Sel aastal pälvis Kohtla-Järve aasta ema aunimetuse meie kolleeg Tatjana Verhovskaja, kes töötab Ida-Viru Keskhaigla radioloogiateenistuses. Ta on kolme lapse ema ja ühe lapselapse vanaema.

 Õnnitleme Tatjanat toreda tiitli puhul ja toome siinkohal ära Põhjarannikus ja Severnoje Poberezhjes avaldatud intervjuu. 

Aasta ema Tatjana Verhovskaja alustab iga hommikut võimlemisega

Pühapäeval, 11. mail kell 13 kõlab Kohtla-Järve kultuurikeskuses emadepäevale pühendatud kontsert, kus kutsutakse lavale ka kõik aasta ema konkursil osalenud kandidaadid. Tänavu pälvis Kohtla-Järve aasta ema aunimetuse Ida-Viru keskhaigla radioloogiateenistuses töötav kolme lapse ema Tatjana Verhovskaja, kel on enda sõnul vaid üks soov: et tema lastel kõik hästi läheks.

Mida tundsite, kuuldes, et teid on Kohtla-Järve aasta emaks valitud?

Olin üllatunud. See oli ootamatu, sest mulle tundub, et ma ei tee midagi erilist ja minusuguseid emasid on palju. Aga väga meeldiv oli kolleegidelt, tuttavatelt ning muidugi oma lähedastelt häid ja sooje sõnu kuulda. Teades, et nad on minu üle uhked, tunnen veelgi suuremat vastutust. Tegelikult aga pole mu elus midagi muutunud − elan nii, nagu elasin ennegi.

 Kumb on teile olulisem − kas pere või töö?

Pere ja lapsed on alati esikohal, kuid naine vajab ka tööd.
Ma armastan oma tööd. Meil on tore ja sõbralik kollektiiv ning mulle meeldib inimesi aidata. Töötasin ligi 18 aastat nakkushaiguste osakonnas, nüüd olen juba kuuendat aastat Ida-Viru keskhaigla radioloogiateenistuse röntgenikabinetis tehniku abiline: kutsun patsiente sisse, aitan neil uuringuteks valmistuda... Haiglasse ei tule keegi niisama, igaühel on oma probleem ja ette tuleb igasuguseid olukordi. Seetõttu pean alati püüdma patsiente mõista, neid rahustada ning jääma ka ise stressiolukorras rahulikuks.

Mis on pereelus kõige tähtsam?
Kuidas kellelegi, aga minule lapsed. Lapsed tuleb üles kasvatada mitte selleks, et sul vanas eas keegi toeks oleks, ehkki seegi on oluline. Lapsed on võimalus tunda, et sina armastad ja sind armastatakse. Vanemate missioon on saata ellu väärilised inimesed. Jälgida, kuidas laps kasvab ja areneb, olla nii õnnestumistes kui ka ebaõnnestumistes tema kõrval. Aidata lapsel elus toime tulla − see ongi iga ema ülesanne.

Ida-Virumaa mitmete tervishoiuasutuste juures alustasid 1. aprillil tööd kümme tervisejuhti, kelle eesmärk on toetada piirkonna elanikke, kes vajavad pikema aja jooksul nii tervishoiu- kui ka sotsiaalteenuseid.

Tegemist on integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamise pilootprojektiga VESTA, mis lahti kirjutatuna tähendab Valdkondade ülene Sotsiaal- ja Tervishoiuteenuste Toetus ja Abi. Projekt on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ja Sotsiaalministeeriumi algatatud pilootprojekt, mida rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondist. Projektis osalevad mitmed Ida-Virumaa tervishoiuasutused ja kohalikud omavalitsused. Tervisejuhid töötavad erinevates tervishoiuasutustes üle maakonna, viis neist Narva piirkonna ja viis Kohtla-Järve tervishoiuasutuste juures.

Uue algatuse eesmärk on pakkuda järjepidevat ravi ja sotsiaalset tuge Ida-Virumaa inimestele. Keskseks sihiks on toetada inimesi krooniliste haigustega toimetulekul vähendada dubleerimist, parandada tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööd, muutes teenused patsiendikesksemaks ning vältida dubleerimist tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis.

VESTA loob tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidest ühtse meeskonna, et pakkuda abivajajatele just tema vajadustele vastavat tuge. Koostöös tegutsevad perearstid, pereõed, eriarstid, sotsiaaltöötajad, kogukond ja pereliikmed.

Teenust juhib tervisejuht – spetsialist, kes koordineerib inimese abivajaduse põhjal teenuseid ja toetab teda tervisega seotud otsustes. Teenuse osutamisega alustatakse kuu aja pärast, 1. mail.

Tervisejuhtide töökohad Kohtla-Järve piirkonnas: Ida-Viru Keskhaigla, Järve Tervisekeskus, Ahtme Esmatasandi Tervisekeskus, Tervisekeskus Corrigo Jõhvis.

Tervisejuhtide töökohad Narva piirkonnas: Narva Haigla, Narva Perearstikeskus, Sillamäe Tervisekeskus (Perearstide Keskus Neeme).

