on ühendatud nii teooria kui praktika, erialast tööd on võimalik alustada juba õpingute ajal (väga kõrge tööle asumise protsent), võimalus on omandada väga kitsasuunaline, kuid ülimalt nõutud eriala. Mida siin veel tahta oleks?!

Tunnustasime parimaid õendus- ja hooldustöötajaid

27

Eelmisel nädalal, 12. mail tähistasime rahvusvahelist õdede päeva. Selle päeva raames korraldasime põneva sotsiaalmeediakampaania, mis kandis nime "Mida õed väärtustavad oma igapäevatöös?" ja selle eesmärk oli tutvustada keskhaigla perele ja meie virtuaalsele kogukonnale Facebookis õendus- ja hooldustöötajate väärtusi.

Täna, 16. mail toimus õdede päeva jätkuüritus, millel tunnustasime selle aasta parimaid õendus- ja hooldustöötajaid.

Parima töötaja tiitli sai üheksa inimest: iseseisva statsionaarse õendusabi õde Karina Walter, M3 sisehaiguste osakonna õde Jekaterina Fabritšnikova, EMO õde Maksim Niinep, 1. kirurgia õde Alesja Smirnova, ämmaemand Jevgenia Kravtšenko, patoloogiateenistuse bionalüütik-laborant Larissa Sakkart, füsioterapeut Aleksei Kirjanov, V RIO hooldaja Tatjana Postnova ja intensiivravi osakonna hooldaja Anna Shumila.

Lisaks nendele oleme tunnustanud ka õdede päeva nominente: endoskoopiaõde Jelena Mitina, silmaosakonna õde Ljubov Vassiljeva, M4 sisehaiguste osakonna õed Natalja Kuzmenkova ja Maria Lapkovskaja, 3. kirurgia õde Olga Belozerskaja, intensiivravi osakonna õde Ljubov Punger, M1 nakkushaiguste osakonna õde Tatjana Kuznetsova, operatsiooniõde Olga Liivamägi, fuktsionaaldiagnostikaõde Nadežda Jeras, pediaatriaõde Irina Šuljak, hambaraviõde Olga Potapova, sünnitusosakonna õde Julia Gromova, 2. kirurgia õde Jelena Kovalenko, ämmaemand Jekaterina Krõmskaja, 1. kirurgia hooldaja Olga Gorbunova, sünnitusosakonna hooldaja Julia Tolstenjova, EMO hooldaja Ljudmilla Volmerson, M3 sisehaiguste osakonna hooldaja Natalja Kolesnikova, 3. kirurgia hooldaja Irina Reutskaja ja iseseisva statsionaarse õendusabi hooldaja Kristina Ridnjak.

Samuti oleme tänasel üritusel pühendumusega töö eest tänanud hea teeninduse kuu kampaania võitjaid: hambakliiniku registraator Valentina Liinak ja garderoobi klienditeenindaja Irina Guljajeva (eelmise aasta võitjad) ning hambakliiniku registraator Natalja Karnauhhova ja Järve tervisemaja registratuuri klienditeenindaja Viktoria Babkina (selle aasta võitjad).

Õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja: "Mul on äärmiselt hea meel, et sellel aastal on parimate töötajate nimekirjas nii palju nimesid. Olen teie üle väga uhke. Oluline on rõhutada, et olenemata sellest, kas olete aasta töötaja tiitli saajad või nominendid, olete te parimad! Kindlasti on kõik keskhaigla töötajad seda tiitlit väärt ja ma loodan, et järgmisel aastal saame parimate töötajate nimekirja veelgi pikemaks teha. Aitäh, et armastate oma tööd ja näitate eeskuju teistele. Aitäh, et aitate patsientidel kiiremini terveks saada ja edasi elu nautida. Aitäh, et lööte kaasa keskhaigla tervishoiuteenuste kvaliteedi parendamisel ja patsientide rahulolu tõstmisel. Olgem alati samad usaldusväärsed, inimlikud ja tegusad!"

Õdede päeval korraldasime sotsiaalmeediakampaania "Mida õed väärtustavad oma igapäevatöös?"

Intensiivraviosakond

Pildil on intensiivravi osakonna töötajad.

12. mail tähistasime rahvusvahelist õdede päeva põneva sotsiaalmeediakampaania ja tordi söömisega.

Sotsiaalmeediakampaania kandis nime "Mida õed väärtustavad oma igapäevatöös?" ja selle eesmärk oli tutvustada keskhaigla perele ja meie virtuaalsele kogukonnale Facebookis õendus- ja hooldustöötajate väärtusi.

