Eilne Sillamäe linna- ja merepäev läks väga tulemuslikult. Meie telki külastanud inimeste arv oli isegi üle ootuste. Täname kõiki külalisi üles näidatud huvi ja meie meeskonna vastu usalduse eest. Hoolitsegem meie tervise eest❤️

????Näitasime mannekeeni peal taaselustamise protseduuri ja rääkisime esmaabi osutamisest;
????mõõtsime hemoglobiini, hapniku- ja suhkrutaset kapillaarverest, määrasime esmase veregrupi, hindasime doonoriks sobivust.
????õpetasime, kuidas haavasidet õigesti panna;
????rääkisime seljavaludest ja jagasime kasulikke nippe, kuidas valudest tõhusamalt jagu saada;
????korraldasime lastele joonistuste konkursi.

Uute kohtumisteni!

Õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja külastas Kuriteoohvrite kaitse Eestis projekti raames Portugali. Õppereisi eesmärk oli tutvuda teise riigi tervishoiuasutuste võimalustega aidata kuriteoohvrit, saada uusi teadmisi, vahetada kogemusi ja võrrelda Portugalis rakendatavaid kuriteoohvrite abistamis- ja toetamispraktikaid Eesti omadega. Suurt rõhku oli külastuse käigus pandud koolitusprogrammile, mis soodustab erinevate kuritegude ohvrite tuvastamist, neile sobivate abistamismehhanismide valimist ja teiste spetsialistide kaasamist. #koostööspeitubjõud

Ida-Viru Keskhaigla projektimeeskonna ülesanne on käsitleda keskhaiglasse pöörduvate ohvrite (abivajajate) juhtumeid ja panustada abitoimingute algoritmi väljatöötamisse. „Loovad abitoimingud põhinevad kannatanu komplekssel toel, milleks on nii detailne nõustamine kui ka vajaliku—eriti meditsiinilise—abi osutamine“, nendib õppereisil osalenud Ksenia Verhovskaja ja lisab, et tänu sellele parendatakse ohvrikeskse lähemise kvaliteeti, tihendatakse koostööd organisatsioonide vahel ja tõstetakse ühiskonna teadlikkust.

Inimesed pole ainsad, kes tahavad suverioodil peesitada päikese käes ja avastada uusi põnevaid kohti looduses, kus võivad sageli viibida kutsumata külalised. Loe, mida tuleb teha, kui kohtumist puugi ja rästikuga ei õnnestunud vältida.

❗️ PUUGIHAMMUSTUS

Puugid levitavad peamiselt kahte haigust: viiruslikku puukentsefaliiti ja puukborrelioosi. Kui oled avastanud oma kehal puugi:
ℹ️ eemalda puuk võimalikult kiiresti nahalt. Puugi eemaldamiseks võta peenikeste pintsettidega puugi pea lähedalt kinni ja sikuta ettevaatlikult (apteegis on saadaval ka spetsiaalseid puugi eemaldamise vahendeid).
ℹ️ Puugi eemaldamise järel pese hammustuskohta vee ja seebiga või puhasta desinfitseeriva vahendiga.
Kui Sul tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul pärast kokkupuudet puugiga palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hammustuskoht hakkab punetama, siis tuleks pöörduda perearsti poole.

????RÄSTIKUHAMMUSTUS

Eesti ainuke mürkmadu on rästik, kuid kõikide madude hammustusi tuleks pidada ohtlikeks. Sageli on madu raske identifitseerida ning võib juhtuda et aetakse segamini mürgised ja mittemürgised isendid.
Levinuimateks sümptomiteks peale rästikuhammustust on turse, nahavärvuse muutus, seedehäired ja vererõhu langus. Kui rästik on hammustanud, siis:
ℹ️ palu kannatanul liikumatult lamada ja muuda hammustuskoht liikumatuks.
ℹ️ Kui kannatanu ei oksenda, anna talle natuke joogivett.
ℹ️ Ära proovi hammustuskohta noaga välja lõigata ega mürki välja imeda.
ℹ️ Vii kannatanu erakorralise meditsiini osakonda või kutsu kiirabi.

Maire Reest, projektijuht-koordinaator

Sõltuvusprobleemidega noorukite ravikeskus Torujõe noortekodu alustas Ida-Viru Keskhaigla koosseisus ambulatoorsete teenuste pakkumist mõne aasta tagasi. Ravikeskuse patsientide sihtgrupiks on noored vanuses 13-18a, kelle puhul on kas kodus, koolis või kohalikus omavalitsuses fikseeritud sõltuvusainete tarvitamine (narkootikumid, alkohol, tubakas jm), mis on tekitanud käitumuslikke ja tervislikke probleeme elus edasi jõudmisel. Torujõe noortekodu ülesanne on aidata patsientidel seljatada oma kahjulikke sõltuvusi ja naasta normaalse ja turvalise elu juurde. Hetkel on Torujõe noortekodu arenguteel miljööteraapiliseks ravikeskuseks.

„Miljööteraapia kaudu luuakse sõltuvusprobleemide ja käitumishäiretega noorukitele elukeskkond, kus nad saavad võimaluse elada ilma sõltuvusaineteta ja asendada halvad harjumused läbi mõtestatud tegevuste kasulikematega. See on koht, kus tugevate tunnete meelevallas tekkinud ebakonstruktiivsed otsused ja käitumine muutuvad ajapikku vähem kahju tekitavaks“, ütles ravikeskuse projektijuht Maire Reest. Ta lisas, et miljööteraapia üks tähtsamaid aspekte on soodsa keskkonna tagamine patsiendile, kes peab tundma ennast turvaliselt nagu heas kodus, arenema võimetekohaselt läbi eduelamuse, ennast teostama läbi taas leitud potentsiaali ja sotsialiseeruma turvalise kontakti kaudu.

