IVKH insuldi arendusprojekti raames on loodud eesti- ja venekeelne virtuaalne tugigrupp "Elu pärast insulti" ja "Жизнь после инсульта"

eluparastinsulti

Gruppide eesmärgiks on pakkuda kogukonna põhimõttel kogemuste ja inspiratsiooni jagamisel tuge insulti põdenud inimesele ja/või tema lähedastele. Virtuaalsete tugigruppidega on oodatud liituma kõik huvilised, keda on insult lähedalt või kaudselt puudutanud või keda üldiselt huvitab tervislik eluviis.

Insuldi projektijuht Evelin Kruusalu: "Insuldiprojekti algstaadiumis kavandasime füüsilise kontakti vormis tugigrupi loomist, ent siis ei teadnud me ette näha saabuvat epidemioloogilist olukorda, mis takistas inimeste kokkusaamisi ning kokkupuuteid drastiliselt. Sellegipoolest nägime, et insuldipatsientidel ja nende lähedastel on vajadus vahetada kogemusi ning jagada mõtteid haigusest taastumise või selle raviteekonna osas. Seetõttu oleme veendunud, et virtuaalne tugigrupp saab olema hea algus, millest viirusliku olukorra taandumisel saavad välja kasvada ka reaalsed grupiliikmete kohtumised."

Ida-Viru keskhaigla neuroloogia vanemarst dr Katrin Põld: "Tervishoiutöötajad ei saa toetada insulti põdenud inimesi ega nende lähedasi insuldijärgse elu kõigis aspektides. Igapäevaeluga toimetuleku nippe ja mõtteid on kõige mõttekam jagada just sarnase kogemusega inimeste tugigrupis. Tugigrupi eesmärgiks on ka turvaliselt välja elada oma emotsioone, küsida nõu, jagada inspiratsiooni ja edusamme."

Virtuaalsed insulditeemalised tugigrupid "Elu pärast insulti" ja "Жизнь после инсульта" koondavad kogukonda, kellel on üksteisele jagada kogemusi, inspiratsiooni, mittemeditsiinilist nõu ja olla üksteisele toeks.

Ida-Viru keskhaiga insuldi arendusprojekt kestab kuni 31.12.2022, projekti rahastab Eesti Haigekassa.

Grupi leiad siit

Avasime veel ühe COVID-osakonna ja suurendasime intensiivravivoodikohtade arvu koroonapatsientidele

COVID 1

Seoses epidemioloogilise olukorra halvenemise ja koroonapatsientide arvu suurenemisega avati Ida-Viru keskhaiglas veel üks COVID-osakond, kus on viis voodikohta. Osakond avati I kirurgia osakonna pinnal. Lisaks sellele suurendati intensiivravivoodikohtade arvu seitsmeni. Kokku on Ida-Viru keskhaiglas praegu 40 koroonahaiget nakkusosakondades ja 5 vaba kohta ning 6 koroonahaiget intensiivraviosakonnas ja 1 vaba koht. Voodite täituvus ulatub 90 protsendini.

Haigestub üha rohkem töötajaid ning tööjõupuudus häirib oluliselt haigla tööd. Viimase kahe nädalaga on registreeritud 100 COVID-positiivset töötajat, lisaks sellele viibivad töötajad töövõimetuslehtedel ka muudel põhjustel. Ülemarst doktor Toomas Kariis mainis, et haigestunud on ka need töötajad, kellele on tehtud COVID-19 vaktsiini tõhustusdoos. „Siiski ei vaja keegi vaktsineeritutest töötajatest haiglaravi. Seni terved arstid ja tervishoiutöötajad teevad ületunde, töötavad oma võimekuse piiril“, täiendas ta.

Õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja teatas, et õenduspersonali ei ole kusagilt juurde võtta. „Mõned keskhaigla osakonnad on sunnitud töötama väiksema personali koosseisuga. Reedel pidime sulgema statsionaarse taastusravi osakonna. Arstide ja õdede haigestumise tõttu oleme sunnitud edasi lükkama eriarstide vastuvõtte, mille tõttu peavad patsiendid kauem ootama kohtumist erialaspetsialistidega“, lisas Verhovskaja ja juhtis tähelepanu, et patsientidel tuleb arvestada muuhulgas ka sellega, et kõnekeskuse personali haigestumise tõttu võib esineda häireid patsientide kõnede vastuvõtmisel.

Ülemarst doktor Toomas Kariis täiendas, et kiirema abi saamiseks pöörduvad patsiendid EMOsse, kus tekitatakse ülekoormust. Iga päev pöördub EMOsse üle 10 inimese üksnes selleks, et testida COVID-19 nakkuse esinemist. See toob kaasa pikad järjekorrad. Lisatööjõudu EMOsse keskhaiglal anda ei ole. „Kutsun kõiki üles suhtuma mõistvalt tekkinud olukorda ja taluma võimalikke ebamugavusi ning pöörduma erakorralise meditsiini osakonda eeskätt haiglaravi saamiseks“, lausus ta.

„Taoline olukord on meile uus, kuid Ida-Viru keskhaigla kollektiiv teeb pingutusi, et patsiendid saaksid jätkuvalt abi“, ütles juhatuse esimees Tarmo Tohver.

