Kolmapäeval, 15.11.23 toimub diabeedi teabepäev

diabeedi teabepäev 15.11.23Kutsume kõiki kolmapäeval, 15. novembril kell 10.00 Järve tervisemaja konverentsisaalis (Ravi 10d, 5. korrus, D5051) toimuvale diabeedi teabepäevale. Sellel päeval toimuvad lühikesed loengud järgmistel teemadel:

👩‍💼„Toitumise ja liikumise tähtsus“ Maija Tšubenko, IVKH diabeediõde, 10 minutit.

👩‍💼„Keda saab usaldada oma diabeedi kontrolli all hoidmiseks?“ Liia Koks, tootejuht, Swixx Biopharma, 10 minutit.

👩‍💼„Ohutu süstimistehnika“ Olga Belaš, vanemravimiesindaja, Novo Nordisk Estonia OÜ, 15 minutit.

Kohapeal on võimalik kontrollida veresuhkru taset, vererõhku ja hapniku sisaldust veres.

Üritus toimub eesti ja vene keeles. Osalemine on tasuta.

IVKHs toimus Eesti Bioanalüütikute Ühingu teabepäev

Eesti Bioanalüütikute Ühingu teabepäev IVKHs 4.11.23IVKHs toimus Eesti Bioanalüütikute Ühingu teabepäev.

Laupäeval, 4.11.23 toimus meie haigla uues saalis Eesti Bioanalüütikute Ühingu teabepäev, kus osalesid bioanalüütikud ja laborandid üle kogu Eesti. Osalejaid oli 74.

Teabepäeva teemad olid:
✅immunohematoloogia referentlabori tutvustus, dr. Astrid Pihlak, PERHi verekeskus,
✅Pipettide kontrollimine laboris ühendlabori kogemuse näitel, Pille Mee, SA TÜKi ühendlabor,
✅Ülevaade erütrotsüütide suspensiooni ülekannete kestusest SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 2021.-2022. aastal, Karin Kalda, PERHi laboratoorium,
✅Tuberkuloosi haigestumus ja kriiside esmane mõju, Sirje Sasi, SA PERHi mikrobioloogia ja molekulaardiagnostika osakond,
✅Kvaliteet patoloogia laboris, Eva Luukas, SA PERHi patoloogiakeskus,
✅TÜKi ühendlabori kogemus POCT analüsaatoritega, koostöö haigla osakondadega, Aivar Orav, SA TÜK ühendlabor,
✅IVKH kogemus POCT süsteemi juurutamisel, Viktoria Bulõnina, IVKH labor,
✅Tutvumine ja kogemuste vahetamine IVKH uutes laboriruumides.

Täname kõiki osalejaid teabepäeval osalemise eest. Eraldi täname ettekannete tegijaid!

Sõeluuringud – kerge viis täna ennetamaks raskeid probleeme homme

Pille Letjuka IVKH ülemarstPille Letjuka, IVKH ülemarst 

Me kõik oleme kuulnud ja teame nõuandeid, kuidas säilitada tervist. Nende soovituste mõju tervisele on tõestatud, samas nõuab nende jälgimine sageli millestki loobumist (kahjulikud harjumised), piiramist (lemmik magustoit ja/või rasvane praad) ning teatud pingutust (füüsiline aktiivsus, mugavast tugitoolist tõusmine).
Vähi sõeluuringud ei vaja midagi sellist, kui siis ainult mõningast enesedistsipliini – tuleb broneerida aeg ja minna uuringule.
Kuigi sõeluuringud ei aita vältida vähki haigestumist, on tänapäeval algstaadiumis avastatud vähi ravi tulemused kordades paremad kui neljanda staadiumi vähi korral.

Mida varem haigus diagnoositakse, seda paremad on ravitulemused ja prognoos edasisele elule.
Ka seda oleme kõik kuulnud. Paremaid ravitulemusi ning lootust pikemale elule tahavad kõik, kellel on tulnud terviseprobleemidega arstide poole pöörduda.