Torujõe noortekodu on ainuke ravikeskus Eestis, kus noortele pakutakse vabatahtlikku sõltuvusravi teenust nii statsionaarselt ehk ööpäevaringselt kui ka vajaduspõhiselt ambulatoorselt eel- ja järelteenusena. Teenuste arendamine toimub koostöös Tervise Arengu Instituudiga, kes on ka teenuse osutamise rahastajaks. Head koostööpartnerid on kliiniline psühholoog Airiin Demir, kohalike omavalitsuste lastekaitse spetsialistid, Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi erinevad spetsialistid. Samuti teeme viljakat koostööd teiste asutustega, kus tegeletakse noorte riskikäitumise korrigeerimisega.

Tegemist on nii tervishoiu- ja sotsiaal-, kui ka haridusvaldkonda puutuvate integreeritud teenusega, mille väljaarendamine on aeganõudev protsess.

Ravikeskuse meeskonda kuuluvad projektijuht-koordinaator, psühhiaater, vaimse tervise õde, meditsiiniõde, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, õppekoordinaator/huvijuht ja noorsootöötajad. Kõik meeskonnas töötavad spetsialistid omavad eelnevat töökogemust erivajadustega noortega ja nende peredega töötamisel ja nemad on väga motiveeritud panustama riskigruppi kuuluvate noorukite arengusse.

Torujõe noortekodu teenused on sõltuvusprobleemidega noortele ja nende peredele tasuta.

Lisainfo on leitav siit.

Unemeditsiin ei ole Eestis iseenesest uus tegevusvaldkond. Eesti Unemeditsiini Selts tegutseb meil näiteks juba aastast 2005. Unemeditsiini ei ole küll tunnustatud eraldiseisva erialana, see on oma olemuselt valdkond, millega võivad tegeleda nii kardioloogid, pulmonoloogid, neuroloogid, psühhiaatrid jt. Iga selle valdkonna fookus unehäirete osas on lihtsalt pisut erinev, sest unehäireid võib ilmneda mitmel erineval põhjusel, nii füüsiliste muredena (uneapnoe vms) kui ka vaimsete muredena. Ravimitega ravimise osa on unemeditsiinis suhteliselt tagasihoidlik. On loomulikult olemas uinutid, millest me ilmselt kõik vähemalt kuulnud oleme aga viimaste aja juhiste järgi neid pigem sümptomaatiliseks raviks ei kasutata, see ei saa olla patsiendile püsivaks kasutamiseks määratud. Uneuuringute rahastusega on Eestis aga kahjuks mitte kõige paremad lood, Haigekassa rahastab neid suurte piirangutega vastavalt unehäire raskusastmele.

Balti riikides toimuvad ka silmaringi avardavad ühised unemeditsiinikonverentsid, millele pandi alus 2019. aatastal. Esimene selline konverents toimuski Tallinnas Eesti ja Leedu unearstide eestvedamisel. Üldse on tunda, et Eestis ja Leedus on olukord unemeditsiinis pisut parem kui Lätis, sest seal ei rahastata riigi poolt ei uneuuringuid ega ka ravi, see on koondunud ainult puhtalt erakliinikutesse. Veel mõned aastad tagasi olime me ka Eestis üsna sarnases seisus ja eks selle valdkonnaga tegelemine baseerubki ennekõike teatud hulga entusiastide tööle. Eesti Unemeditsiini Seltsis on kokku ca 60 liiget ning aktiivseid liikmeid nendest on ca 30 inimest. Need on siis arstid, õed, psühholoogid, unenõustajad. Eesti Uneselts ise korraldab aastas vähemalt kaks suuremat seminari ning sinna vahele on tehtud Eestis ka rahvusvahelisi konverentse, kus osalejaid on olnud üle Euroopa.

Kui Eestis keegi tahab minna oma uneprobleemidega vastava spetsialisti jutule, tasuks kõigepealt pöörduda kas oma perearsti või pereõe poole, kes vastavalt üleeuroopalisele juhendile oskavad patsiendi kaebuse kategoriseerida ning saata ta edasi juba vastava valdkonna eriarsti juurde, kes ühtlasi on tegev ka uneravi teemadega.

IVKH-s on märkimisväärne kompetents nii unehäirete raviks kui ka unealase teadusega tegelemiseks.

Meid külastas Sotsiaalministeeriumi esindaja Tiina Tõemets (pildil paremal), kes on ühtlasi ka ämmaemandate koduvisiitide projekti juht. Tema rääkis meie ämmaemandatele projekti tegevustest, kohaliku võrgustiku tähtsusest ja koostöövõimalustest edaspidiseks. Ida-Viru Keskhaigla osaleb selles projektis.

Projekti peamine eesmärk on luua tegevusmudel lapseootel ja lapse saanud pere heaolu mõjutavate riskide hindamiseks ja maandamiseks ämmaemanda korduvate sünnitusjärgsete koduvisiitide läbiviimise kaudu koostöös kohalike omavalitsuste ja tervishoiuasutustega erinevates Eesti piirkondades. Lisaks on projekti eesmärgiks vähendada perearstide koormust.
Koduvisiidi eesmärk on toetada naise kohanemist sünnitusjärgselt ja hinnata vastsündinu tervist. Imiku tervisekontrolli tegemise käigus selgitab ämmaemand välja, kas imikut on tarvis arstile näidata ja nõustab imiku ema tema tervist puudutavates küsimustes.

Ämmaemand võib teha rohkem kui üht visiiti. Esimene visiit on kohustuslik nädala jooksul pärast ema haiglast väljakirjutamist ja teise visiidi vajalikkuse otsustab ämmaemand peale esimese visiidi tulemuse hindamist.

Projekti kestus on 2 aastat.