Tänasime õenduse valdkonna projektijuht Alevtina Uustalut pühendunud töö eest

Aitah Alevtina

Alevtina Uustalu

Ida-Viru Keskhaigla õendusjuhi ja hiljem õenduse valdkonna projektijuhi ametis kokku pea 20 aastat olnud Alevtina Uustalu räägib intervjuus, kuidas arenes keskhaigla õenduse valdkond selliseks nagu see praegu on, oma eesmärkidest ja väljakutsetest, organisatsiooni arendustegevustest ja väärtuspõhisest juhtimisest.

Alevtina Uustalu: „Ida-Viru Keskhaigla selgroog on meie töötajad. Me võime ehitada kaasaegseid hooneid, arendada digitaliseeritust, tuua selle piirkonna jaoks uusi tervishoiuteenuseid, kuid nende kõikide protsesside taga on inimesed“.

1) Te olete olnud IVKH õendusjuhi ja hiljem õenduse valdkonna projektijuhi ametis kokku pea 20 aastat. Millisena kogu see periood Teile meelde jääb?

Kogu see aeg on olnud mitmekesine ja vaheldusrikas. Erinevad perioodid on möödunud väga kiiresti. Esimene aastatel 2003-2007, kus tegelesime Kohtla-Järve ja Puru haiglate töö ühendamisega. Teine periood, aastatel 2008-2013, oli ettevalmistus Ahtmesse uue korpuse ehitamiseks. Sellele järgnes periood, kus pidime ehituse järgselt uue maja tööd korraldama. Viimastel aastatel on rohkem tegemist olnud kogu organisatsiooni kui terviku arendamisega, mis mõjutab tervishoiuteenuste osutamist kogu Ida-Virumaal. Lisaks Ahtme üksusele oleme tegelenud keskhaigla regionaalsete allüksuste arendamisega. Oleme seda koos juhatuse ja teiste kolleegidega samm sammult edasi viinud.

Õendusvaldkond hakkas nendel perioodidel hoogsalt arenema. Meie üks peamisi eesmärke oli teha end suuremal kaardil nähtavamaks. Muutusid arengukavad, algas koostöö Tallinna ja Tartu Tervishoiu kõrgkoolidega – õed hakkasid omandama kõrgharidust, erialade valik Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuses mitmekesistus, õendusjuhid läksid tasemeõppesse. Tervisedenduses seati prioriteediks patsiendi- ja perekesksus. Ühiskondlik aktiivsus tervisearengu osas oli tõusuteel. Ei saa mainimata jätta projektitegevust, mis sai tempo juurde ja moodustas justkui terve epohhi. Tooksin esile näiteks Ida-Virumaa laste ja noorte vaimse tervise keskuse loomise. Vaimse tervise keskuse meeskonda kuuluvad psühholoog, vaimse tervise õde ja sotsiaaltöötaja. Keskus teeb laialdast koostööd ka Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku spetsialistidega. Professionaalide meeskond on abiks nõustamisel kui on tegu kriisi, stressi või muude raskustega, mis igaühel võivad elus ette tulla.

Olen palju panustanud Tervise Arengu Instituudi lepingute eestvedamisse. Alati pöörasin suurt tähelepanu tervishoiuteenuste laiendamisele, kvaliteedi tõstmisele ja konkurentsivõime parendamisele. Kui mõnikord ilmub mu vaateväljale auhind „Tervisedendaja 2015“, annab see mulle märku, et olen olnud õige soone peal.

2) Kas Teil oli alati soov töötada juhtival positsioonil?

Usun, et karjääritee, kust inimesed leiavad oma koha peale kooli lõpetamist on väga erinev. Peale õendusalase hariduse omandamist asusin õena tööle. Tol hetkel ei olnud mul üldse plaaniski võtta õenduse juhtimise ohje enda kätte – see oli etapiline, pusle taoline, teekond. Alguses töötasin õena, seejärel vanemõena ja mingi hetk otsustasin kandideerida haigla õendusjuhi ametikohale ja endale suure üllatusena võitsin selle konkursi. Kahtlemata oli see teekond väljakutsete rohke, aga tänu kolleegide toetusele ja isiklikule arengule sujus kõik hästi.

3) Milline on suure tervishoiuasutuse, nagu IVKH, õenduse juhtimise eripära?

Kõikide suurte organisatsioonide juhtimises on omad eripärad. Tervishoiuasutuses on need põhimõtted, et haiglas on väga palju spetsialiste, kelle erialateadmised on spetsiifilised ja haigla kui organisatsioon ilmselt peab tuginema paljuski just neile inimestele, kes juhivad erinevaid erialasid ja andma neile võimaluse särada ja oma eriala arendada. Ja rõhk ei ole ainult arstlike erialade arendusprotsesside juhtimisel. Õenduse valdkonnas kehtivad minu meelest sarnased juhtimispõhimõtted. Kahtlemata on igal haiglal oma nägu. Ida-Viru Keskhaigla tänane tegevus sõltub meie varasematest tegevustest, geograafilisest ja demograafilisest eripärast ehk sellest, milliseid tervishoiuteenuseid me osutame ja milliste vajadustega sihtrühmadele ning kui suurt piirkonda teenindame.

