Andsime Jõhvi Gümnaasiumi õpilastele loengu valikaines „Sport ja liikumine"

gümnasistidegaKohtusime Järve tervisemajas Jõhvi Gümnaasiumi valikaines „Sport ja liikumine" osalevate gümnasistidega.

Taastusravi- ja õendusabikliiniku juhataja Eveli Tamm (pildil paremal) rääkis noortele spordimeditsiinist ning IVKH poolt pakutavatest füsioteraapia ja taastusravi võimalustest noorsportlastele. Funktsionaaldiagnostika osakonna õde Valentina Kljukauskas (pildil vasakul) tutvustas õpilastele noorsportlaste terviseuuringute kabineti tööd ja uuringuteks kasutatavat meditsiinitehnikat. Õpilased said tutvuda Järve tervisemaja vesiravi, magnet- ja ultraheliravi ning elektriravi võimalustega.

Jõhvi Gümnaasiumi noorsportlaste külaskäik IVKHsse toimus haigla ja kohalike riigigümnaasiumide koostööprojekti raames, mille eesmärk on suurendada noorte terviseteadlikkust ning populariseerida õpilaste seas tervishoiutöötaja elukutset.

Arstid Aleksandra Šilova ja Maksim Kunevich osalesid pediaatria konverentsil Barcelonas

konverents BarcelonasMeie arstid dr Aleksandra Šilova ja dr Maksim Kunevich osalesid pediaatria teemadele pühendatud konverentsil, mis toimus oktoobris Barcelonas. Suure tähelepanu all oli laste valuravi.

Inimese füüsilise arenguga kaasneb lahutamatu protsessina ka vaimne areng. Selle käigus formeerub juba varases vanuses ühe või teise protsessi või nähtuse tajumus, maailmavaade ja ümbritseva maailma tunnetus. Üheks selliseks nähtuseks on valu. Inimene mitte ainult ei tunne valu, vaid kujundab suhtumist sellesse. Meie asu on võimeline seda töötlema ehk määrama valu intensiivsust, leidma selle tekke nähtavaid põhjuseid ja võtma vastu otsuseid selle kõrvaldamise vajalikkusest. Ent kõik need protsessid on võimalikud piisavalt küpses eas, kuid enim vastuvõtlikud erinevate valu liikide suhtes on olnud ja jäävad lapsed. Seetõttu vajab laste valuravi kahtlemata detailsemat lähenemist, mis põhineb teadvustamisel, et lapsel pole veel arenenud võime analüüsida ümbritsevast keskkonnast tulenevaid aistinguid ja tajusid.

Arutati lapsesõbraliku ja mängulise keskkonna tähtsust, toitmise kohandamist ilma üleliigsete tableteeritud probiootikumide manustamiseta ning muid põnevaid teemasid.

Kogemuste vahetus kolleegidega Euroopast ainult tugevdas konverentsi kasulikku mõju.

Ida-Viru Keskhaiglas alustas tööd patsientide nõukoda

IVKH patseintide nõukodaPildil vasakult: Veronika Kossar, Ksenia Moskvina, Jaanika Mikk (ekraani ülespool), Vladislava Vassitškina (ekraani allpool), Anu Piirimaa, Ivi Prits, Helin Metsatalu, Ando Sajor (nõukoja esimees), Jarmo Juhanson.

Kolmapäeva õhtul, 19.10.2022 toimus esimene Ida-Viru Keskhaigla patsientide nõukoja liikmete koosolek.

Patsientide nõukoda on 9 liikmeline haigla juures tegutsev IVKH patsientide ning nende lähedaste esindusrühm, mille liikmed panustavad nõukoja tegemistesse vabatahtlikkuse alusel.

Patsientide nõukoja eesmärk on patsientide ja nende lähedaste kogemuste, arvamuste ja ettepanekute rakendamine tervishoiuteenuste osutamiseks ja arendamiseks haiglas ning läbi selle edendada inimesekeskset teenuseosutamist Ida-Viru Keskhaiglas.

Patsientide nõukoda annab sisendeid haigla tervishoiuteenuste arendamiseks, patsientide ja nende lähedaste haiglakogemuse parandamiseks, patsientide ja haigla töötajate koostöö edendamiseks ning patsiendivaatest patsienditeekondade kujundamiseks ja arendamiseks.

Lisaks Ida-Viru Keskhaiglale tegutsevad patsientide nõukojad veel viie Eesti haigla kõrval (Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Kuressaare Haigla, Viljandi Haigla). Patsientide nõukoja loomise ajendiks oli Euroopa haiglate positiivsed kogemused ning tõenduspõhiste uuringute tulemused.

Ida-Viru Keskhaigla patsientide nõukotta kandideeris 15 inimest, kuid esimesse kooseisu valiti neist 9. Valikul sai määravaks inimeste tugev soov ning motivatsioon panustada haigla tervishoiuteenuste arengusse. Ida-Viru Keskhaigla esimesse koosseisu kuuluvad: Ando Sajor (nõukoja esimees), Vladislava Vassitškina (Eesti Sclerosis Multipleksi Ühingu esindaja), Anu Piirimaa, Helin Metsatalu, Ivi Prits, Jaanika Mikk, Jarmo Juhanson, Ksenia Moskvina ja Veronika Kossar.