Kuid miks siis ikka on meil vähi sõeluuringutega hõlmatus (uuringul käivate inimeste arv) nii madal?
Kas selle põhjus on teadmatus - mis on sõeluuring?
Või on põhjuseks arvamus - mul ei valuta midagi, miks ma peaksin minema?
Ehk ka kahtlus - kas mina olen sihtgrupis?

Mis siis on sõeluuring? See on terviseuuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta kindlas vanusegrupis inimestele rinna-, emakakaela- või jämesoolevähi varaseks avastamiseks.
Sõeluuringu eesmärk on tuvastada inimesed, kellel ei ole sümptome ega kaebusi, kuid kellel on kõrvalekaldeid, mis viitavad konkreetsele vähile või vähieelsele seisundile, ning suunata nad kiiresti diagnoosi saamise ja ravini.

Eestis teostatakse kolme vähipaikme sõeluuringud. Nendeks on rinnavähk, emakakaelavähk ja soolevähk.
2002.a. alustati rinnavähi sõeluuringutega, 2006.a. lisandusid emakakaelavähi sõeluuringud ja 2016.a. soolevähi sõeluuringud. Praegu käivad ettevalmistavad tegevused kopsuvähi sõeluuringute alustamiseks.
Selle perioodi (üle kahekümne aasta) jooksul on sõeluuringud teinud läbi mitmeid arenguid. Lisaks uutele paikmetele, on laiendatud sõeluuringule kutsutute ringi vanuseliste gruppide lisamisega. Alates 2021.a. kutsutakse sõeluuringutele ka ravikindlustamata inimesi.

Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 50–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki.
Sõeluuringu käigus tehakse rinnanäärme radioloogiline uuring ehk mammograafia, mis on väikese kiirgusdoosiga ja tervisele ohutu.

Kaasaegsed rinnavähi ravimeetodid on oluliselt parandanud patsientide elulemust ehk teisisõnu pikendanud patsientide eluiga.
Varajase avastamise korral, kui vähirakud ei ole veel tunginud ümbritsevatesse kudedesse, on raviefekt 98-100%.

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel, kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki.
Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviiruse (HPV – Human Papilloma Virus) mõningad kõrge riskiga viirusetüved, mida saab avastada uuringuga, mida nimetatakse HPV-uuringuks. HPV uuring sarnaneb günekoloogilise läbivaatusega, mille käigus võetakse emakakaela limaskestadelt väikese harjakesega proov.

Sõeluuringus osalemine aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada varakult, mil need on ravitavad.

Jämesoolevähi sõeluuringule on kutsutud mehed ja naised vanuses 60–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole jämesoole pahaloomulist kasvajat varasemalt diagnoositud ning nad ei ole eelnevalt käinud sõelkoloskoopia uuringul.
Euroopa Liidus on soolevähk sageduselt kolmas vähkkasvaja ja vähist tingitud surmade seas tähtsuselt teine surmapõhjus.
Kui soolevähk diagnoositakse varajases (esimeses) staadiumis, on selle 5 aasta või enama elulemus meeste seas 95% ja naiste seas 100%. Neljandas staadiumis aga (mis on ravimatu), on 5 aasta elulemus meeste seas vaid 5% ja naiste seas 10%.

2023. aastal kutsutakse Eestis vähi sõeluuringutele ligi 200 000 naist ja meest:
Rinnavähi sõeluuringule naised sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971 ja 1973.
Emakakaelavähi sõeluuringule naised sünniaastatega 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988 ja 1993.
Jämesoolevähi sõeluuringule mehed ja naised sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961 ja 1963.

Kui kuulute sihtrühma, siis ei pea ootama kutset (mis küll saadatekse meeldetuletuseks kõigile kutsututele), vaid registreerige ennast aktiivselt sõeluuringule.
Registreerimise aluseks on patsiendiportaalis www.digilugu.ee olev sõeluuringu saatekiri (Patsiendiportaal →Terviseandmed →Saatekirjad).
Emakakaela- ja rinnavähi sõeluuringule aja broneerimiseks helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse ning teavitage, et soovite registreerida sõeluuringule. Registreerida võib ka digiregistratuuri kaudu.
Jämesoolevähi sõeluuringul osalemiseks võtke ühendust oma perearstikeskusega ja registreerige pereõe vastuvõtule.

