1. juunist alustas Ida-Viru Keskhaigla vanglameditsiini teenistuse juhina tööd Ksenia Verhovskaja, kelle juhtimisel keskendub teenistus kvaliteetse, kaasaegse ja kättesaadava tervishoiuteenuse tagamisele Viru vanglas kinnipeetud isikutele. ​Senine juht Roland Rulli asus tööle Terviseameti Lõuna regiooni juhina.

„Alustan uut rolli suure vastutustunde ja motivatsiooniga. Usun, et tugev meeskond, avatud koostöö, ühised väärtused ja toetav töökultuur on kvaliteetse tervishoiuteenuse pakkumise alus ka vanglameditsiinis. Soovin panustada keskkonda, kus inimesed tunnevad end väärtustatuna, hoituna ja ühiselt olulist eesmärki täitvana,“ rääkis Ksenia Verhovskaja.   

Enne vanglameditsiini teenistuse juhi ametit oli Ksenia Verhovskaja kolm aastat Ida-Viru Keskhaigla juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse vallas kuni lapsehoolduspuhkusele jäämiseni ning vahetult enne uut väljakutset kvaliteediteenistuse õenduskvaliteedi spetsialist.

Vanglameditsiini teenistuse tegevuse keskmes on kõigis kinnipidamisetappides osutatavate tervishoiuteenuste planeerimine ja korraldamine. Teenistus vastutab kinnipeetud isikute tervisekontrollide korraldamise, terviseandmete dokumenteerimise, ravimite arvestuse ja väljastamise ning vajalike uuringute ja raviteenuste tagamise eest.

Viru vangla kinnipeetavaid teenindav Ida-Viru Keskhaigla vanglameditsiini teenistus koosneb arstlikust üksusest ja õendusüksusest, kus töötavad arstid, õed, hambaravi assistent ning radioloogia assistent. 

Ksenia Verhovskaja juhtimisel jätkab teenistus tööd selle nimel, et tagada kinnipeetud isikutele kvaliteetne, turvaline ja professionaalne tervishoiuteenus ning toetada vangla tervishoiusüsteemi jätkusuutlikku arengut.

Vanglameditsiini teenistus kuulub Ida-Viru Keskhaigla koosseisu alates 1. juulist 2024. Vanglate tervishoiuteenuse korraldamine anti toona üle Justiitsministeeriumilt Sotsiaalministeeriumile. Selle muudatuse käigus osutab Tallinna vanglas tervishoiuteenuseid Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tartu vanglas Viljandi Haigla ning Viru vanglas Ida-Viru Keskhaigla.

Lisainfo:

Riine Urbala

SA Ida-Viru Keskhaigla turundus- ja kommunikatsioonijuht

telefon 5301 5813

19. mail toimus Jõhvi Gümnaasium meditsiinimooduli õpilaste õppekäik Tallinnasse, mille eesmärk oli tutvuda lähemalt tervishoiuvaldkonna õppimis- ja töövõimalustega ning saada praktiline ülevaade meditsiinispetsialistide igapäevatööst. 

Jõhvi Gümnaasiumi õpilased Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis

Õppepäev algas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli külastusega, kus gümnasistidele tutvustati õppimisvõimalusi ja erinevaid tervishoiuvaldkonna erialasid. Lisaks said õpilased proovile panna oma esmaabiteadmised ning osaleda praktilistes tegevustes. Praktilistes töötubades harjutati elustamist, AED-aparaadi kasutamist ning sidumistehnikaid, mis pakkusid noortele väärtuslikku kogemust ja võimalust omandatud teadmisi reaalses olukorras rakendada.

Päeva teises pooles külastati Põhja-Eesti Regionaalhaigla diagnostikakliinikut, kus tutvuti patoloogiakeskuse ja laboratooriumi tööga. Patoloogiakeskuses rääkis laborant Eineken Helk osakonna igapäevatööst, proovide võtmisest ning uuringutest, mida keskuses läbi viiakse. Õpilastel oli võimalus jälgida proovide ettevalmistamist edasisteks uuringuteks ning näha lähedalt laboritöötajate igapäevaseid tööprotsesse.

Laboratooriumi tööd tutvustasid vastutavad bioanalüütikud Oleg Prannitšuk ja Arvidas Saulis. Õpilastele anti ülevaade laboris teostatavatest analüüsidest, verepanga tööst ning verekomponentide siirdamise ja allergia tuvastamise võimalustest.

Sellised õppekäigud annavad noortele väärtuslikke teadmisi ja praktilisi kogemusi ning aitavad paremini mõista meditsiinivaldkonna mitmekülgset igapäevatööd. Vahetu kokkupuude spetsialistidega ning võimalus näha tervishoiusüsteemi toimimist päriselus toetavad õpilasi teadlikumate tuleviku- ja erialavalikute tegemisel. Loodetavasti andis see päev paljudele noortele kinnitust nende huvile meditsiinivaldkonna vastu ning innustust siduda oma tulevik tervishoiuga.

