Alates 1. juulist 2026 laienevad Eestis innovaatilise kolesterooliravimi inklisiraani (Leqvio) soodustustingimused. Muudatus tähendab, et senisest rohkem kõrge südame-veresoonkonnariskiga patsiente saab ligipääsu ravile, mida peetakse üheks olulisemaks uuenduseks kolesteroolitaseme langetamisel viimastel aastatel.
Inklisiraan on esimene laialdaselt kasutusele võetud siRNA-tehnoloogial põhinev kolesterooliravim. Erinevalt tavapärastest statiinidest mõjutab ravim maksas geneetilist mehhanismi, mis aitab organismil LDL-kolesterooli ehk nn halba kolesterooli verest tõhusamalt eemaldada. Selle tulemusena langeb LDL-kolesterooli tase märkimisväärselt.
Ida-Viru Keskhaigla kardioloogia vanemarst Olga Lapkovskaja sõnul on muudatus eriti oluline patsientidele, kellel on juba olnud mõni raske südame-veresoonkonna haigus või sekkumine.
„Meil on olemas väga kindlad infarktijärgsed ravijuhised. Kui patsiendil on olnud südamelihase infarkt, insult või arterite stentimine, siis soovime, et tema LDL-kolesterooli tase oleks alla 1,4 mmol/l. Kui me seda statiinide ja esetimiibiga ei saavuta, siis on võimalik lisada inklisiraanravi,“ selgitas ta.
Foto: pexels.comMadalam LDL-kolesterooli piirväärtus avab tee ravile
Seni piiras ravimi kasutamist muu hulgas nõue, et patsiendi viimasest südame-veresoonkonna haigusjuhust ei tohtinud olla möödunud rohkem kui kolm aastat, aga alates juulist see piirang kaob.
„Varem ei saanud me ravi alustada näiteks patsiendil, kelle südameoperatsioon või infarkt oli olnud kuus aastat tagasi. Tegelikult oli see mõnevõrra absurdne, sest risk ei kao kuhugi. Nüüd see kriteerium kaob ning rohkemad patsiendid saavad vajalikku ravi,“ rääkis dr Lapvkovskaja.
Lisaks muutub oluliselt LDL-kolesterooli piirväärtus, mille alusel saab soodusravi määrata, kui senini pidi LDL-kolesterooli tase püsima vähemalt 2,6 mmol/l juures, siis alates 1. juulist langeb piir 1,8 mmol/l-ni.
„See on tegelikult väga suur muutus. Meie ravieesmärk on alla 1,4 mmol/l, kuid nüüd saavad ravile ka need patsiendid, kelle LDL jääb vahemikku 1,8–2,6 mmol/l. Selliseid inimesi on märkimisväärselt rohkem ja nad võivad ravist olulist kasu saada,“ märkis kardioloog.
Ravimi hind muutub patsiendisõbralikuks
Ravimi väga kõrge hind on olnud üks peamisi põhjuseid, miks selle kasutamine on seni olnud piiratud. Ühe süsti maksumus oli ligikaudu 800 eurot, kuid soodustuse korral jääb patsiendi omaosalus vaid 3,5 eurot.
„Kõige olulisem on see, et patsiendid saavad ravi sajaprotsendilise soodustusega. Ravim ise on väga kallis, kuid patsiendi jaoks tähendab see retsepti väljakirjutamisel vaid alla nelja euro suurust kulu,“ selgitas dr Lapkovskaja.
Soodustus kehtib siiski ainult niinimetatud sekundaarse preventsiooni patsientidele ehk inimestele, kellel on juba olnud infarkt, insult või muu ateroskleroosiga seotud veresoonte haigus ja sekkumine.
„Kahjuks ei saa me praegu soodusravi pakkuda inimestele, kellel on küll kõrge risk või ateroskleroos, kuid kellel ei ole veel olnud ühtegi südame-veresoonkonna otsest haigestumist. Soodustus on neile, kellel haigus on juba avaldunud,“ ütles ta.
IVKH kardioloogia vanemarst Olga Lapkovskaja. Foto: IVKH fotopank.
Kardioloogiaõe iseseisev vastuvõtt
Ravi manustatakse tervishoiutöötaja poolt süstina kaks korda aastas ja patsient ei saa ravimit ise kodus süstida, mistõttu saab seda teha kardiloogia õde, kes on saanud vastava väljaõppe ning jälgib ja korraldab ravi.
Üks süst tagab toime ligikaudu kuueks kuuks. Õde nõustab patsienti ja jälgib ravi korraldust, kuid ravi toimub kardioloogi järelevalve all. Kardioloog hindab ravinäidustust, kinnitab ravi alustamise ning väljastab vajaliku retsepti. Patsient käibki edaspidi regulaarselt kaks korda aastas kardioloogia õe juures süstimas.
Uute tingimuste jõustumise eel on dr Lapkovskaja alsutanud patsientide kaardistamist ja esialgsed andmed näitavad, et märkimisväärne osa südame-veresoonkonna haigustega patsientidest võiks uutele kriteeriumidele vastata.
„Oleme vaadanud üle oma patsientide andmeid ning näeme, et iga seitsmes-kaheksas patsient võib uutele tingimustele vastata. See näitab, kui oluline mõju sellel muudatusel võib olla südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel ja korduvate haigusjuhtude vähendamisel,“ lisas ta. Tänaseks päevaks on dr Olga Lapkovskaja kaardistanud ja saatnud perearstidele vastavad teated, kelle patsiendid peaks pöörduma kardioloogia õe iseseisvale vastuvõtule, et saada õigeaegset ravi.
Kardioloogide hinnangul on tegemist ühe oodatuima muudatusega viimaste aastate jooksul, mis aitab viia Eesti südame-veresoonkonna haiguste ravi veelgi lähemale Euroopa parimatele standarditele.
HEA TEADA
Milline on normaalne kolesteroolinäit?
Üldkolesterooli kõrval mõõdetakse ka LDL- ja HDL-kolesterooli. Mõlemal on organismis tähtis roll.
LDL (low density lipoproteins ehk väikese tihedusega lipoproteiinid), rahvakeeles n-ö halb kolesterool, transpordib kolesterooli maksast keharakkudesse.
HDL (high density lipoproteins ehk suure tihedusega lipoproteiinid), rahvakeeles n-ö hea kolesterool, transpordib kolesterooli maksarakkudesse tagasi.
Kolesteroolinäidud peaksid jääma järgmistesse piiridesse (eriti oluline on jälgida, et LDL-kolesterool jääks alla 3 mmol/l):
- üldkolesterool ≤ 5,0 mmol/l
- LDL-kolesterool ≤ 3,0 mmol/l
- HDL-kolesterool ≥ 1,0 mmol/l (M), ≥ 1,2 mmol/l (N)
Kui kolesterooli on rohkem, kui organism elutegevuseks vajab, hakkab liigne kolesterool ladestuma veresoonte seintele, mis suurendab järsult südame- ja veresoonkonnahaiguste riski. Kui veresoonte seintele ladestumine on pikaaegne, võib tekkida ateroskleroos ehk lupjumine ning sooned võivad ummistuda. See on omakorda stenokardia (valu rindkeres) ja südamelihase infarkti põhjuseks. Ajus võib veresoonte ummistumine põhjustada insuldi.
11.06.2026