Tähtius on meeles pidada, et vähk on tavaliselt aeglaselt arenev haigus, seetõttu võivad mitmed neist vähkidest olla tuvastatavad järgmise sõeluuringu või läbivaatuse ajal, seega on vajalik regulaarne sõeluuringus osalemine. Kordusuuringud suurendavad vähkkasvaja avastamise tõenäosust.

Vähi sõeluuringutel osalemise aktiivsus Ida-Virumaal
Lühidalt öeldes – kahjuks kõige madalam võrreldes teiste maakondadega, kõigi kolme vähipaikme lõikes.
Tervise Arengu Instituudi andmetel jõudis Ida-Virumaal 2022.aastal kahe vähipaikme (emakakaela- ja jämesoolevähi) sõeluuringule alla poolte kutsututest (vastavalt 39,9% ja 46.4%). Rinnavaähi sõeluuringule jõudis pisut rohkem kutsutuid – 57,8%.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks, et 2025. aastaks jõuab rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringule 90% sihtrühma kuuluvatest inimestest.
Selle eesmärgi saavutamiseks on jäänud kaks aastat. Tähtis ei ole eesmärk kui selline.
Tähtis on see, et sõeluuringule minek on lihtne ja ohutu viis midagi konkreetselt ära teha oma tervise heaks.

Pille Letjuka, IVKH ülemarst (pildil)

6-10.11.23 toimub ülemaailmne alatoitumise teadlikkuse nädal

Plakat alatoitumise teemalJärgmisel nädalal, 6-10.11.23 toimub ülemaailmne alatoitumise infonädal. Sellel infonädalal, 7.11.23 tulevad Ahtme tervisemajja (L-korpusesse) ka erinevate kliinilise toitmise turustamisega tegelevate firmade esindajad oma tooteid näituse raames tutvustama. Näitus toimub kell 10.00-12.00 L-korpuse (Ilmajaama 14) garderoobi ja optika vahelisel ootealal. Oodatud on nii haigla töötajad kui patsiendid.

ESPEN (Euroopa Kliinilise Toitmise Selts) ja EstSPEN (Eesti Kliinilise Toitmise Selts) on pühendunud parima võimaliku toitmisravi kättesaadavuse tagamisele kõikidele patsientidele igas tervishoiuasutuses. Selleks on vajalik parandada teadlikkust nii alatoitumusest kui ka ohutust ja efektiivsest toitmisravi kättesaadavusest. Alatoitumuse teadlikkuse nädala kampaania eesmärk on edastada konkreetne sõnum - alatoitumus raskendab haiguskulgu - ja rõhutada, et toitmisravile tuleb patsientide käsitluses pöörata senisest oluliselt rohkem tähelepanu igas tervishoiuasutuses.

Kuna alatoitumus halvendab kõikide haiguste ravitulemit, teeb ESPEN sel aastal koostööd Euroopa Vähiraviseltsi ja Euroopa Nefroloogide Ühendusega. Koos rõhutatakse toitumise olulisust nii onkoloogiliste kui neeruhaigustega patsientide ravis ja korraldatakse ühiseid veebiseminare, mida oodatakse kuulama huvilisi kõikidest riikidest. Need algatused on osa tegevuskavast, mis on loodud parandamaks nii baasteadmisi kui süvendatud erialateadmisi haiguspuhusest alatoitumusest ja selle negatiivsest mõjust ravitulemustele.

Nagu eelnevatel aastatel teeb ESPEN koostööd ka Euroopa Toidu ja Tervise Ühendusega, et tutvustada alatoitumuse nädala tegevusi, ning Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondliku bürooga, kellega koostöös antakse sõnum poliitikakujundajatele muutmaks tervishoiupoliitikat nii, et see edendab toitmisravi kättesaadavust.

