Rahvusvahelist õdede päeva tähistati Ida-Viru Keskhaiglas sisekonverentsiga, kus olid fookuses õendusvaldkonna aktuaalsed teemad. Õendustöötajad said kuulata ettekandeid, mille keskmes olid olulised ning ajakohased teemad, mis puudutavad nii õdede igapäevatööd kui ka valdkonna arengusuundi, kuhu teel ollakse.
Õdesid tervitasid ametipäeva puhul ülemarst Pille Letjuka ning õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus, avaldades tunnustust nende pühendunud tööle ja panusele haigla igapäevategevusse.
Ülemarst Pille Letjuka viis meid oma tervitussõnades õendusvaldkonna ajalukku, meenutades õenduse rajaja Florence Nightinale`i kui teerajajat, kelle sünnipäeva järgi hakati tähistama rahvusvahelist õdede päeva.
„Õde ei ole lihtsalt eriala vaid tänasel päeval see on pühendumus ja kunst: kunst aidata, toetada ja hoolitseda. Teie soojad sõnad, empaatia ja professionaalsus annavad meie patsientidele lootust ja toetust kõige raskematel hetkedel. Teie töö nõuab mitte ainult teadmisi ja oskusi, vaid see nõuab suurt südant. Seetõttu olete meie jaoks erilised ja väga olulised," märkis Kedus. „Meie haiglas töötab 468 õde, see on üks kolmandik töötajatest. Me oleme väga uhked oma õdede üle. Meie õdedest saavad suurepärased juhid, spetsialistid, lektorid, magistrandid ja doktorandid. Jätkake samas vaimus ja arendage nii ennast kui ka kogu õenduse valdkonda," lisas Julia Kedus.
Oma tervitussõnad saatis teele ka haigla nõukogu esinaine Riina Ivanova: "Lugupeetud ja kallid konverentsil osalejad! Soovime teile südamest palju õnne rahvusvahelise õdede päeva puhul! Haigla nõukogu avaldab austust ja tänu kõigile meditsiiniõdedele nende hindamatu panuse eest inimeste tervisesse ja heaolusse. Teie töö, hoolivus ja pühendus on hindamatud.
Soovime teile täna huvitavat ja tulemuslikku konverentsi, viljakat arutelu ja uusi väärtuslikke teadmisi. Olgu see päev teile inspiratsiooniks ja tunnustuseks!" Ida-Viru Keskhaigla nõukogu nimel, Riina Ivanova.
Anestesioloogia õendusjuht Anastassia Kuzmina.
Päev algas parimate tunnustamisega – Parima õe tiitli pälvis Liza Vorontšuk anestesioloogia- ja intensiivravikliinikust, Parima ämmaemanda tiitli Evelin Põldsaar sünnitusabi ja sünnituseelsest osakonnast. Parimaid tõsteti esile pühendumuse ja professionaalsuse eest, mis on silma jäänud nii patsientidele kui ka kolleegidele.
Parima ämmaemanda tiitlile estiati üks kandidaat ja Parima õe tiitlile esitati kokku 15 kandidaati, siinkohal toome ära nomineeritud:
Oxana Kittel- iseseisev statsionaarne õendusabi
Liza Vorontšuk - anestesioloogia ja intensiivravikliinik
Olga Rystakovaa- M5 sisehaiguste osakond
Erika Tiinas- vanglameditsiini teenistus
Alina Pitkjanin- vanglameditsiini teenistus
Monika Melašetš- anestesioloogia ja intensiivravikliinik
Jelena Mustonen- EMO õendus
Jelena Valdmaa- naistenõuandla
Tatjana Vassiljev- V Rio
Agnes Sibul- EMO õendus
Daniil Jefimkov- operatsiooniosakond
Marina Pavlova- hambakliinik
Alina Dvoretskaja- sünnitusabi ja sünnituseelne osakond
Igor Oskolkov- 2. kirurgia osakond
Nadežda Jakovleva- ambulatoorse õenduse osakond
Õnnesoovid kõikidele nominentidele ja tiitli pälvinutele!
Konverentsipäeva esimese ploki ettekandjad olid aasta alguses magistrikraadi omandanud õendustöötajad. Esimese teemana oli vaatluse all „Lähedaste kaasamine intensiivravi patsiendi varajasel aktiviseerimisel Ida-Viru Keskhaigla näitel", tegu on anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku õendusjuht Valentina Kartašova magistritöö teemaga.
