Registratuur töötab E-R 8-18 33 111 33
Üldmeil:

Inimkesksus, Võimekus, Koostöö ja Hoolivus

registratuur kontakt

Neuroloogia vanemarst dr Katrin Põld insuldiprojekt

Migreen on geneetilise tagapõhjaga neuroloogiline haigus, mis avaldub esmakordselt tavaliselt 15-45-aastastel inimestel. Haigus võib alata ka vanemas eas, aga see on pigem erand. Migreeni olulisimateks tunnusjoonteks on mõõduka või tugeva intensiivsusega peavalud, hoo ajal ka ülitundlikkus valguse- helide või lõhnade suhtes. Kaasuda võivad ka iiveldus ja oksendamine. Migreeniatakke võivad provotseerida mitmed eluviisitegurid nagu alkoholi liigtarvitamine, unedefitsiit või teatud toiduained.

Nii episoodiline kui krooniline migreen häirib oluliselt patsientide elukvaliteeti ja töövõimet. Kannatavad ka sotsiaalsed suhted ja pereelu. Migreeni krooniliseks muutudes (kui patsiendil esineb üle 15 peavalupäeva kuus vähemalt 3 kuu jooksul) võib tekkida risk valuvaigistite liigtarvitamiseks. Sageli püstitatakse selles faasis migreenihaigele kaks diagnoosi – krooniline migreen ja ravimtekkene peavalu. Ravimtekkesest peavalust on omal jõul väga raske jagu saada, kuid esimene samm selleks peaks olema loobumine igapäevasest valuvaigistite liigtarvitamisest. Kroonilist migreeni ja ravimtekkest peavalu võivad alal hoida ka teised sõltuvushäired, meeleoluhäired ja ebatervislik eluviis. Migreeni diagnoosimine ja ravi algab perearsti kabinetist. Keerukama haiguskuluga patsientidega tegelevad neuroloogid. Migreeni medikamentoosne ravi jaguneb valuvaigistavaks ja profülaktiliseks ehk ennetusraviks. Eesti Peavalu Seltsi algatusel on Tervisekassa toega välja töötamisel Eesti migreeni ravijuhend, mis peaks valmima selle aasta jooksul.

Ida-Viru keskhaigla neuroloogidel on migreeni ja teiste peavalusündroomide käsitluse pikaajaline kogemus. Enamik kergemate peavaludega patsiente saab abi ambulatoorse neuroloogia kabinettidest, raskematel juhtudel on patsiente ravitud ka neuroloogiaosakonnas statsionaarselt. Teaduse ja tehnoloogia areng on ravimiturule toonud uudseid migreeni ennetus- ja ravimeetodeid, mis ei piirdu üksnes suukaudse tablettraviga. Võrreldes traditsioonilise tablettraviga on uuematel migreeni ravimeetoditel selged eelised, aga ka puudused, eelkõige suhteliselt kõrge hind.

Süsteravimite hulka, mida kasutatakse migreeni profülaktilises ravis, kuuluvad botulismitoksiin ja monoklonaalsed antikehad. Botulismitoksiin on näidustatud kroonilise migreeni ennetusravimina ning ravi võib läbi viia vastava väljaõppe saanud neuroloog. IVKH neuroloogid said TÜ Kliinikumi neuroloogide poolt koolituse botulismitoksiini kasutamiseks migreeni ravis. Botulismitoksiinil on Eestis ka teisi registreeritud näidustusi, sh lihasdüstooniad ehk lihaskoe tahtmatud kokkutõmbumised, millede ravi on samuti IVKH-s kättesaadav ning kosmeetilised näidustused. Suhteliselt hiljuti Eestis registreeritud migreenivastased monoklonaalsed antikehad on migreeniravimite uus põlvkond. Tegemist on nn bioloogiliste ravimitega, mille eripäraks on spetsiifiline toime ainult migreenitüüpi peavalude vastu. Vastava väljaõppe saanud patsient manustab spetsiaalse süstla abil bioloogilist ravimit endale ise kindlate ajavahemike tagant naha alla, olles esimese süsti ja väljaõppe saanud tavaliselt raviasutuses. Migreeni bioloogilise ravi ajajärk IVKH-s algas 1.06.2021, mil monoklonaalse antikeha süste sai 50-aastane patsient.

IVKH neuroloogia vanemarst dr Katrin Põld

 

Iidla perearstidDetsembrikuu alguses, 9.12.21 sõlmisime koostöökokkuleppe Ahtme tervisemajas töötavate perearstidega tervisekeskuse „Iidla Perearstid" moodustamiseks.

Tervisekeskuse "Iidla Perearstid" moodustasid kuus perearsti – dr Ljudmila Panenko, dr Niina Kondratjeva, dr Natalia Mettus, dr Ljudmila Postolova, dr Jelena Aleksandrova ja dr Inna Prosalova.

PTööajad jõulude perioodil

????Ahtme polikliinik/Ahtme tervisemaja töötab 23.12. ja 31.12. kell 8-15; 24.12. on suletud;
????Kiviõli tervisemaja töötab 23.12. kell 8-13; 31.12. kell 8-12; 24.12. on suletud;
????Sillamäe polikliinik (tervisekeskus) töötab 23.12. ja 31.12. kell 8-13, 24.12. on suletud.

