Jelena Svitškar, allergoloog
Allergilised haigused on üks sagedasematest tervise probleemidest tänapäeva ühiskonnas ja nende levimus on viimaste kümnendite jooksul pidevalt suurenenud. Allergiliste haiguste põhjusteks peetakse geneetilist eelsoodumust ja keskkonnategureid. Viimastel aegadel ilmneb üha rohkem andmeid, et mikrobioomi (meie keha asustavate mikroorganismide kogum) muutused esimestel eluaastatel viivad immuunsüsteemi reguleerimise häireteni, nii et immuunsüsteem hakkab liiga tugevalt reageerima organismile ohututele valkudele.
Allergia võib ilmneda igas vanuses, kuid kõige sagedamini algab see varases lapseeas atoopilise dermatiidi ja toiduallergiaga. Sagedasemad allergeenid selles vanuses on lehmapiim ja muna. Koolieelses eas võivad ilmneda hingamisteede sümptomid: bronhiaalastma ja hiljem allergiline nohu. Astma on krooniline hingamisteede haigus, millele on iseloomulikud perioodiliselt korduvad episoodid vilistava hingamise, kuiva köha, õhupuuduse ja/või pigistustundega rinnus, kuid väikelastel võib astma ilmneda ainult viirusinfektsioonide ajal vilistava hingamisena. Allergilise nohu tunnused on ninasügelus, aevastamine, ninakinnisus ja vesine eritis. Sageli kaasnevad allergilise nohuga silmasümptomid (silmade sügelus, punetus, vesisus, paistetus). Sõltuvalt allergeenist võivad sümptomid olla kas aastaringsed (tolmulestad, koduloomad) või hooajalised (kevad- või suvistel taimede õitsemise ajal). Näiteks praegu on kevad, paju on just lõpetanud õitsemise, kuid kask õitseb täie hooga ja paljudele allergikutele on saabunud raske periood.
Allergiliste haiguste diagnoosimiseks kasutatakse nahatorketeste või IgE antikehade määramist veres. On oluline meeles pidada, et allergia diagnoos ei põhine ainult positiivsel testil. Diagnoosi seadmiseks on oluline, et allergilise ainega kokkupuutel ilmneksid tüüpilised allergilised sümptomid. Seega on testid pigem abivahendid, mis kinnitavad või lükkavad ümber kahtlused allergia osas.
Allergiliste haiguste ravimise üks oluline aspekt on allergeeni vältimine, mis kahjuks pole alati võimalik. Eriti raske on vältida sissehingatavaid allergeene, kuid siiski on meetmeid, mis võimaldavad allergeeni hulka vähendada. Näiteks, kui teil on tolmulesta allergia, siis proovige kodus sagedamini niisket koristust teha, säilitada optimaalset temperatuuri ja niiskust õhus, vahetada voodipesu kord nädalas ja pesta seda vähemalt 60-kraadise temperatuuriga jne. Kui te kannatate "kevadise" allergia all, siis proovige ruumi õitsemisperioodil mitte õhutada, kasutage ventilatsioonisüsteeme sobivate filtritega ja treenige spordisaalis. Loomulikult on olemas ravimeid, mis vähendavad allergilisi ilminguid. Kuid tänaseks päevaks on allergeenspetsiifiline immuunravi ainus ravimeetod, mis muudab haiguse kulgu. See on pikaajaline ravi, mille käigus õpetatakse organismi allergeenile mitte reageerima.
Tuleb märkida, et allergia võib põhjustada tõsiseid tüsistusi, kui sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Seetõttu on oluline regulaarselt konsulteerida allergoloogiga ja järgida tema soovitusi.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on kuulutanud 5. mai ülemaailmseks kätehügieeni päevaks, mille moto on „Päästa elusid - puhasta oma käed“.
Veri on unikaalne saadus, sest seda ei saa kunstlikult valmistada. Haigla vajab doonoriverd iga päev. Verevarusid tuleb meil pidevalt täiendada ja selleks tuleb meil veredoonoreid aktiivselt juurde meelitada. Ida-Viru Keskhaigla lõi selleks emotsionaalseid assotsiatsioone tekitava fotoinstallatsiooni.
Lugupeetud patsiendid.
Reedel, 21. aprillil külastas meie haiglat Moldova suursaadik Ion Stavila (pildi keskel) koos delegatsiooniga. Visiidi eesmärk oli tutvuda IVKH ravikompleksiga. Tegime neile ekskursiooni mööda haiglat, mille käigus näitasime erinevaid kliinikuid, osakondi ja meditsiiniseadmeid. Rääkisime meie arendusprojektidest, töökorraldusest ja tulevikuplaanidest. Üks teema oli ka patsiendikogemuse parendamine. Visiit korraldati koostöös MTÜ Diplomatic relations project'iga.