Nakkushaiguste ambulatoorne osa koliti Ahtme tervisemajja

ambulatoorne nakkusNakkushaiguste ambulatoorne osa on ümber paigutatud Ahtme tervisemajja. Aadress on Ilmajaama 14 (L-korpus), Kohtla-Järve. Sellel aadressil asuvad:

- HIV, AIDSi nõustamiskabinet ja ARV-ravimite väljastamine: E-R kell 8.00-16.00, telefoninumber 5681 9343, kabinet L1113.

- HIV, AIDSi vabatahtliku ja konfidentsiaalse nõustamise kabinet: E,R kell 8.00-11.00, T,K kell 15.00-18.00, telefoninumber 331 1825, kabinet L1111.

- Psühholoogi nõustamiskabinet: E-R 08.00-16.00, telefoninumber 56701502, kabinet L1104.

- Sotsiaaltöötaja ja kogemusnõustaja: E-R kell 8.00-16.00, telefoninumber 5692 7065, kabinet L1104.

- Infektsionist dr Svetlana Semjonova: E,R kell 12.00-16.00, telefoninumbrid 331 1825, 5696 4933, kabinet L1111.

- Infektsionist dr Jelena Šmidt: T,N kell 11.00-14.00, telefoninumbrid 331 1825, 5696 4933, kabinet L1111.

- Fibroscan uuringuid tehakse (saatekiri on kohustuslik) kolmapäeviti kell 10.00-14.00, telefoninumbrid 331 1825, 5696 4933, kabinet L1111.

Registratuuri telefoninumber 33 111 33.

Mida teha puugihammustuse korral?

puuk

Suvi on imeline aeg looduse nautimiseks, kuid sellel ajal on samuti puukide aktiivsusperiood, seetõttu tasub pöörata tähelepanu võimalustele end kaitsta.

Puugihammustuste ennetamiseks
kandke kaitseriietust, eriti külastades metsa ja kõrge rohuga piirkondi. Kasutage puukide tõrjevahendeid (repellendid, spreid või losjoonid). Pärast jalutuskäiku kontrollige hoolikalt oma keha ja eemaldage avastatud puugid.

Puukide levitatavad haigused
Puugiga kokkupuude võib kaasa tuua riski nakatuda haigustesse nagu puukentsefaliit ja borrelioos (Lyme'i tõbi). Need võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Kui avastate puugi ja teil tekib lööve või palavik, pöörduge arsti poole.

Vaktsineerimine
Borrelioosi vastu vaktsiini hetkel ei eksisteeri. Vaktsineerimine puukentsefaliidi vastu on üks efektiivsemaid kaitsemeetodeid. See aitab vähendada nakatumise riski ja raskete haigusvormide teket. Meie haiglas saab end vaktisneerida puukentsefaliidi vastu. Vaktsineerimine toimub neljapäeviti kell 14:00-17:00 ruumis H2022 (Ahtme polikliinikus, Tervise 1). Vaktsiin TicoVac täiskasvanule maksab 35 eurot, lapsele 34 eurot. Aeg tuleb ette broneerida registratuuris telefonil 331 1133.

Olge teadlikud, et õiged ettevaatusabinõude järgimine, sh vaktsineerimine ja teadlikkus aitavad end efektiivselt kaitsta puukide levitatavate haiguste eest. Olge tähelepanelikud, ettevaatlikud ja hoolitsege oma tervise eest!

Ida-Viru Keskhaigla üksuste tööajad pühade ajal

tööajad riigipühade ajal

Austatud patsiendid.

Ida-Viru Keskhaigla üksuste tööajad riigipühade ajal:

22.06.2023 on avatud: Ahtme polikliinik, Järve ja Ahtme tervisemaja kell 8:00-15:00. Sillamäe ja Kiviõli tervisemajade IVKH registratuurid ja Narva vastuvõtud kell 8:00-12:00.
Registratuuride üldtelefon 33 111 33 töötab kell 8:00-15:00.

23.06.2023 on suletud: Ahtme polikliinik, Järve-, Ahtme-, Sillamäe- ja Kiviõli tervisemaja ning Narva vastuvõtud.
Registratuuride üldtelefon 33 111 33 ei tööta. Vastame Teie kõnedele ja oleme taas avatud alates 26.06.2023.

22.06. ja 23.06.
Haigla sissepääs, aadressil Ilmajaama 12/1, Ahtme linnaosa on avatud kell 8:00-19:00. Haiglaravil viibivate patsientide info 527 1672.
Taastusravi- ja õendusabikliinik, aadressil Ravi 10, Järve linnaosa, on avatud kell 7:30-19:00.

Haiglas viibivate patsientide külastusaeg 22.06., 23.06. kell 14.00-19.00. 24.06., 25.06 kell 11.00-19.00.

Millal EMO, millal perearst ja millal perearsti nõuandetelefon?

emoIda Viru Keskhaigla patsientide nõukoda kohtus erakorralise meditsiini osakonna juhtidega ja koos püüti leida lahendust olukorrale, kus EMOsse pöördub väga suur hulk patsiente, kes peaksid olema perearsti ravida ja sellega seoses võib kannatada tõepoolest ERAKORRALIST abi vajavate patsientide ravi.

