25. - 26. novembril toimub Ida-Viru Keskhaiglas HMIMMS koolitus, mis lahti kirjutades on suurõnnetuse meditsiiniline lahendamine ja tugi: praktiline käsitlus haiglas (Major Incident Medical Management and Support: The practical approach in the hospital setting). Koolitus õpetab, kuidas suurõnnetuseks valmistuda, toime tulla ja neist taastuda, luubi all on just tegevused haiglakeskkonnas. Tegemist on Eestis juba tuttava metoodikaga, mis kaasab nii haiglaeelse kui haigla suurõnnetuse lahendamise põhimõtted. Standardiseeritud koolituse omanikuks on ALSG ning Eestis on tema partneriks Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus, koolitust rahastab Terviseamet. Eesmärgiks on pakkuda võimalikult nüüdisaegset, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpet tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside lahendamiseks ja vigastustega tegelemiseks. Sel aastal on kursused toimunud juba 15 korral, IVKH toimuval koolitusel osaleb 24 tervishoiutöötajat Virumaa erinevatest haiglatest.

HMIMMS instruktorid on saanud spetsiaalse väljaõppe Inglismaa koolitajate poolt. Ida-Viru Keskhaiglas on instruktori koolituse saanud kirurgiakliiniku juhataja dr Jaak Lind, kellel palusime jagada oma kogemust selles vallas.

Mida on oodata ja mis Ida-Viru Keskhaiglas toimuma hakkab?
Sel korral on tegemist tavapärase 2-päevase HMIMMS kursusega, see koosneb seminaridest, interaktiivsetest loengutest, rühmatöödest ja lauaharjutustest.

Millised on peamised oskused, mida HMIMMS koolitusel õpetatakse?
Koolituse peamine ülesanne on anda osalejatele arusaam, kuidas suurõnnetust lahendatakse ning miks sellisel moel. Käiakse läbi kõik suurõnnetuse lahendamise etapid alustades planeerimisest ning lõpetades taastumisfaasiga. Koolitusel osalemine on mugavustsoonist väljatulek, kuna tegemist on intensiivse ning osalejaid rohekelt kaasava kursusega, kus ka mittemeedikud saavad selgeks esmase triaaži ning arstid-õed pannakse mõtlema haigla toimepidevuse taastamist nõudvatele küsimustele, millega nad igapäevaselt oma pead murdma ei pea.
Kuigi suurõnnetuse plaan peab olema sobilik kõikide erinevate õnnetuste lahendamiseks, on ka erandeid, mis vajavad veidikene teistsugust tähelepanu nagu näiteks suur hulk põlenuid või lapspatsiente. Käsitletakse ka tänapäeval väga aktuaalseid teemasid nagu terrorism ja keemia-bioloogilised-radioloogilised-tuumaõnnetused.

Kas rohkem pööratakse tähelepanu juhtimisele või praktilisele meditsiinilisele sekkumisele?
HMIMMS kursusel ei õpetata patsiente ravima, küll aga õpetatakse patsiente triažeerima, tegema raviotsuseid lähtuvalt piiratud ressursist, samuti erinevat liiki õnnetuste eripärasid. Oluline on süsteemse mõtlemise õpetamine.

Kuidas koolitus õpetab osalejaid suurõnnetustes stressiga toime tulema?
Otseselt ei õpetagi, aga ma leian, et mida paremad teadmised ja väljatreenitud oskused, seda vähem on ka otsustavalt hetkel stressi.

Millised on suurimad väljakutsed, millega haigla suurõnnetuste ajal kokku puutub?
Suurõnnetus ise ongi alati väljakutse, sellepärast vajabki eraldi koolitusi ja väljaõpet. Standardolukorras ei olegi probleeme, kuid parem ettevalmistus tagab parema toimetuleku ootamatuste korral. Suurõnnetuse lahendamisse sattub töötaja enamasti vaid korra ning seetõttu puudub tal võimalus tuua kaasa teadmisi situatsiooni lahendamiseks eelmisest korrast. Siin ongi väga oluline roll koolitustel läbi mängitud situatsioonidel.

  Kuidas Te hindate osalejate valmisolekut pärast koolitust reaalseks kriisiolukorraks?

Ainult õppusest klassiruumis jääb loomulikult väheks. Selleks korraldataksegi erinevates haiglates erineval ajal ka praktilisi õppusi või vähemalt lauaharjutusi.

Mis motiveeris Teid saama HMIMMS instruktoriks?
Motiveeris igapäevasest tööst täiesti erinev tegevus, meeldivad kolleegid ja ka võimalus kohtuda igal kursusel uute kandidaatidega. Instruktoriks saamise protsess on huvitav ja ettevalmistus põhjalik.

 Fotol: Kirurgiakliiniku juhataja dr Jaak Lind (vasakul)  HMIMMS instrukotrina lauaharjutust läbi viimas. 

29. oktoobril, ülemaailmsel insuldipäeval korraldas Ida-Viru Keskhaigla kohalikule kogukonnale infopäeva deviisi all „Insuldist lihtsas keeles“. Üritus toimus Kohtla-Järve Järve tervisemajas ja korraldati kahes osas, nii eesti kui ka vene keeles, mida sai jälgida otseülekandena haigla Facebooki lehe kaudu.