Infotelefon 33 111 33 töötab:
23.12. ja 31.12. kell 8-15.
24.12. ei tööta.

Dr Triin Remmel

Maksahaiguste esinemise sagedus maailmas ja muuhulgas ka Eestis on paraku tõusu teel. Kahjulikud harjumused, eelkõige alkohol, ebatervislik toitumine, väheliikuv eluviis, ülekaalulisus loovad maksahaiguste levikuks soodsa pinna. Kindlasti oma rolli mängivad ka maksaviirused, mille puhul on kaasajal vägagi efektiivsed ravimid olemas. On veel terve rida maksahaigusi, mille diagnostika on juba keerulisem ning nõuab visiiti gastroenteroloogi juurde.

Ida-Viru keskhaiglas avatakse 2022. aasta jaanuaris maksahaiguste kabinet, kus hakkab patsiente vastu võtma gastroenteroloog doktor Triin Remmel. Vastuvõtule on oodatud eelkõige need patsiendid, kellel leitaks muutunud maksaanalüüsid ning ka varem maksahaiguse diagnoosi saanud patsiendid. Vastuvõtule suunavad perearstid või eriarstid, et selgitada välja muutunud analüüside põhjused. Gastroenteroloogi vastuvõtule on oodatud ka patsiendid, kelle maksas leitaks ultraheliuuringu käigus mingi haiguslik muutus, mida oleks vaja spetsialisti poolt edasi uurida. „Maksahaiguste eripäraks on tihti see, et patsient isegi ei tunne, et tema maks ei ole terve. Enamikul juhtudel pöördub patsient pere- või eriarsti poole mingi teise murega, mille uuringu käigus jõutaksegi maksahäire avastamiseni“, ütleb doktor Remmel.

Doktor Remmel toob välja mõned sagedasemad põhjused, mis viivad inimesi maksakabinetti. Ootuspärane on see, et üks enim tuntud „vaenlasi“, mis kahjustab tervist ja põhjustab maksahäireid, on alkohol. „Vastuvõtule saavad pöörduda patsiendid, kellel on diagnoositud maksatsirroos – nende terviseseisundit peab gastroenteroloog hindama kaks korda aastas ning maksa tervise seisundit kontrollida soovivad inimesed, kelle murekohaks on kauakestev alkoholi liigtarvitamine“, nendib ta.

Sarnaselt alkoholi kuritarvitamisega tekitab suurt muret ka paljude inimeste ebatervislik toitumine. Kõrge suhkru- ja rasvasisaldusega söökide ja jookide liigtarvitamine põhjustavad maksa rasvumist. Ida-Viru keskhaigla maksahaiguste kabinetis nõustatakse ka selle probleemiga patsiente ja koostatakse neile raviplaanid. Patsientidel on võimalik ka mõõta maksatihedust ning rasvasisaldust. Selleks kasutatakse spetsiaalset meditsiiniseadet – fibroscan.

Eesti esimene maksakabinet asub Ahtmes ja vastuvõtud hakkavad esialgselt toimuma reedeti ajavahemikus kell 12.00-15.00.

Triin Remmel on pärit Tartust. Tema lõpetas Tartu Ülikooli arstiõppe (cum laude), gastroenteroloogia residentuuri ja meditsiiniteaduste doktoriõppe (cum laude). Doktorantuuris kaitses väitekirja teemal „Primaarne biliaarne kolangiit“. Doktor Remmeli huvide orbiidis on eelkõige maksa- ja seedetraktihaiguste ravi.

Tarmo ja Alevtina

„Patsiendid, kes satuvad koroonaviirusega haiglaravile, on raskemas seisundis kui varem. Igapäevaselt näeme, kuidas intensiivravi haiged võitlevad kurnava haigusega“, ütles Ida-Viru keskhaigla tegevjuht Tarmo Tohver. Ta lisas, et peale pikaajalist haiglaravi vajavad paljud patsiendid veel taastusravi, mis võib kesta kuid. „Üks asi on seljatada viirust, kuid teine asi on haigusest täielikult taastuda ja tüsistustest vabaneda, mis võib olla veelgi keerulisem protsess“, ütles täiendavalt Tohver.Viimastel nädalatel on hospitaliseerimisvajadusega koroonapatsientide arv keskhaiglas vähenenud, kuid samas on nakatumise näitajad suurenenud, mistõttu on liiga vara järeldada, et COVID-19 pandeemia on hakanud taanduma.

Keskhaigla õendusjuhi Alevtina Uustalu sõnul on tulemas neljas koroonalaine, millele viitavad mitmed märgid. „Meie piirkonnas on nakatumine kahjuks tõusuteel, Omikrontüve levimine Eestis on sagenenud. Inimesed valmistuvad tähistama jõule ja aastavahetust suuremates seltskondades, mis võib põhjustada haiguse laiemat levikut ning patsientide hospitaliseerimise vajaduse suurenemist “, lisas Uustalu ja kutsus inimesi üles rahvarohketest pidustustest loobuma. Õendusjuht rõhutas vaktsineerimise vajadust ning võimalust vaktsineerida lapsi, kuna nakatumine laste hulgas on endiselt kõrge. Laste vaktsineerimist vanuses 5.-11.a. alustab keskhaigla alates järgmisest nädalast.