Organisatsiooni kontekstis saab väärtuste teemat jagada kaheks: organisatsiooni väärtused ja töötajate väärtused. Nii ühed kui teised peavad põimuma ja täiendama üksteist. Mida rohkem organisatsiooni ja töötajate väärtusi kokku langeb, seda atraktiivsemaks muutub organisatsioon tööandjana.

Õenduse ja hooldustöötajate kõige sagedamini mainitud väärtused: meeskonnatöö, usaldusväärsus, kompetentsus, patsiendikesksus, tänulikkus.

Ida-Viru Keskhaigla põhiväärtused on usaldusväärsus, inimlikkus ja tegusus.

Organisatsiooni ja töötajate väärtuste võrdlemise teel näeme nende vahel tugevat seost. Meie töötajad on parimad!

Ida-Viru Keskhaiglas toimuvad struktuursed muutused

Juhatuse pilt 2

Pildil on Ida-Viru Keskhaigla juhatus (vasakult): ülemarst dr Toomas Kariis, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, juhatuse esimees Tarmo Tohver.

Käesoleva aasta alguses kinnitas Ida-Viru keskhaigla nõukogu ametisse kolmanda juhatuse liikme - Ksenia Verhovskaja, kelle vastutusvaldkonnaks on õenduse ja patsiendikogemuse juhtimine.

Õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja: „Alates 1. maist alustas tööd Patsienditeenistus, mis tegeleb õenduse kvaliteedi tagamise ja arendamise, patsiendiohutuse edendamise, ambulatoorse õenduse korraldamise, õenduse eriala arendamise ja sotsiaalteenuste integreerimisega tervishoiuteenustega. Uue teenistusena on moodustatud Klienditeeninduse teenistus, mille tegevuste hulka kuulub lisaks kogu haigla registratuuride ja kõnekeskuste töö koordineerimisele ka organisatsiooni esmamulje kujundamine, infograafika ja infomaterjalide väljatöötamine, suhtluskultuuri edendamine ja klientide rahulolu parandamine“.

„Aprillikuu lõpus kujundati ümber Polikliiniline teenistus, mille õenduspersonal asus tööle Patsienditeenistuse Ambulatoorse õenduse osakonda, klienditeeninduse töötajad asusid tööle Klienditeeninduse teenistusse. Kogu haigla personal koostöös uute teenistustega liigub senisest rohkem inimkeskse tervishoiu suunas, tagades lisaks raviteenusele parima teeninduse patsiendile ja tema lähedastele, väärtustades seejuures kolleege ja haigla töötajaid“ lisas Ksenia Verhovskaja.

Lisaks õenduse valdkonna muudatustele, kujundati ümber ülemarsti kantselei – muutus nimetus ja koosseis. Nüüdsest kannab üksus nime Ravitöö korralduse teenistus.

Juhatuse esimehe Tarmo Tohveri sõnul aitavad struktuursed muutused parandada teenuste kvaliteeti ja tõsta patsientide rahulolu. „Märgiline on, et õenduse ja patsiendikogemuse valdkond on nüüd esindatud haigla juhatuses. Haigla jaoks on uute struktuuriüksuste loomine oluline samm organisatsiooni arengus just patsiendi seisukohast. Töötame selle nimel, et patsiendid saaksid Ida-Viru keskhaiglas parima raviteenuse ja teeninduse“, lausus Tohver.

Võõrustasime Ida-Tallinna Keskhaigla mittemeditsiiniliste teenistuste juhtivtöötajaid

12

Võtsime vastu Ida-Tallinna Keskhaigla mittemeditsiiniliste teenistuste juhtivtöötajad järgnevas koosseisus: juhatusest Tarmo Bakler, kantseleist Varje Pohlasalu ja Gerly Okkas, õigus- ja hankeosakonnast Andres Õige ja Diana Ošur, kommunikatsiooni- ja turundusosakonnast Inge Suder, personaliteenistusest Helen Utsar, IT osakonnast Raul Veeber, Gert Pajuväli ja Piret Jürissaar, haldusteenistusest Lea Endrikson, toitlustusosakonnast Katrin Sinivee, puhastusteenindusosakonnast Tiina Laarmaa, meditsiinitehnika osakonnst Uku Kaljund ja Roman Kulašenkov.

Kohtumine algas traditsiooniliselt Järve tervisemajas, kus tutvustasime klienditeeninduse valdkonda. Seejärel suundusime Ahtme üksusesse, kus tegime põhjaliku ekskursiooni M-korpuses, mille käigus vaatasime haigla apteeki, toitlustusosakonda, sisekliiniku osakondi, patoloogiaosakonda, laboreid.

Pärast ekskursiooni arutasime koostöövõimalusi ja vahetasime kogemusi.

SA Ida-Viru Keskhaigla | Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve | Privaatsusinfo