Projekti koordineerib Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit koostöös Sotsiaalministeeriumi ja mitmete tervishoiuasutustega. Kompetentsikeskusena on kaasatud Viljandi Haigla, kelle kogemus PAIK projekti elluviimisel annab väärtusliku tuge ka Ida-Virumaa teenuste arendamisel.

See on oluline samm hoolduse koordinatsioonimudeli rakendamisel, mille eesmärk on muuta tervishoiu- ja sotsiaalteenused patsientidele kergemini kättesaadavaks ja paremini koordineerituks.

 VESTA pilootprojekt on rahastatud ÕÜF meetmest „Ühiskondlikku muutust toetavate

9.–15. märtsini toimus iga-aastane Patsiendiohutuse teadlikkuse nädal, mille eesmärk on tõsta nii tervishoiutöötajate kui ka kogukonna teadlikkust patsiendiohutusest. Patsiendiohutuse nädalal valiti Ida-Viru Keskhaiglas esmakordselt välja tervishoiutöötajad, kes on enim panustanud patsiendiohutusse.

Selle tänuväärse algatuse käesoleva aasta teema keskendub ohutuskultuuri tugevdamisele tervishoiuasutustes. Tugev ohutuskultuur tagab, et kõik tervishoiutöötajad – alates arstidest, õdedest kuni halduspersonalini – on pühendunud riskide tuvastamisele, vigadest teatamisele ja parimate lahenduste rakendamisele. 

Ida-Viru Keskhaigla õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus selgitas: „Patsiendiohutuse tagamine on kogu meeskonnatöö, kus kõik tervishoiutöötajad panustavad turvalise ja kvaliteetse ravi tagamisse. Patsiendiohutus on mõlemapoolne, ka patsiendil endal on suur roll, seega on oluline tõsta teadlikkust laiemalt."

Jagasime haigla kodulehel ja ka sotsiaalmeedia kanalites selle nädala raames iga päev kasulikke nõuandeid ohutu tervishoiu edendamiseks. 16. märtsini said juhid esitada oma üksusest kandidaate „Patsiendiohutuse parendaja 2025“ tiitlile. Kandidaadi esitamisel paluti kirjeldada, kuidas töötaja on panustanud patsiendiohutuse valdkonda aastatel 2024–2025.

16. aprillil andsid juhatuse liige Julia Kedus ja patsiendiohutuse spetsialist Jana Lullu teada, kes osutusid valituks ning pälvisid tunnustuse oma panuse eest patsiendiohutuse edendamisse.

Patsiendiohutuse parendaja 2025 tiitli väärilised on kolm töötajat, laboriteenistuse laborispetsialist Anna Erik, taastusravi- ja õendusabi kliiniku õendusjuht Olga Prants ja Ahtme tervisemaja klienditeenindaja Jelena Djomina.

 Fotol vasakult paremale Jelena Djomina, Anna Erik ja Julia Kedus. 

 7 päeva – 7 olulist teemat patsiendiohutuse parandamiseks!

Iga päev keskendume ühele patsiendiohutuse põhimõttele, mis aitab parandada hoolduse kvaliteeti ja vähendada võimalikke riske.

Patsiendina on Sul oluline roll oma ohutuse tagamiseks:

PATSIENDIOHUTUSE 7. SAMM: Kutsunginupu kasutamine

*Anna märku, kui vajad abi toimingutes (näiteks liikumisel, voodist tõusmisel). Osakonna töötaja kutsumiseks kasuta kutsunginuppu.
*Haigla töötajad on valmis Sind aitama – ära kõhkle abi küsida.

PATSIENDIOHUTUSE 6. SAMM: Pearingluse ennetamine

*Tõuse voodist aeglaselt ja istu enne püsti tõusmist mõned hetked.
*Kui tunned pearinglust või nõrkust, teavita koheselt arsti või õde.
*Joo piisavalt vedelikku ja söö regulaarselt.

PATSIENDIOHUTUSE 5. SAMM: Kukkumise ennetamine

*Kasuta toeks käsipuid ja liigu rahulikult.
*Veendu, et põrand on kuiv ja takistustest vaba.
*Kanna sobivaid jalanõusid, mis ei libise.
*Kui tunned end ebakindlalt, palu haigla töötajatelt abi.
*Järgi tervishoiutöötajate soovitusi.
*Küsimuste korral pöördu julgelt arsti või õe poole.
*Mõõduka või kõrge kukkumisriski korral kanna punane randmepael, mida asetatakse osakonnas.

PATSIENDIOHUTUSE 4. SAMM: Lamatiste ennetamine

*Võimalusel muuda regulaarselt oma asendit voodis.
*Kui vajad abi asendi muutmisel või voodist tõusmisel, kasuta kutsunginuppu ja pöördu osakonna töötajate poole.

 PATSIENDIOHUTUSE 3. SAMM: Ravimite manustamine

*Võta korrapäraselt Sulle määratud ravimeid.
*Kui Sul on allergia mõne ravimi suhtes, siis anna sellest alati teada.
*Kui koged mõnda ravimi kõrvaltoimet, anna arstile või õele teada.
*Kui Sul on raviskeemi kohta küsimusi, siis küsi julgelt arstilt või õelt.