Lepingu allkirjastamine TalTechigaTallinna Tehnikaülikool ja Ida-Viru Keskhaigla allkirjastasid täna koostöölepingu, mis aitab kasutusele võtta uudseid tervisetehnoloogiaid ning koos värskete teadustulemustega tõstab piirkonna elanike tervise- ja töövõimet.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ütles, et Tallinna Tehnikaülikool panustab tervisetehnoloogiatega seotud ülesannete lahendamisse pikemat aega ning sarnased lepingud on sõlmitud Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaiglaga ja Pärnu haiglaga. Landi hinnangul on uute tehnoloogiate kasutusele võtmine Eesti ühe suurima piirkonna haiglas väga oluline, kuna aitab tegeleda nii varajase diagnostika kui ka terviseteadlikkuse ja -käitumise võimestamisega.

„Haiglal kui tervishoiuasutusel on terve Ida-Virumaa elanikkonna tervise ja töövõime tagamisel väga oluline roll ja innovatiivsete tehnoloogiate ning värskete teadustulemuste kasutamisega saame sellesse töösse veelgi rohkem panustada,“ märkis Tiit Land.
Ida-Viru Keskhaigla tegevjuhi Tarmo Tohveri sõnul võimaldab koostöö ülikooliga kokku viia arste, tehnoloogiainimesi ja ka kohaliku omavalitsuste esindajaid, mille tulemusena tekivad uued huvitavad lahendused alates e-tervisest ja lõpetades konkreetsete diagnostika-, monitooringu- ja ravimeetoditega. Kokkuvõttes aitavad kõik need tegevused tõsta haigla töö kvaliteeti ning teenindada patsiente veelgi paremini.

„Täna on haiglates puudus meditsiinitehnoloogia inseneridest ja IT spetsialistidest. Need on valdkonnad, kus näeme Tallinna Tehnikaülikooliga reaalset koostöövõimalust ja loodame, et lepingu allkirjastamise tulemusel sünnivad parimad tudengitööd ning ülikooli lõpetajad ühinevad Ida-Viru Keskhaigla personaliga,“ mainis Tohver.

Haigla ülemarst ja juhatuse liige dr Toomas Kariis lisas, et lepingu sõlmimine aitab Ida-Viru Keskhaiglal jõuda lähemale kaasaegse ja tervisliku elukeskkonna loomisele ning arendamisele. „See eeldab järjepidevat teadus- ja arendustegevust arvestades haigla konkreetseid soove, näiteks onkoloogia- ja hematoloogia, vereteenistuse, laste- ja noorte vaimse tervise, noorukite sõltuvusravi ning hooldekodude tegutsemise küsimustes,“ väitis Kariis.

Tekst ja pilt: Tallinna Tehnikaülikool

Mammobuss Kohtla Järvel

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi mammobuss paikneb Kohtla-Järvel Vironia keskuse (Järveküla tee 50) kõrval 27.-30.12 järgmistel kellaaegadel:

E, 27.12 kell 11.00-17.50
T, 28.12 kell 9.00-16.50
K, 29.12 kell 9.00-17.50
N, 30.12 kell 9.00-12.50

Ootame rinnavähi sõeluuringule nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustuseta naisi sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971.
Uuringule saavad teised naised tulla pere- või raviarsti saatekirjaga või tasulise vastuvõtuna.
Uuringule pöördumiseks palume registreeruda kohapeal või telefonil 731 9411 tööpäevadel kell 8.00-16.00.

Alamkategooriaid

Lehekülg 41 / 87

Erakorralise meditsiini osakond, Ilmajaama 12, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve
Ahtme aktiivravikompleks, Ilmajaama 12, Ilmajaama 14, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve
Järve tervisemaja, Ravi 10d, Järve linnaosa, Kohtla-Järve
Taastusravi- ja õendusabikliinik, Ravi 10, Järve linnaosa, Kohtla-Järve
Kiviõli tervisekeskus, Keskpuiestee 36, Kiviõli
Sillamäe tervisekeskus, Kajaka 9, Sillamäe
IVKH vastuvõtud Narvas, Kerese keskus, Kosmonaudi 4/P. Kerese 3

Arve rekvisiidid:

SA Ida-Viru Keskhaigla

Reg nr 90003433

KMKR nr EE100863846

Tervise 1, 31025, Kohtla-Järve

Arvelduskontode numbrid:

SEB EE811010220029123013

Swedbank EE722200221019871533

LHV EE32770771003371793

Save
Cookies user preferences
We use cookies to ensure you to get the best experience on our website. If you decline the use of cookies, this website may not function as expected.
Accept all
Decline all
Analytics
Tools used to analyze the data to measure the effectiveness of a website and to understand how it works.
Google Analytics
Accept
Decline
Capcha
Google Capcha
Accept
Decline