Esimesel koosolekul tutvustasid Ida-Viru Keskhaigla juhatuse liikmed Tarmo Tohver ja Ksenia Verhovskaja ning haldusjuht Koit Oras ja klienditeeninduse juht Krista Meeru patsientide nõukoja liikmetele haigla struktuuri, nõukoja loomise põhjust, patsientide tagasiside meetodeid ning Ahtme korpuste välise infograafika esmaseid eskiisjooniseid. Nõukoja liikmete poolt sai kinnitatud ka töökorda reguleeriv põhimäärus ning lepiti kokku järgnevate koosolekute töökorralduse osas. Koosolekutel käsitletavate teemade sisendeid antakse nii nõukoja liikmete kui ka haigla esindajate poolt. Haigla esindajad, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja ning klienditeeninduse juht Krista Meeru, hakkavad osalema patsientide nõukoja koosolekutel.

Esimesel koosolekul valisid nõukoja liikmed endi seast ka nõukoja esimehe – Ando Sajori.

Meie töötajad esitasid e-posterettekande Tartu Ülikooli teaduskonverentsil

dr PõldNeuroloogia vanemarst dr Katrin Põld

Neljapäeval, 13. oktoobril toimus teaduskonverents Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva puhul, millel esitlesid e-posterettekande meie haigla töötajad: neuroloogia vanemarst dr Katrin Põld, insuldi projekti juht Evelin Kruusalu ja insuldi projekti raviteekonna koordinaator Jekaterina Tolmacheva. Küsimustikku aitas koostada ja küsitlust läbi viia meie ex-füsioterapeut Deniss Vender.

E-posterettekande teema oli uurimistöö tulemuste presenteerimine teemal "Isheemilist insulti põdenud inimeste ja elu pärast insulti käsitleva veebikeskkonna kasutajate insuldialane teadlikkus. Teadlikkus insuldi nähtudest ja riskiteguritest annab võimaluse sekkuda õigeaegselt enda või lähedase insulti haigestumisel ning rakendada insuldi ennetusmeetmeid.

Autorite teada pole Eestis läbi viidud elanikkonna insulditeadlikkuse uuringuid. Teaduskirjandus viitab insulditeadlikkuse seostele hariduse ja varasema insuldikogemusega. Selle töö eesmärk oli uurida insulditeadlikkust isheemilise insuldiga patsientidel ja elu pärast insulti kajastava veebikeskkonna kasutajail ja selgitada insulditeadlikkuse seoseid uuritavate haridustaseme ja insuldikogemusega.

Uurimistöö valmis Ida-Viru Keskhaigla insuldiprojekti raames, mida rahastab Eesti Haigekassa. Insulditeadlikkuse küsimustik sisaldas valikvastustega küsimusi insuldi, selle sümptomite, riskitegurite ja tagajärgede kohta. Uuringugrupiks olid IVKH neuroloogiaosakonnas isheemilise insuldi ehk ajuinfarktiga viibivad patsiendid (n=30) ning IVKH insuldiprojekti raames loodud veebikeskkonna elupärastinsulti.ee külastajad (n=31). Uurimistöö kooskõlastati TIJ Eetikakomitee poolt ja viidi läbi 2021.-2022. aastatel. Statistilise analüüsi teostas TIJ Statistilise nõustamise keskus.

Elupärastinsulti.ee keskkonnas vastanute vanus oli noorem kui patsientidel.

Eesti ja vene keeles vastanute ning naiste ja meeste osakaal uuringugruppides oli ühesugune. Veebis vastanuist oli kesk- või kõrgharidusega 64.6% ning patsientidest 53.3% uuritavatest. Kokkupuude insulti põdenud inimesega oli veebis vastanuist 74.2%-l ning patsientidest 41 .4%-l uuritavatest. Insuldi põdemise kohta vastas veebis jaatavalt 48.4% ja haiglas 44.8% uuritavaid. Vastanute haridustase oli statistiliselt olulisel määral seotud insuldi õigete riskifaktorite (p=0,0246) ning õigete insuldisümptomite nimetamisega (p=0,0278), samuti teadmisega, milliseid insuldi riskitegureid saab mõjutada (p=0,0019) ja kuidas (p=0,0710). Insuldikogemusest olenevalt erinesid insulti põdenud ja mitte põdenud uuritavate vastused selle kohta, milliseid insuldi riskitegureid saab mõjutada (p=0.0124).

Järeldus: insulditeadlikkus oli antud valimis seotud peamiselt haridustaseme, mitte isikliku insuldikogemusega.

 

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli karjääripäeval tutvustasime tudengitele praktika- ja töövõimalusi IVKHs

karjääripäeval Vasakult: neuroloogia osakonna õde Eerika Müür, õenduskvaliteedi spetsialist Helen Seppik ja kirurgiakliiniku õendusjuht Julia Kedus.

Teisipäeval, 11. oktoobril toimus Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis karjääripäev. Üritus oli mõeldud tervishoiu erialade tudengitele. Neil oli väga hea võimalus tutvuda erinevate tervishoiuasutuste ja koostööpartnerite esindajatega, kes tegid tudengitele ülevaate oma organisatsioonidest ja tutvustasid praktika- ja töövõimalusi. Meie keskhaigla tiim käis üritusel järgnevas koosseisus (pildil vasakult): neuroloogia osakonna õde Eerika Müür, õenduskvaliteedi spetsialist Helen Seppik ja kirurgiakliiniku õendusjuht Julia Kedus.

„Üritus möödus väga positiivselt, kuna tudengid on väga huvitatud Ida-Viru Keskhaiglast nii praktikakohana kui ka tuleviku töökohana. Väga meeldis, et tudengid olid väga avatud ning jagasid meile ka oma ideid ja mõtteid, mis on nende kui tudengite jaoks oluline praktikabaasi ja tuleviku töökoha valimisel. Seega tõime ürituselt kaasa ka häid ideid tuleviku jaoks“, sõnas õenduskvaliteedi spetsialist Helen Seppik.

SA Ida-Viru Keskhaigla | Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve | Privaatsusinfo