Jõhvi Gümnaasiumi õpilased

Täname Viktoria Repina, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool avalikkusele suunatud tegevuste koordinaatorit ja lektorit, ning Nikolai Tover, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogia kliiniku õendusjuhti, sooja vastuvõtu ning sisukate tutvustuste eest.

Meditsiinimoodulist: 2020. aasta augustis sõlmis IVKH kolmepoolse koostöölepingu Jõhvi Gümnaasiumi ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga, et pakkuda õpilastele sisukat ülevaadet tervishoiust. Hariduspartnerite ring laienes veelgi – 2022. aasta sügisest liitus meditsiinimooduliga ka Kohtla-Järve Gümnaasium. Meditsiinimoodul on üles ehitatud järgmiselt: esimese aasta baaskursuse käigus omandavad õpilased üldteadmisi Eesti tervishoiusüsteemist, arstikutse olemusest, meditsiinieetikast, õendus- ja hooldustööst, radioloogilistest uuringutest ning laborimeditsiinist.

IVKH pakub gümnasistidele spetsiaalselt neile loodud meditsiinimooduli kaudu ülevaadet tänapäevasest tervishoiust. Moodulisse on oodatud need õpilased, kes soovivad oma tulevased õpingud siduda just tervishoiuvaldkonnaga.

Ida-Viru Keskhaigla kutsub 2. juunil kogukonda patsiendipäevale, et väärtustada patsientide häält ning edendada inimkeskset ja kättesaadavat tervishoidu. 

IVKH radioloogiaosakond puutub patsientidega kokku igapäevaselt. Foto: Maila Meldre

Ida-Viru Keskhaiglas saavad sel päeval kohale tulnud huvilised kuulata meie kogenud spetsialistide loenguid ning kontrollida oma olulisi tervisenäitajaid.

Üritus toimub Ahtme üksuses algusega kell 14.00 ja kestab paar tundi. Külastajatele räägitakse muu hulgas patsiendi õigustest ja kohustustest, erakorralisest abist, õdede iseseisvatest vastuvõttudest ning tervisliku eluviisi olulisusest.

Päeva jooksul toimuvad ka ekskursioonid ning soovijad saavad kontrollida veresuhkrut, hemoglobiini ja vererõhu näitajaid.

Patsiendipäeva reklaamiv loosimäng toimus Facebookis mai lõpuni, auhind loositakse välja kõikide jagajate vahel ja selle saab kätte üritusel.

„Patsiendipäeva eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust ja tuua terviseteemad inimestele lähemale ning anda praktilist nõu, kuidas oma tervist paremini hoida. Oluline on näidata haigla toredaid töötajaid ja meie kaasaegset keskkonda. Kui inimene näeb keskkonda enne ravi või vastuvõttu, aitab see vähendada teadmatusest tekkivat ärevust ja loob rohkem usaldust meie töö ning personali vastu. Avatud uste päeval saab küsida küsimusi ning saada parem ettekujutus sellest, kuidas haiglas hoolitsetakse patsientide eest. Meie eesmärk on muuta haiglakogemus võimalikult arusaadavaks, turvaliseks ja inimlikuks,“ ütles üks ürituse korraldaja haigla klienditeeninduse juht Siiri Villberg.

Programm on korraldatud nii eesti kui ka vene keeles. Patsiendipäev toimub aadressil Ilmajaama tn 14, Kohtla-Järvel.

Vaata täpsemat kava: 

IVKH patsiendipäeva kava.

Petturite hetkeskeemi kohaselt tehakse haigla nimel patsientidele kõne, kus väidetakse, et vastuvõtuaeg on tühistatud või muutunud. Seejärel küsitakse isikuandmeid, isikukoode, pangakaardi numbreid või muid tundlikke andmeid. Helistatakse haigla nimel ja kutsutakse kohtuma arstiga haigla fuajesse. Meie arstide teevad vastuvõtte ainult vastuvõtukabinetis.  

Palun olge tähelepanelikud!

Haigla töötajad ei küsi telefoni teel kunagi teie pangakaardi andmeid, PIN-koode ega muid finantsandmeid.

Kui saate kahtlase kõne:

• Ärge jagage oma isiku- ega pangaandmeid.
• Lõpetage kõne kohe.
• Vajadusel võtke ise ühendust haigla ametliku kontakttelefoniga 33 111 33

Kui kahtlustate pettust, soovitame teavitada ka politseid!

Täname teid tähelepanelikkuse eest ja palume infot jagada ka oma lähedastega!

27. mail toimus Jõhvi Kontserdimajas arvult teine kahe Ida-Virumaa haigla koostöökonverents. Sel korral olid fookuses kirurgilised erialad, konverents kandis nime  „Ida-Virumaa kirurgia täna ja homme: kättesaadavus, kvaliteet ja jätkusuutlikkus“. Üritust rahastas Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit Õiglase Ülemineku Fondi meetme „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ raames.

