Alates 1.03.22 töötab Ahtme tervisemaja I korrusel asuv vaktsineerimiskabinet:

K 9.00-14.00, N 9.00-14.00, R 12.00-18.00, L 9.00-13.00.​

Alates samast kuupäevast lõpetasime laste vaktsineerimise vanusegrupis 5-11a. Edaspidi tegelevad laste vaktsineerimisega perearstid.

M-korpuses, kus asuvad sisekliiniku tööruumid, on avatud garderoob. Palume plaanilisele ravile tulevatel patsientidel kasutada M-korpuse sissepääsu. M- korpuse aadress on Ilmajaama 12/1.

Riikliku teenetemärgi saab tänavu 148 inimest.

Eesti Vabariigi president Alar Karis: „Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie sõpradele välismaal, kes oma tegevusega on hoidnud meie põhiseaduse sõna ja mõtet, et Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus".

President lisas, et Eesti tänab arste, õdesid ja hooldajaid, kes võitlevad haiglates koroonapatsientide elu eest ning seisavad silmitsi pandeemia kõige tumedama poolega.

Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi saavad mõned arstid, õed ja hooldajad üle Eesti ning teenetemärgi üks saajaid on infektsioonikontrolli teenistuse direktor dr Natalia Nikitina.

Allikas: Postimees

Ida-Viru keskhaigla infektsioonikontrolli teenistuse direktor, nakkusarst dr Natalia Nikitina on ainus IVKH arst, kes saab tänavu riikliku teenetemärgi. „Minu jaoks oli see uudis väga ootamatu. Muidugi on väga meeldiv olla riikliku teenetemärgi saajate nimekirjas, suur au on seda märki kanda. Soovin siiralt tänada selle eest ja öelda, et kõik meie arstid ja tervishoiutöötajad on seda teenetemärki väärt. Loodan, et järgmisel aastal saavad teenetemärgi paljud teised arstid ja tervishoiutöötajad. Aitäh teile!"

Doktor Nikitina sõnul on koroonapandeemia pannud tõsiselt proovile kogu tervishoiuvaldkonna ning kõik selles valdkonnas töötavad spetsialistid väärivad tunnustust ja kiidusõnu. „Enamik meedikuid on töötanud oma võimete piiril, et tagada patsientidele vajalik ravi. Vaatamata sellele, et paljud meie arstid ja tervishoiutöötajad on koroonaviirusega kodus võitlemas, üritavad nad võimalikult kiiresti haiglasse tööle naasta ja ravida edasi patsiente“, lausus dr Nikitina ja kiitis meedikuid pühendunud töö eest.

Gruppide eesmärgiks on pakkuda kogukonna põhimõttel kogemuste ja inspiratsiooni jagamisel tuge insulti põdenud inimesele ja/või tema lähedastele. Virtuaalsete tugigruppidega on oodatud liituma kõik huvilised, keda on insult lähedalt või kaudselt puudutanud või keda üldiselt huvitab tervislik eluviis.

Insuldi projektijuht Evelin Kruusalu: "Insuldiprojekti algstaadiumis kavandasime füüsilise kontakti vormis tugigrupi loomist, ent siis ei teadnud me ette näha saabuvat epidemioloogilist olukorda, mis takistas inimeste kokkusaamisi ning kokkupuuteid drastiliselt. Sellegipoolest nägime, et insuldipatsientidel ja nende lähedastel on vajadus vahetada kogemusi ning jagada mõtteid haigusest taastumise või selle raviteekonna osas. Seetõttu oleme veendunud, et virtuaalne tugigrupp saab olema hea algus, millest viirusliku olukorra taandumisel saavad välja kasvada ka reaalsed grupiliikmete kohtumised."

Ida-Viru keskhaigla neuroloogia vanemarst dr Katrin Põld: "Tervishoiutöötajad ei saa toetada insulti põdenud inimesi ega nende lähedasi insuldijärgse elu kõigis aspektides. Igapäevaeluga toimetuleku nippe ja mõtteid on kõige mõttekam jagada just sarnase kogemusega inimeste tugigrupis. Tugigrupi eesmärgiks on ka turvaliselt välja elada oma emotsioone, küsida nõu, jagada inspiratsiooni ja edusamme."

Virtuaalsed insulditeemalised tugigrupid "Elu pärast insulti" ja "Жизнь после инсульта" koondavad kogukonda, kellel on üksteisele jagada kogemusi, inspiratsiooni, mittemeditsiinilist nõu ja olla üksteisele toeks.

Ida-Viru keskhaiga insuldi arendusprojekt kestab kuni 31.12.2022, projekti rahastab Eesti Haigekassa.

Grupi leiad siit

Eelmisel neljapäeval, 17.02.2022 külastasid Ida-Viru keskhaigla laboriteenistust Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esindajad järgmises koosseisus: lektor Anneli Raave-Sepp, hematoloogia valdkond, lektor Triin Aasmäe, immunoloogia ja mikrobioloogia valdkond, lektor Marika Külm, mikrobioloogia valdkond, juhtivlektor Aivar Orav, kliinilise keemia valdkond, vanemlaborant Kaido Liiv, kliinilise keemia valdkond, vanemlektor Eerik Jõgi, molekulaardiagnostika ja geneetika valdkond, vanemlektor Mare Remm, patoloogia valdkond ning Radiograafia ja bioanalüütika osakonna juhataja, õppejõud Zinaida Läänelaid.

