Sel nädalal tähistame rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat, mis toimub 1.–7. augustini. Selle nädala fookuses on imetamine ja selle kasulikkus imikute tervisele.
Meie imetamisnõustaja Regina Zahharenkova rääkis selle teema olulisusest:
"Rinnaga toitmise teema on üks olulisemaid emaduseks valmistumisel, kuna sellega kaasnevad arvukad tervisega seotud eelised nii emale kui ka lapsele. Emapiimas leiduvad kõik vajalikud toitained õiges vahekorras, et toetada lapse kasvu ja arengut. Esimestel päevadel pärast sündi erituv ternespiim on rikas antikehade poolest, mis kaitsevad last infektsioonide eest. Lisaks vähendab imetamine hingamisteede ja seedetrakti infektsioonide, allergiate, I tüüpi diabeedi ja rasvumise riski hilisemas elus.
Emale on rinnaga toitmine samuti väga kasulik. Uuringud näitavad, et pikem imetamine vähendab rinnavähi ja munasarjavähi riski. Imetamine aitab kaasa emaka kiiremale kokkutõmbumisele pärast sünnitust ja vähendab sünnitusjärgsete verejooksude riski. Samuti aitab imetamine põletada lisakaloreid, mis soodustab kiiremat tagasipöördumist sünnituseelsele kehakaalule.
Rinnaga toitmine tugevdab emotsionaalset sidet ema ja lapse vahel ning soodustab sujuvat kohanemist pärast sünnitust. Imetamise ajal vabaneb oksütotsiin, mis vähendab stressi ja parandab üldist heaolu. Imikute kohanemine rinnaga toitmisega on keeruline protsess, mis vajab aega, kannatlikkust ja tuge. Oluline on arvestada nii lapse kui ka ema füsioloogilisi ja emotsionaalseid vajadusi, et tagada rinnaga toitmise edukas alustamine. Imetamisnõustajate ja meditsiinipersonali tugi võib oluliselt hõlbustada kohanemisprotsessi.
Ärge unustage ka majanduslikke ja keskkonnaaspekte. Rinnapiim on tasuta, erinevalt kunstlikest segudest. Rinnaga toitmine ei tekita jäätmeid ega vaja tootmist, transporti ja pakendite utiliseerimist, mis vähendab keskkonnamõju.
Kokkuvõttes mängib rinnaga toitmine olulist rolli mitte ainult lapse tervises ja arengus, vaid ka ema heaolus ja ühiskonna tervises tervikuna. Seetõttu on rinnaga toitmise toetamine ja edendamine jätkuvalt olulised rahvatervise ülesanded."
Tekst: Regina Zahharenkova
Pilt: Julia Kedus
Pilootprojekt kukkumiste ennetamiseks. Foto: iStock.
Alates 1. juulist kuulub Ida-Viru Keskhaigla koosseisu vanglameditsiini teenistus, mis allub nii ülemarstile kui ka õenduse ja patsiendikogemuse valdkondadele. Vanglate tervishoiuteenuse korraldamine on üle antud Justiitsministeeriumilt Sotsiaalministeeriumile. Edaspidi pakub Tallinna vanglas tervishoiuteenuseid Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tartu vanglas Viljandi Haigla ning Viru vanglas Ida-Viru Keskhaigla.
Hingamisteede ja naha allergiahaiguste põhjuseks olevate allergeenide välja selgitamiseks kasutatakse naha torketeste ehk Prick-teste. Teste teeb pediaatria osakonna õendusjuht Oksana Tassinkevitš (pildil).
21. juunil, toimus tänuüritus Torujõe noortekodus, kus haigla juhtkond tänas Torujõe kollektiivi nende tehtud töö ja suurepärase panuse eest.
Juulikuust alates hakati Ida-Viru Keskhaiglas tegema lastearsti ambulatoorset vastuvõttu. Vastuvõttu teeb lastearst dr Oksana Muhhina (pildil). Tegemist on haigla jaoks uue teenusega, kuna seni on lasteosakonnas osutatud ainult statsionaarset ravi. Dr Muhhina sõnul on tegu olulise teenusega, mis vastab nii patsientide kui ka koostööpartnerite ootustele ja vajadustele.
IVKH nõukogu liige Kristiina Ojamaa.