Konverentsi avas sotsiaalminister Karmen Joller, kes rõõmustas haiglatevahelise koostöö üle ning tõi esile, et tervishoiusüsteemi korrastamiseks loodava tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koostöömudeli „Tervik“ raames on kaks haiglat teinud ühisavalduse ministeeriumile, et piirkondlik juhtimismudel võiks olla seotud Ida-Viru Keskhaiglaga. See aitaks vähendada dubleerimist, kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt ning parandada tervise- ja sotsiaalteenuste lõimitust maakonnas.

Konverentsil osalesid lisaks kahe haigla tervishoiutöötajatele ka perearstid ning teised tervishoiu valdkonnaga seotud spetsialistid. Konverents keskendus piirkondlikule kirurgiale, ning ettekannetes käsitleti erinevaid kirurgilise ravi valdkondi. 

Päeva jooksul käsitleti mitmeid aktuaalseid teemasid. Dr Tiit Meren rääkis tänapäeva Euroopa julgeolekuolukorrast tulenevatest vajadustest ning rõhutas et Eesti kirurgid peaksid valdama  nii militaar- kui tsiviilkirurgia oskusi. Ta tõi elavaid näiteid, kuidas käitutakse ja tegutsetakse sõja äärmuslikes olukordades, mis tuginesid tema isiklikule kogemusele.

Dr Dmitrii Fedorov tutvustas kõhu sirglihaste diastaasi plastika võimalusi ning tutvustas selle operatsiooni käiku ja tulemusi.

Dr Aleksey Semykin andis ülevaate günekoloogia olevikust ja tulevikust, rõhutades, et minimaalselt invasiivne günekoloogia on kujunenud tänapäevase ravi standardiks ning ambulatoorne kirurgia on selge tulevikusuund. Samuti tõi ta esile, et tervishoiuteenuste planeerimisel tuleb üha enam arvestada demograafiliste muutustega ning leida tasakaal kirurgilise abi kättesaadavuse ja teenuste tsentraliseerimise vahel.

Tähelepanu pöörati ka õendusvaldkonnale ning kaasaegsetele ravimeetoditele. Ida-Viru Keskhaigla silmahaiguste osakonna õendusjuht Irina Krasnõhh käsitles Avastini süstide tegemist õdede poolt ning selle ohutust ja tulemusi. Ettekannet ilmestas video, mis käsitles patsiendi teekonda haiglas.

Tartu Ülikooli Kliinikumi torakaalkirurgia professor dr Tanel Laisaar rääkis sõeluuringute mõjust kopsuvähi minimaalselt invasiivse kirurgilise ravi arengule. Kopsuvähi varajane avastamine on võimalik eelkõige sõeluuringu abil ning Eestis on võimalik sõeluuringuid süsteemselt ja tõhusalt läbi viia. Kõlama jäi perearstide ja -õdede oluline roll koostöös sõeluuringu koordinaatoritega, et tagada võimalikult kõrge hõlmatus. Samuti toodi esile, et sõeluuring on kulutõhus ning aitab parandada patsientide ravitulemusi ja suurendada kirurgilise ravi võimalusi.

Pärastlõunases programmis keskenduti postoperatiivsele õendusele, perioperatiivse valuravi juhenditele ning laparoskoopiliste ravimeetodite arengule. Ettekannetega esinesid Narva haigla kirurgiakliiniku vastutav õde Arina Smirnova, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja ka Ida-Viru Keskhaigla anestesioloog dr Dmitri Stepanov ja Narva Haigla kirurg dr Andrii Lopatka.

Konverentsi lõpetas paneeldiskussioon „Kuhu liigud, Ida-Virumaa kirurgia?“, kus arutleti piirkonna kirurgilise abi tuleviku, spetsialistide järelkasvu ning kuidas  tagada, et esmasel kohal oleks patsient. Arutleti selle üle , mida saavad haiglad ise ära teha ningmillised on ootused riigile ja partneritele. Diskussioonis osalesid Narva haigla ülemarst dr Olev Sillandi,  IVKH kirurgiakliiniku juhataja dr Jaak Lind, õendusjuht Helle Peterson, dr Tanel Laisaar ja dr Tiit Meren.

Päeva kokkuvõtte tegid Narva Haigla juhatuse esimees Üllar Lanno ning Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Tohver, kes tänasid osalejaid ning rõhutasid, et Ida-Virumaa tervishoiu tugevus peitub koostöös ja ühises arengus.

Anestesioloog dr Dmitri Stepanov valuravi tagamaid avamas.

18.–25. maini toimuv HIV testimisnädal kutsub inimesi rohkem tähelepanu pöörama oma seksuaaltervisele ning rõhutab regulaarse testimise olulisust.