Valentina selgitas oma ettekandes, kuidas pere kaasamine võib mõjutada ravi protsessi ja lähedaste kohalolek ning toetus aitavad patsiendil tunda end turvalisemalt ning vähendab ärevust, mis omakorda soodustab kiiremat paranemist. Lähedased saavad pakkuda praktilist tugi osakonnas viibimise ajal ja tagades seeläbi ravi järjepidevuse pärast haiglast lahkumist. Teema vajab senisest enam tutvustamist ja teadlikkuse tõstmist nii haigla töötajate kui ka patsientide lähedaste seas.
EMO vastutav õde Jelena Mustonen tutvustas oma magistritööna valminud töövahendit, mis aitab parandada osakonnasisest kommunikatsiooni ja tööjaotust, eesmärgiks on, et iga meeskonnaliige teab, milline on tema roll. Jelena selgitas, kuidas tegevuskaardid on abis ja toetavad õendusmeeskonna koostööd.
Anestesioloogia õendusjuht Anastassia Kuzmina jagas kogemusi professionaalsuse süsteemsest arendamisest, kuidas rakendada kompetentsimudelit õdede väljaõppes ja praktikas. Oma ettekandes tõi ta välja, millist rolli ja vastutust tänapäeva õde kannab, kuidas õe roll on ajas muutunud ja muutub veelgi vastutusrikkamaks.
Kaasaegne õendusjuhtimine hõlmab märksa enamat kui üksnes tööjaotuse korraldamist või personali juhtimist. Kirurgiakliiniku õendusjuht Helle Peterson andis ülevaate juhtimispraktikatest, mis peegeldavad õendusjuhi mitmekesist rolli. Helle tõi kuulajateni häid näiteid ja nõuandeid, kuidas edukalt hakkama saada.
Laboriteenistuse kvaliteedijuht Sergei Mihhailov andis ülevaate uutest dokumentidest ja tõi näiteid elust enesest, tegu oli mitmete õpetlike juhtumitega, mis on ette tulnud laborivälises uuringueelses etapis.
Aprillis külastasid mikrobioloogia laborispetsialist Pavel Volõnkin ja molekulaardiagnostika labori spetsialist Katerina Špilka rahvusvahelist ESCMID kongressi ja andsid ülevaate Viinis toimunust. Millised on uued diagnostikavõimalused ja milline oli rahvusvahelise kongressi melu ning kudas tohtutst infohulgast endale vajalikku välja selekteerida.
Päevast ei puudunud ka kerge sirutuspaus, mis tõi osalejatele värskust ja elevust – selle käigus sai naabrile head õdede päeva soovida ning korraks mõtted eemale viia.
Konverentsi pidupäeva krooniks oli temaatilise kujundusega õdede päeva tort, mis pakkus rõõmu nii silmale kui maitsemeelele.
Päeva lõputeemad olid vastandlikud, esmalt õenduse roll vanglameditsiinis, teenistuse juhataja Roland Rulli valgustas unikaalset töövaldkonda, kus kehtivad teised reeglid ja patsiendi käsitlus on tavapärasest komplitseeritum.
Ämmaemandate rollist rinna- ja emakakaelavähi ennetamisel ning HPV vaktsiini olulisusest rääkis ämmaemandusjuht Karina Semjonova, kes rõhutas ennetustöö olulisust. Karina selgitas, millised on ohud ja millist rolli mängivad tänapäeval ämmaemandad ennetustöös. Ta jagas infot, et eelmise kuu alguses avatud rinnakabinet on läinud hoogsalt tööle, sest kabinet on populaarne ja vabu aegu naljalt ei leidu. Ettekande lõpus leiti üheskoos, et lisaks ämmaemandatele saavad kõik haigla töötajad olla abiks ennetustöös sõnumi kandjatena, et sõeluuringud ja vaktsineerimine on olulised ning elupäästvad.
Päeva lõpus selgitati Kahooti abil välja, kui palju osalejad päevast kaasa võtsid, testiti ka õendusvaldkonna teadmisi. Parimaks osutus Jana Lullu, patsiendiohutuse spetsialist, kes näitas üles suurepärast teadmistepagasit.
Konverentsipäeva tõmbas kokku juhatuse liige Julia Kedus, kes tänas esinejaid, osalejaid ja korraldusmeeskonda sisuka päeva eest.