Haiguspuhune alatoitumus mõjutab ainuüksi Euroopas hinnanguliselt vähemalt 30 miljonit inimest. Üleeuroopalised nutrition Day ehk Toitmisravi päeva uuringu andmetel on iga neljas haiglaravil viibiv patsient alatoitumuses või alatoitumusriskis2. See suurendab tüsistuste tekkeriski ja raskendab haigusest paranemist. Lisaks on alatoitumuses või alatoitumusriskis patsientide ravi keskmiselt kolm korda kallim, kuna suurendab haiglaravi vajadust, kestvust ja halvenevad ravitulemused. See teeb alatoitumuse tervishoiusüsteemile äärmiselt kulukaks. Ka paljud patsiendid ei mõista kui olulist rolli mängib toitmisravi haigusest taastumisel. ESPENi Alatoitumuse teadlikkuse nädala eesmärk on teadvustada uute strateegiate ja meetmete olemasolu, mis aitavad parandada tervishoiukorraldust ja päästa patsientide elusid.

Alatoitumuse teadlikkuse nädala kohta saab lugeda siit.

Insuldiprojekti raames valminud posterettekannet esitletakse USA-s taastusravikongressil

Andres Mellik Cognus OÜ esindajaAndres Mellik, Cognuse OÜ esindaja ja IVKH insuldiprojekti partner.

Vaatamata sellele, et Ida-Viru Keskhaigla insuldiprojekt on lõppenud, toimuvad selle projekti raames mõned jätkuarendused, mis on suunatud patsientide raviteekonna toetamisele. Projekti raames on koostöös Cognuse OÜ'ga arendatud  patsientide lähedaste toetamise digilahendus. Selle põhjal on valminud ka uurimistöö posterettekanne, mis võeti vastu USA-s toimuvale taastusravikongressile.

Kongressil toimub posterettekannete puhul lühike presentatsioon huvilistele ning loomulikult annab see hea võimaluse USA-s otsida nii partnereid kui ka võimalikke kliente CoNurse platvormile laiemalt. Kuna kongress ise kestab kokku 4 päeva, siis on võimalik kuulata paljude USA tippkeskuste viimaseid uuringuid ja tulemusi sh insuldiravis, mis on ka meie posterettekande põhiline teema.

"Kuna meie soov on ka antud temaatikat laiendada uute funktsionaalsustega ning suurendada järgmises ettevalmistatavas uuringus osalejate hulka, siis jällegi on sellel kongressil aktiivselt osalemine väga hea võimalus nende eesmärkide saavutamiseks ning andmaks nii IVKH-le kui meie koostööle palju suurem rahvusvaheline mõõde," sõnab insuldiprojekti partner Andres Mellik.

"Ida-Viru Keskhaiglaga on meil olnud hea koostöö kõikide mainitud toodete osas juba mitmeid aastaid ning loomulikult panustame ühiselt sellesse, et veelgi rohkem kliinilist ja praktilist väärtust pakkuda," resümeerib ta.

Andres Mellik on töötanud digitervise rakenduste väljatöötamisega juba 2008. aastast alates ning asutanud lisaks Cognuse OÜ'le, mille põhitegevusala on kognitiivne rehabilitatsioon ka SpeakTX OÜ (www.koneravi.ee) ja CoNurse OÜ (www.conurse.net). See viimane rakendus oli IVKH-s edukalt kasutusel ka insuldipatsiendi teekonnaprojektis ning sealt saadud tulemustele tuginedes ühiselt loodud posterettekanne sai aktsepteeritud ka aasta suurimale rehabilitatsiooniteemalisele konverentsile USA-s (https://conference.acrm.org/2023-conference/) ACRM 100th Annual Conference - Progress in Rehabilitation Research. Temaatika hõlmab siis lähedaste kaasamist rehabilitatsioonis koduses keskkonnas ning seda just raskemakujulise isheemilise insuldiga patsientide toetamiseks.

SA Ida-Viru Keskhaigla | Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve | Privaatsusinfo