Reedel, 31. mail, avas Ida-Viru Keskhaigla uuenduskuuri läbinud pediaatria osakonna. Osakond asub eelmise aasta sügisel avatud ravikorpuses ja osakonnas on üksteist unikaalse kontseptsiooniga palatit. Iga palat on nimetatud mingi kindla looma või linnu järgi: hiir ja orav, karu, kährik, ilves, kurg, öökull, metskits, mäger, jänes, rebane ja kobras. Nendest portreemaalingud on joonistatud ka palatite seintele. Iga looma kohta saab lugeda ka põnevaid fakte. Palatite välisustele on peale kantud nende loomade jälgi matkivad kleebised, mis annavad enne palatisse sisenemist vihje, millise loomaga on tegemist. Uue kontseptsiooni põhieesmärk on aidata kaasa laste võimalikult kiirele tervistumisele.
Kontseptsiooni tuum on looduse raviv jõud
Uues pediaatria osakonna kontseptsioonis domineerib loodust austav mänguline keskkond. Kontseptsiooni idee autor, pediaatria osakonna vanemarst dr Aleksandra Šilova, sõnab, et mängulisel keskkonnal on laste ravil suur mõju. „Kõrge ravikvaliteedi tagamise järgselt on tähtsaim aspekt lapsesõbraliku keskkonna loomisel ka palatite ja protseduurikabinettide eriline disain, kus lapsed viibivad. Selles peab olema rohkelt kindlates värvitoonides joonistusi, multifilmilikke aplikatsioone, värvilisi kleebiseid ja mänguasju, mille abil luuaksegi mänguline keskkond, kus lastel on palju parem olla ja nad tunnevad vähem ärevust, mis tugevdab valu," jagab ta. Doktor Šilova lisab, et looduslikud motiivid samastuvad sageli just tüüne keskkonnaga, mille asendamatud kompanjonid on loomad ja taimed. „Selles keskkonnas viibides ei keskendu lapsed enam niivõrd oma tervisemuredele, kuivõrd tunnevad huvi selle koha vastu, kuhu nad sattunud on, uudistavad, mida seal teha ja näha saab ning kogevad positiivseid emotsioone, mis ei ole seotud haiglasse sattumise põhjusega. Sellel ajal on oluline, et lapsevanemad toetaks oma mudilasi ja tervishoiutöötajad teeks vajalikke toiminguid võimalikult kiiresti," lisab ta. „Näiteks Jaapanis suhtutakse loodusesse eriti lugupidavalt ja lastele juurutatakse looduse armastamise harjumusi juba algkoolis. Lisaks loodusõpetusele ja bioloogiale, mis on ka meie koolisüsteemis tavapärased õppeained, eksisteerib Jaapani koolides selline õppeaine nagu looduse imetlemine. Tunnis viibivad lapsed looduses, neile räägitakse, et loodus on unikaalne, et tegemist on parima stressi maandamise ja tervist parandava komponendiga, ning õpetatakse, kui oluline on hoolitseda selle puhtuse eest, nautida igat looduslikku objekti."
Lapsesõbralik keskkond aitab vähendada ärevust ja tõhustab valuravi tulemusi
Vaatamata sellele, et laps ei ole üldjuhul suuteline hindama õigesti valu iseloomu, annab närvisüsteemi areng talle võime tunda valu, mis enamikul juhtudel põhjustab üsna tugevat stressi. Paljude raviprotseduuride läbiviimisel võib tekkida teatud ebamugavus ja valu, millega on lapsel sageli keeruline iseseisvalt toime tulla. Ebamugavustunne lastel tuleb aga viia miinimumini. Kui protseduuri all on mõeldud materjalide, näiteks vere, võtmist analüüside jaoks, siis taolise protseduuri iseloom kutsub lapses esile erutust, mis suurendab ebamugavust. Vanusest sõltuvalt kasutatakse erinevaid viise laste stressi alandamiseks protseduuri ajal: juhitakse nende tähelepanu kõrvale mänguasjadega, eriti häält või liigutusi tegevate mänguasjadega, mis fokuseerivad laste huvi, lükates raviprotseduurile keskendatuse tahaplaanile. Vanematelt lastelt küsitakse nende huvide, plaanide ja eesmärkide kohta, mis võimaldab alustada diskussiooni, mille käigus saavad lapsed ennast tervishoiutöötajale avada ja jagada temaga oma muresid, huvisid ja ka saavutusi. See muudab laste suhtumist protseduuri ja alandab märkimisväärselt stressitaset ja valutunnet, mida nad sel hetkel kogeda võivad.
Üks olulisemaid eesmärke on suurendada laste kaasatust ja tõsta teadlikkust looduse kohta
Lisaks arvukatele lõbusatele seinamaalingutele on igasse palatisse paigaldatud tegelustahvel, mille abil saavad lapspatsiendid äriklassis lendavate reisijatega sarnaselt vaadata filme, kuulata muusikat, mängida mänge. Samuti võivad lapsed soovi korral joonistada igas palatis oleval tahvlil kriitidega. Suur rõhk on pandud laste teadlikkuse tõstmisele looduse kohta – igast palatist saab leida QR-koodi, mis viib selle kasutaja veebikeskkonda, kus saab lugeda põnevaid fakte selle looma kohta, kelle auks on palat nimetatud. Peale selle saab seal lugeda ka muinasjuttu „Kuidas hiireke ja oravapoeg varandust otsisid". Muinasjutu võtavad kokku metsatarkused, mille kaasavõtmine aitab ka elus oluliselt paremini hakkama saada:
1) Kui kogu aeg peidus istud, jääd kõigest huvitavast ilma!
2) Meie süda on nagu kompass. See teab alati, kuhu minna!
3) Ilma tugeva tuuleta pole tõelist seiklust.
4) Pikal-pikal teel on kõige tähtsam järgmine samm!
5) Ükskõik, kuidas sa kiirustad, nina on alati eespool ja saba taga!
6) Sõprus on tõeline varandus!
Tekst: Mihhail Tammearu, Aleksandra Šilova.
Pilt: Aleksandra Šilova.
21. juunil, toimus tänuüritus Torujõe noortekodus, kus haigla juhtkond tänas Torujõe kollektiivi nende tehtud töö ja suurepärase panuse eest.
IVKH nõukogu liige Kristiina Ojamaa.
Juuni keskpaigas toimus Eesti Kardioloogide Seltsi üldkoosolek, kus üks päevakorrapunkt oli seltsile uue juhatuse valimine järgmiseks kolmeks aastaks (2024-2027). Seltsi juhatusse valiti ka meie haigla kardioloogia vanemarst dr Olga Lapkovskaja.