Insuldipäeva eesmärgiks oli juhtida tähelepanu sellele, et tegemist on väga tõsise haigusega, mille puhul ei tohi professionaalse abi andmisega viivitada, oluline on inimeste teadlikkus ja märkamine. Statistika kohaselt haigestub Eestis insulti igal aastal ligikaudu 4000 inimest, see arv on suurem kui teistes Euroopa riikides elanikkonna kohta. Selle aasta üheksa kuuga on Ida-Virumaal insult tabanud 310 inimest, neist 28 on lõppenud surmaga. Eelmise aasta samal perioodil registreeriti 280 juhtumit, millest 18 lõppes surmaga. Numbrid räägivad enda eest ja just selleks, et ära hoida halvimat ja kummutada ka mõningaid müüte, jagasid insuldipäeval infot oma ala spetsialistid.

Päeva moderaator Ida-Viru Keskhaigla juhatuse liige, ülemarst dr Pilla Letjuka, kes on erialalt neuroloog, selgitas oma esitluses, mis on üldse insult, kuidas hoiduda insuldist ja mil viisil sümptomeid ära tunda. Mis võivad olla insuldi riskideks ja millised on tunnused ehk ohumärgid, et lähedased saaks võimalikult kiirelt reageerida.

Paar aastat tagasi lõppes Eestis neli aastat väldanud insuldi juhtprojekt, kus üheks osalejaks oli ka Ida-Viru Keskhaigla. Projekti eesmärk oli parandada insulti põdenud inimeste elukvaliteeti. Selle projekti suurimaks väärtuseks toodi välja patsiendikesksus ja süvendatud tähelepanu patsiendi insuldijärgsele toimetulekule. Projekti eestvedajaks oli haigla poolt neuroloog dr Katrin Põld, kes andis ülevaate projekti tulemustest ja käekäigust üldiselt. Ta tõi esile, et projektijärgselt toimib edukalt insulijärgset elu toetav veebileht (www.eluparastinsulti.ee), lehel on palju kasulikke videoid ja juhiseid, kuidas lähedased või hooldajad patsienti aidata saavad. Projekti käigus tõsteti oluliselt inimeste teadlikkust ja loodi vajalikke abimaterjale.

Toona liitus projektiga Julia Kozlova, kes on tänase päevani tegev insludikabinetis õena. Julia tutvustas, millised on insuldikabineti võimalused ja milliseid tegevusi pakutakse patsientide ning nende lähedaste toetamiseks. Insuldiõe teenus sisaldab patsiendi vajaduste hindamist pärast ravi, ühiselt tegeletakse järgmise insuldi ennetamise nimel, püstitatakse eesmärgid ja püütakse parema tulemuse poole.

Taastusravi- ja õendusabikliiniku juhataja ja füsioterapeut Eveli Tamm tutvustas, millised on meie taastusravi võimalused, mida saab patsiendi heaks teha ja kuidas patsient ise saab ennast aidata, et võimalikult hästi taastuda ja eluga toime tulla.

Infopäeva lõpuks jagas kuulajatele oma kogemuslugu 45-aastaselt insuldi läbi elanud õpetaja Olga, kes on hea näide lähedaste kiirest reageerimisest ja õigeaegsest haiglasse jõudmisest. Päeva moderaator dr Pille Letjuka rõhutatu sai kinnituse, et aeg on aju ja kiire tegutsemine on sellisel puhul ülioluline.

Usume, et korraldatud infopäev oli kohaletulnud meditsiinihuvilistest gümnasistidele ja teistele kuulajatele kasulik ning silmiavardav, et ennetada, märgata ja ära tunda võimalike sümptomitega lähedasi ning kaaskodanikke.

Vaata infopäeva meie FB lehelt: https://fb.watch/vDsbs8PSBi/

Lisaks: https://www.insult.ee ja https://insult.ee/ru/

Loe korraldatud insuldipäevast lisaks ajalehest Põhjarannik: https://pohjarannik.postimees.ee/8126769/insuldi-eest-pole-keegi-kaitstud-ka-noor-ja-tegus-inimene?fbclid=IwY2xjawGUlUtleHRuA2FlbQIxMAABHT-FMZTbXTJxiVmNxK6TT_PkzAeTv9LngtYbsbx_aA0QcG8wObafcuOWKw_aem_J8KQrtRLiKRI_9VpL22U-w

Ja uudislõiku venekeelsetest AK-st: За год выросло число случаев инсульта в Ида-Вирумаа | Ида-Вирумаа | ERR

Sel nädalal oli Ida-Viru Keskhaiglal hea meel võõrustada ortopeedia eriala residente koos paari kolleegiga Põhja- Eesti Regionaalhaiglast.

Kirurgiakliiniku juhataja dr Jaak Lind tegi külalistele esitluse, kus tutvustas kliiniku tegevusi.

Ortopeedia osakonna vanemarst dr Triin Tammeleht rääkis ortopeedia võimalustest meie haiglas, lisaks tehti ekskursioon, näidates ortopeedia osakonda, opiplokki ja maja üldiselt.