Eesti Perearstide Selts ja Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts on koostanud juhise, kust saab otsustusabi, millisel juhul tuleks pöörduda oma tervisehädaga perearstile ja millisel juhul EMOsse.. Üldine printsiip on selline, et EMO tegeleb eelkõige patsientidega, kelle elu on ohus või kelle tervis võib saada pöördumatuid kahjustusi ilma vältimatu abita. Sellised seisundid on äkki ja ootamatult tekkinud rasked haigestumised nagu südameinfarkt või insult, ägedad kirurgilised haigused, mis kulgevad äkki tekkinud valuga; värsked suured traumad, verejooksud, mürgistused jne. Kõiki neid seisundeid iseloomustab just nimelt äkki tekkinud oht elule.

Mõistame hästi, et patsiendil on keeruline otsustada, kuhu oma murega pöörduda, kas EMOsse või perearsti juurde. Siin aitab ellu kutsutud perearsti nõuandetelefon, 1220, kuhu helistades saab tervisenõu ja soovitusi. Enne nõuandeliinile helistamist tasuks kraadida kehatemperatuuri, võimalusel mõõta vererõhku ja pulssi, et abiandjal oleks lihtsam soovitusi anda. Kindlasti tasub käepärast hoida pliiats ja paber, et soovitused üles kirjutada. Samuti peaks helistaja teadma ravimeid, mida abivajaja võtab. See kõik aitab nõuandeliinil töötaval meedikul teid kõige paremal viisil abistada. Lisainfot leiate veebiaadressilt https://www.1220.ee/

Erakorralist hambaravi ei ole EMOs kahjuks võimalik saada. Kui on hambavalu, nägu või põsk on silmanähtavalt turses, kaasneb valu ja/või kehatemperatuuri tõus, siis tuleks pöörduda hambaarstile või kui hambaarst ei tööta, siis EMOsse.

Kroonilised haigused, mis on perearsti vaateväljas ja vastutusalas, kuulugugi sinna. Meeles tasub pidada, et eriarsti määratavaid uuringuid ei saa läbi EMO kiiremini või ilma järjekorrata. EMOs teostatavad uuringud otsustab erakorralise meditsiini arst lähtudes patsiendi seisundist.

Erakorralise meditsiini osakonda pöörduvad patsiendid läbivad triaaži, et meedikud saaksid välja selgitada nende abivajaduse prioriteedi. Patsiente teenindatakse EMOs vastavalt nende terviseseisundi ohtlikkusele, mitte sõltuvalt saabumisajast või saabumise viisist. Üsna levinud on eksiarvamus, et kiirabiga saabumine tagab kiirema arsti juurde pääsemise- nii see kindlasti ei ole. Ainus kriteerium on patsiendi terviseseisundi ohtlikkus elule.
Kasutusel on nelja-astmeline triaažikategooria:

Punane (I) triaažikategooria tähistab eluohtlikus seisundis patsiente, kelle elu on otseselt ohus. Need patsiendid vajavad kohest arstipoolset käsitlemist.
Oranž (II) triaažikategooria tähistab erakorralisi patsiente, kelle seisund on potentsiaalselt eluohtlik. Ooteaeg arstini võib olla kuni 15 minutit.
Kollane (III) triaažikategooria tähistab patsiente, kelle haigestumine või trauma on erakorraline ning vajab diagnostikat ja/või ravi, kuid kelle seisund on stabiilne ning võib meditsiiniabi oodata. Ooteaeg arstini võib olla kuni 60 minutit.
Roheline (IV) triaažikategooria tähistab patsiente, kelle puhul on tegemist probleemidega, mis ei vaja kiiret erakorralist sekkumist ning ooteaeg arstini on kuni 3 tundi. Ooteaeg võib pikeneda, kui meedikud on hõivatud kõrgema triaažikategooria patsientidega.

IVKH Patsientide Nõukoja nimel
Ivi Prits, Helin Metsatalu, Ksenia Moskvina, Anu Piirimaa, Jarmo Juhanson, Jaanika Mikk, Veronika Kossar, Vladislava Vassitskina

IVKHs toimus psühhiaatria pilootprojekti "Klaabu" avaüritus

klaabu 2Reedel, 9. juunil toimus Järve tervisemajas avaüritus, mis oli pühendatud ambulatoorse psühhiaatria pilootprojektile „Klaabu“. Tegemist on Eesti Psühhiaatrite Seltsi ja Tervisekassa ühise algatusega, mille eesmärk on tagada vaimse tervise patsientidele kiirem juurdepääs meditsiiniabile. Klaabu üks oluline osa on perearstide ja –õdede kaasamine ja nendega koostöö tihendamine. Projekt kestab juba kolm aastat ja hõlmab Võrumaad, Põlvamaad, Valgamaad, Tartumaad, Jõgevamaad, Viljandimaad ja Pärnumaad. Avaüritusel tutvustasime statistilisi andmeid psühholoogide ja psühhiaatrite külastuste sageduse kohta ja tegime võrdlusanalüüsi. Osalejad arutasid projekti arendamisplaane ja koostöövõimalusi.

SA Ida-Viru Keskhaigla | Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve | Privaatsusinfo