Nakkushaiguste ambulatoorne osa asub uuel aadressil: Ravi 10C, Kohtla-Järve

C korpusNakkushaiguste ambulatoorne osa on kolinud uuele aadressile: Ravi 10C (C-korpus), Kohtla-Järve. Varem asus seal EMO. Sellel aadressil asuvad:

- HIV, AIDSi nõustamiskabinet ja ARV-ravimite väljastamine E-R kell 8.00-16.00, telefoninumber 5681 9343

- HIV, AIDSi vabatahtliku ja konfidentsiaalse nõustamise kabinet  E,R kell 8.00-11.00, T,K kell 15.00-18.00, telefoninumber 331 1825

- Sotsiaaltöötaja, kogemusnõustaja ja psühholoog E-R kell 8.00-16.00, telefoninumber 5692 7065

- Infektsionist dr Svetlana Semjonova vastuvõtukabinet E,T,K,R kell 10.00-16.00, telefoninumbrid 331 1825, 5696 4933

Lisaks võtab infektsionist dr Jelena Šmidt patsiente Ahtme polikliinikus (Tervise 1) N kell 10.00-13.00.

Registratuuri telefoninumber 33 111 33.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõuniku Brit Tammiste töövarjupäev IVKH-s projekti „Kuriteoohvrite kaitse Eestis“ raames

Tammiste ja Kedus

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Brit Tammiste (vasakul) ja kirurgiakliiniku õendusjuht, projektijuht Ida-Viru keskhaigla poolt Julia Kedus (paremal)

Kuriteoohvrite kaitse projekt on ellu kutsutud justiitsministeeriumi, Victim Support Europe'i ja Euroopa Liidu koostöös ning kestab kaks aastat. Tegemist on pilootprojektiga, mis viiakse Eestis esialgu ellu ainult Lääne- ja Ida-Virumaal. Projekti eesmärk on pakkuda kuriteoohvritele paremat kaitset Eestis. Selleks töötavad justiitsministeerium, politsei– ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet, piirkonna haiglad, sh Virumaa suurim tervishoiuasutus Ida-Viru keskhaigla, kus juba ainsana piirkonnas toimib seksuaalvägivalla kriisiabikeskus (SAK), ja muud sihtrühmad koos välja ohvriabitoimingud.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Brit Tammiste külastas Ida-Viru keskhaiglat, kus vaatas haigla ruume, tutvus asutuse tööga ja vestles õendusjuhtidega. Vestluse fookuses olid õdede ja patsientide vaheline suhtlus, patsiendikesksus ja koostöö erinevate organisatsioonide vahel. „Rääkisime, kuidas toimub patsientide käitlemine keskhaiglas ning milliste kriteeriumite järgi võivad tervishoiutöötajad tuvastada võimalike kuritegude ohvreid, et pakkuda neile sobivaimat abi ja tuge", lausus kirurgiakliiniku õendusjuht, projektijuht Ida-Viru keskhaigla poolt Julia Kedus.

Tööprotsesse kaardistada aitavad kohtumised on olulised, kuna nendel saab keskenduda väljakutserohkete teemade ühisele arutamisele, et panna paika täpsemad eesmärgid ja tegevusplaan. „Koostöö tihendamine piirkonna spetsialistidega erinevatest organisatsioonidest on primaarne ülesanne, sest lisaks füüsilise tervise kahjustusele on ohvriks langenud inimese mentaalne seisund sageli haavatav, mis tähendab seda, et temaga tegelevad spetsialistid peavad reageerima ladusalt ja kiiresti. Seda saab saavutada ainult läbi koostööpartnerite tundmise, protsesside paika panemise ning üksteise võimalustele tuginedes. Ohvrite abistamine on sageli võrgustikutöö ning õnneks on haiglatel siin partneritele võimalik toetuda", nentis Tammiste ja rõhutas, et selles projektis on tervishoiuorganisatsioonidel väga tähtis roll. „Isikuvastaste kuritegude ohvrid pöörduvad kõige sagedamini esmalt just haiglasse või perearsti poole, kuna nad vajavad eelkõige tervisekontrolli ja meditsiinilist abi. Uuesti ohvrikslangemise ennetamiseks, seejuures pika- ja lühiajaliste tervisekahjude ennetamiseks, on oluline kohe sel hetkel inimest maksimaalselt toetada, anda talle vähemalt info abivõimaluste kohta", mainis Tammiste.

Säärased projektid on turvalise ühiskonna ja inimeste kaitse tagamise seisukohalt olulised ja kasulikud. Selleks on vajalikud erinevate organisatsioonide vaheline koostöö, ühiskoolitused ja kogemuste vahetamine. Organisatsioonide ja pädevuste koostoimel luuakse kompleksne abipakett kuritegude ohvritele, kes vajavad ühteviisi meditsiinilist, psühholoogilist, juriidilist ja sotsiaalset abi.

Kuigi seda projekti viiakse ellu praegu ainult Virumaal, võib see palju kasu tuua mujal Eestis. „Tulevikus tuleb kindlasti kaaluda projekti raames piloteeritavate lahenduste rakendamist ka teistes piirkondades ja tsentraliseeritud ohvriabisüsteemi välja töötamist, mis tõhustab abi vajavate inimeste kaitset", resümeerisid Julia Kedus ja Brit Tammiste.

Vajadusel konsulteerige ohvriabinumbril 116 006 või küsige nõu veebivestluses www.palunabi.ee.
Abivajavast lapsest tuleb teatada 116 111 või www.lasteabi.ee.
Hädaohus lapsest tuleb teatada 112.

Lisainfo:

projekti veebileht
projekti leht Facebookis

Ida piirkonna ohvriabitöötajate kontaktid

SA Ida-Viru Keskhaigla | Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve | Privaatsusinfo