 PATSIENDIOHUTUSE 2. SAMM: Nakkuste ennetamine

* Pese käsi vee ja seebiga enne söömist ja pärast tualetis käimist.
* Kasuta haiglas pakutavat desinfitseerimisvahendit.
* Teavita tervishoiutöötajat, kui tekib iiveldus, oksendamine või kõhulahtisus.

 PATSIENDIOHUTUSE 1. SAMM: Isiku tuvastamine

* Haiglasse saabumisel pannakse Sinu käele isikuandmetega randmepael.
* Kontrolli, et Sinu andmed on õiged, teavita haigla töötajat, kui märkad viga.
* Enne protseduuri või ravimi manustamist veendu, et haigla töötaja tuvastaks Sinu isiku!

12.–14. märtsil 2025 toimus Kopenhaagenis 29. Euroopa Haiglaapteekrite Ühingu (EAHP) konverents, kus keskenduti patsiendikeskse apteegi ja digitaliseerimise teemadele. EAHP esindab enam kui 29 000 haiglaapteekrit 36 liikmesriigis ning kongressil osalesid ka kolleegid TÜK-ist, PERH-ist, ITK-st ja Viljandi haigla haiglaapteekidest.

Selle aasta EAHP konverentsi põhiteemadeks olid patsiendikeskne meditsiin ja digitaalne maailm kasvava trendina. Konverentsil toimusid ettekanded ja töötoad, kus käsitleti mitmeid tulevikku suunatud teemasid. Eriti kaasahaarvad olid arutelud digitaalse tervishoiu, automatiseerimise ja tehisintellekti ehk AI rakendamisest haiglaapteekides.

Digitaalne tervishoid ja automatiseerimine

Konverentsi fookuses oli haiglaapteekrite võimalused kasutamaks digitaaltehnoloogiat oma töös. Arutati kõrgtehnoloogia integreerimist apteekide protsessidesse ning selle võimalusi ja ka riske. Mulle pakkus huvi laorobotite teema, mis automatiseerivad ravimite vastuvõtmist, säilitamist ning väljastamist. Suurtes Euroopa haiglaapteekides on laorobotite kasutamine juba tavapärane. Need süsteemid aitavad lihtsustada ravimite hoiustamist ja väljastamist, vähendades samal ajal inimlike vigade riski. Konverentsi näitusel oli võimalus näha laoroboteid töötamas ning tutvuda robotitega, mida kasutatakse kasvajavastaste ravimite ettevalmistamisel. Need lahendused, mida kasutatakse kasvajavastaste ravimite ettevalmistamisel parandavad täpsust, ohutust ja efektiivsust onkoloogilises farmaatsias, kus ravimite toksilisus nõuab äärmist hoolikust mitte ainult annustamisel vaid ka manustamiseks ettevalmistamisel.

Kuigi automatiseerimine toob kaasa mitmeid eeliseid, on seotud riskid samuti suured. Üheks oluliseks ohuks on küberrünnakud, mis võivad mõjutada laorobotite ja segamisrobotite tööd ning põhjustada tõsiseid probleeme.

Tehisintellekti rakendamine haiglaapteekides

Tehisintellekti tulevik haiglaapteekides on paljulubav, AI-põhised süsteemid saavad toetada ravimite täpset annustamist, tagades optimaalsed terapeutilised tulemused patsientidele. Samuti saavad need pakkuda reaalajas tõenduspõhiseid kliinilisi otsustustoe lahendusi, hoiatades tervishoiutöötajaid ravimite koostoimete, allergiate ja vastunäidustuste eest.

Lisaks aitab AI optimeerida ravimivarude haldamist, ennustades ravimite vajadust ning vähendades raiskamist. Samas on andmeturvalisus ja patsientide privaatsuse kaitse tehisintellekti kasutuselevõtu üks suurimaid väljakutseid.

EAHP konverents pakkus osalejatele väärtuslikke teadmisi ja ideid tulevikuks. Digitaliseerimine, automatiseerimine ja AI arengud on olulised teemad, mille mõju tervishoiule on märkimisväärne. Usun, et haiglaapteekritel seisab ees põnev ja väljakutseid pakkuv tulevik.

 Fotol Eesti Haiglaapteekrite Seltsi liikmed Foto: EHS

Dmitri Ignatjev

IVKH haiglaapteegi juht

Ida -Viru Keskhaigla kollektiivist moodustavad väga suure osa õendusala töötajad, neid on 1300 töötaja seast kokku 470. Magistrikraadiga õed on eriti hinnatud ja neil on oluline roll tänapäeva haiglas, aidates kaasa nii patsientide ravikvaliteedi parandamisele kui ka tervishoiusüsteemi tõhusamale toimimisele. Jaanuaris omandasid kolm IVKH õde Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis terviseteaduse magistrikraadi - EMO vastutav õde Jelena Mustonen, anestesioloogia õendusjuht Anastassia Kuzmina ja anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku õendusjuht Valentina Kartašova. Jagame meie tublide magistrite kogemusi nende õpiteekonnast.

Mis ajendas teid magistriõppesse astuma?