Külastuse eesmärkideks oli vaadata keskhaigla laboriruume ja seadmeid ning arutada bioanalüütikute õppe protsessi, mis algab selle aasta septembris ja hakkab toimuma valdavalt Ida-Viru keskhaigla territooriumil. Kokku avatakse 14 õppekohta, nendest on 10 tasuta ja 4 tasulist kohta. Tegemist on rakenduskõrghariduse distantsõppega, mille nominaalkestus on 3,5 aastat. Õppetöö hõlmab teooriat ja praktikume. Teooriaõpe on üsna paindlik – suurt rõhku pannakse videoõppele ja elektroonsetele õppematerjalidele. Praktikume sooritatakse laborites kohapeal ning need põhinevad rühmatööl. Radiograafia ja bioanalüütiku osakonna juhataja Zinaida Läänelaidi sõnul on Ida-Viru keskhaiglas bioanalüütiku praktiliste kogemuste saamiseks väga head tingimused. „Praktika oluline pool on anda kogemus reaalse töökeskkonna tingimustes, mis loob tudengitele kõik eelised bioanalüütikute tööspetsiifika paremaks mõistmiseks. IVKHs ei ole mitte õppeklassid, vaid igapäevaselt töötavad laborid, kus tudengid õpivad kasutama eriseadmeid, tegema uuringuid, töötama koos teiste erialade spetsialistidega“, sõnas Läänelaid.

Ida-Viru keskhaigla laboriteenistuse direktor Urmas Tiivoja ja kvaliteedijuht Sergei Mihhailov täiendasid, et IVKH laboriteenistuse osalemine praktikabaasina annab võimaluse õppepraktikat läbi viia Eesti uuema töökeskkonna ja kaasaegsete seadmetega varustatud keskhaigla laboris. „Osalemine selles projektis on tõsine väljakutse keskhaiglale ja laboriteenistusele, samas see annab ainulaadse võimaluse osaleda tulevaste kolleegide erialaseks tööks ettevalmistamisel. Kaasaegne õpikeskkond kindlasti motiveerib pärast lõpetamist asuma tööle Ida-Viru keskhaiglas“.

Õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja lisas, et bioanalüütiku regionaalse õpe kaasaegne õpikäsitlus on kohalikule õppijale mugav, kuna võimaldab tänu paindlikule õppekorraldusele omandada kõrgharidust oma kodukohast lahkumata. „Uue eriala lisandumine annab oma kodukohas õppida soovivatele noortele rohkem valikuvõimalusi ning rohkem kohalikke noori jääb Ida-Virumaale elama ja töötama. Praktiliste oskuste omandamine keskhaigla laborites annab õppuritele eelise juba õpingute alguses siduda end haigla keskkonnaga ning tutvuda tulevase tööeluga. Samuti on see Ida-Viru Keskhaigla jaoks suurepärane võimalus panustada rohkem oma tulevaste töötajate väljaõppesse ning koolitada pädevaid erialaspetsialiste“, resümeeris ta.

Seoses epidemioloogilise olukorra halvenemise ja koroonapatsientide arvu suurenemisega avati Ida-Viru keskhaiglas veel üks COVID-osakond, kus on viis voodikohta. Osakond avati I kirurgia osakonna pinnal. Lisaks sellele suurendati intensiivravivoodikohtade arvu seitsmeni. Kokku on Ida-Viru keskhaiglas praegu 40 koroonahaiget nakkusosakondades ja 5 vaba kohta ning 6 koroonahaiget intensiivraviosakonnas ja 1 vaba koht. Voodite täituvus ulatub 90 protsendini.

Haigestub üha rohkem töötajaid ning tööjõupuudus häirib oluliselt haigla tööd. Viimase kahe nädalaga on registreeritud 100 COVID-positiivset töötajat, lisaks sellele viibivad töötajad töövõimetuslehtedel ka muudel põhjustel. Ülemarst doktor Toomas Kariis mainis, et haigestunud on ka need töötajad, kellele on tehtud COVID-19 vaktsiini tõhustusdoos. „Siiski ei vaja keegi vaktsineeritutest töötajatest haiglaravi. Seni terved arstid ja tervishoiutöötajad teevad ületunde, töötavad oma võimekuse piiril“, täiendas ta.

Õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja teatas, et õenduspersonali ei ole kusagilt juurde võtta. „Mõned keskhaigla osakonnad on sunnitud töötama väiksema personali koosseisuga. Reedel pidime sulgema statsionaarse taastusravi osakonna. Arstide ja õdede haigestumise tõttu oleme sunnitud edasi lükkama eriarstide vastuvõtte, mille tõttu peavad patsiendid kauem ootama kohtumist erialaspetsialistidega“, lisas Verhovskaja ja juhtis tähelepanu, et patsientidel tuleb arvestada muuhulgas ka sellega, et kõnekeskuse personali haigestumise tõttu võib esineda häireid patsientide kõnede vastuvõtmisel.

Ülemarst doktor Toomas Kariis täiendas, et kiirema abi saamiseks pöörduvad patsiendid EMOsse, kus tekitatakse ülekoormust. Iga päev pöördub EMOsse üle 10 inimese üksnes selleks, et testida COVID-19 nakkuse esinemist. See toob kaasa pikad järjekorrad. Lisatööjõudu EMOsse keskhaiglal anda ei ole. „Kutsun kõiki üles suhtuma mõistvalt tekkinud olukorda ja taluma võimalikke ebamugavusi ning pöörduma erakorralise meditsiini osakonda eeskätt haiglaravi saamiseks“, lausus ta.

„Taoline olukord on meile uus, kuid Ida-Viru keskhaigla kollektiiv teeb pingutusi, et patsiendid saaksid jätkuvalt abi“, ütles juhatuse esimees Tarmo Tohver.