4) IVKH põhiväärtused on usaldusväärsus, inimlikkus ja tegusus. Milline neist on Teie jaoks kõige tähtsam ja miks?

Raske on valida ühte väärtust. Need on kõik ühe ahela lülid, milles on kõik elemendid võrdse tähtsusega. Usun, et süsteem toimib efektiivselt vaid siis, kui selles esineb kõik vajalikku. Ükski väärtus ei saa olla vähe tähtis.

5) Mis oli kõige suurem väljakutse organisatsiooni kontekstis siis, kui Te asusite IVKH õendusjuhi ametisse ning mis on siiani jäänud suureks väljakutseks?

Suurim väljakutse läbiaegade on olnud meeskonna moodustamine ja uute töötajate värbamine, et me suudaksime ühe meeskonnana täita kõiki jooksvaid ülesandeid ja kõik koos suuremate eesmärkide saavutamise poole edasi liikuda.

6) Millised on olulisemad muutused keskhaiglas, mis on Teie ametiaja jooksul toimunud?

Suuremad muutused on seotud õendusvaldkonna hüppelise arenguga ja keskhaigla taristu arendamisega. Tänapäevahaiglad erinevad oluliselt eelmisel sajandil ehitatud haiglatest. Hooned on täiesti uue logistilise, töökeskkonna ja patsiendiolme tingimustega. Sarnaselt teiste muutustega on infotehnoloogia muutnud 20 aasta jooksul kõigi tervishoiutöötajate igapäevatööd. Lisaks rõhutaksin noortele orienteerituse suuna võtmist. Viimasel paaril aastal oleme koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga avanud kaks õppeprogrammi. Keskhaigla baasil õpivad meie noored nüüd radioloogiatehnikuks ja bioanalüütikuks.

7) Missugune oli Teie isiklik väljakutse selles organisatsioonis?

Isiklik eesmärk, mis läheb kokku ka organisatsiooni eesmärkidega, oli olla suuteline erinevatel perioodidel erinevate ülesannete jaoks saama kokku tublid inimesed, kes aidanuks meie haiglal kursil püsida ja järginuks meie põhiväärtusi.

8) Õendusjuhi töö ei ole kerge ja vastutust jagub töös küll. Kuidas olete hakkama saanud keeruliste ja stressirohkete situatsioonidega?

Nii õdede, õendusjuhtide kui teiste tervishoiutöötajate töö on üsna raske ja väga vastutusrikas. See on valdkonna loomulik külg ja inimesed, kes suunduvad tervishoidu, suudavad enamjaolt sellega aegsasti leppima hakata. Ma arvan, et mitte miski ei vabasta stressist paremini kui tugev meeskonnavaim. Teadmine, et minu ümber on professionaalsed, abivalmid ja arendusmeelsed kolleegid, on mind algusest peale karastanud ja sisendanud arusaama, et koos me suudame igast situatsioonist veel tugevamatena välja tulla.

9) Mida teeksite tagasi vaadates teisiti, kui Teil oleks võimalus alustada veel kord teekonda IVKH õendusjuhina?

Ausalt öeldes, mul ei ole praegu ühtegi kohta, kus ma saaks öelda, et ma oleks midagi teisiti teinud. Arvan, et kõik sündmused, tööprotsessid ja olulisemad muutused arenesid omasoodu.

10) Millisena näete keskhaigla õendusvaldkonna tulevikuperspektiivi?

Ida-Viru Keskhaigla täna pakub neid teenuseid, mida selles piirkonnas nii demograafia kui asukoha poole pealt Ida-Virumaa elanikele on võimalik pakkuda. Tulevikus on oluline keskenduda sellele, kuidas säilitada praegu pakutavate teenuste valikut ja mahtu ning arendada piirkonnas välja teisi vajalikke tervishoiuteenuseid. Meil on hea meel, et oleme laiendanud õdede iseseisva vastuvõtu teenuseid. Ma ei kahtle, et keskhaigla jätkuvalt püsib stabiilsuse, koostöö ja arengu kursil.

11) Milliseid õpetussõnu annaksite kolleegidele?

Enda jaoks mõjuvad õpetussõnad peab igaüks ise leidma. Kõikidele keskhaigla töötajatele ühtemoodi õpetussõnu anda ei ole lihtsalt võimalik. Võib-olla ei ole neid isegi vaja. Oleme rääkinud, et peame olema ühteaegu tasakaalu- ja kindlustunnet pakkuvad ning samal ajal ka uuendusmeelsed uute asjade arendamisel ja eestvedamisel.

SA Ida-Viru Keskhaigla | Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve | Privaatsusinfo