Haiglas töötab hetkel kümmekond arstitudengit, kes omandavad praktilisi kogemusi erinevates osakondades. Noortel arstitudengitel on võimalus tutvuda reaalse haiglatööga, see aitab neil paremini mõista oma valitud eriala ja valmistades neid ette tulevaseks meditsiinikarjääriks. Küsisime meie praktikantidelt, kuidas neil meie haiglas läinud on.

Natalia Slinko on praktikal alates juuli algusest. Tema praktika kohaks on sisekliiniku osakond, praktika juhendaja on sisehaiguste vanemarst dr Ljudmila Poklonskaja.
"Õpin Tartu Ülikoolis 6. kursusel, olen pärit Narvast. Valisin praktika läbimiseks Ida-Viru Keskhaigla, sest mulle sobivad väga hästi haigla tingimused ja ka suurus. Eriti meeldis mulle, et ma sain valida suuna, mis võib tulevikus mängida olulist rolli residentuuri valikul."

"Mind üllatas positiivselt see, et haiglas on nii palju huvitavat tööd. Siin on tõesti palju õppida ja ma saan koguda väärtuslikku kogemust, mis tuleb mulle edasises karjääris kindlasti kasuks."

"Suvel olin ma praktikal kirurgia osakonnas ja see kogemus oli väga väärtuslik. Mul oli võimalus assisteerida paljudel operatsioonidel ja sain täita iseseisvaid ülesandeid, mis aitasid oluliselt laiendada minu oskusi. See oli mitte ainult huvitav, vaid ka äärmiselt kasulik. Täna tunnen end mitmetes erialastes tööülesannetes palju enesekindlamalt."

"Kollektiivis on mul head suhted, kolleegid on alati valmis toetama ja aitama. Juhendajaga on samuti hea läbisaamine – kõik, mida on vaja, selgitatakse arusaadavalt ja põhjalikult. Mulle väga meeldib, et mind kutsutakse konverentsidele ja erinevatele üritustele, mis on samuti oluline osa minu professionaalsest arengust."

Juri-Voldemar Avvo on praktikal septembri algusest. Tema praktika kohaks on erakorralise meditsiini osakond, praktika juhendaja on EMO juhataja dr Markko Jalas.
„Ma õpin Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 6. kursusel. Praktikale tulles olid mu ootused üsna kõrged. Lootsin, et mind võetakse hästi vastu, õpetatakse ja ma saan siin kinnistada juba omandatud teoreetilisi teadmisi. Ma võin öelda, et minu ootused on juba täitunud – olen rahul nii sellega, kuidas mind vastu võeti, kui ka sellega, millega olen saanud tegeleda ja mida olen õppinud."

"Ma olen saanud palju uusi teadmisi. See on minu esimene tõsine töökogemus ja võin öelda, et erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) meeldib mulle eriti just iseseisvus. Ma võtan patsiente vastu, määran analüüsid ja saan konsulteerida teiste arstidega- vastutus on suur. See arendab mitte ainult suhtlemisoskust, vaid aitab ka isiklikult kasvada, õpetades analüüsima tööprotsessi ja tegema järeldusi. Tunnen, et kasvan nii spetsialisti kui ka inimesena."

"Suhted kolleegidega on sõbralikud ja mitte lihtsalt töised. Mind võeti väga hästi vastu, kõike selgitati põhjalikult ja ma kohanesin kiiresti tööga. Kolleegid on alati valmis aitama ja toetama, tehes seda naeratades. Mis puudutab juhendajat, siis ka temaga on meil suurepärased suhted – ta on alati olemas, selgitab ja õpetab mulle tõeliselt kasulikke asju.“

14. novembril tähistasime ühiselt haigla 21. sünnipäeva. See on eriline tähtpäev, mil tasub võtta aeg ja korra möödunule tagasi mõelda ning meenutada, millise põneva teekonna oleme koos läbinud. Aastate jooksul on meie haigla muutunud, muutused on toimunud nii väliselt kui ka meie sisemine hingeelu. Usume, et oleme olnud meie patsientidele usaldusväärne partner, pakkudes tuge ja aidanud elukvaliteeti parandada ning abivajajaid terveneda.

Ida-Viru Keskhaigla on muutnud väikeste patsientide haiglas viibimise võimalikult meeldivaks ja mänguliseks. Pediaatria või erakorralise meditsiini osakonda sattunud lastel on võimalik tuju üleval hoida lõbusate ja arendavate digiõppemängudega.

Haigla panustas koos oma partneri ALPA Kids abiga, et köita laste tähelepanu meeldivate ja arendavate mängude kaudu. Tegemist on põneva digitehnoloogilise projektiga, mille eesmärk on pakkuda väikestele patsientidele protseduuride kõrvale eakohaseid harivaid mänge. Mängud on loodud koos ekspertidega ja kohandatud ka kõige pisematele.

„See vahva mõte sai alguse kui meie haigla töötaja Renata Melnikova tutvustas meile ALPAKidsi põnevaid lahendusi, mispeale võtsime nendega ühendust ja nad olid valmis meiega koostööd tegema,“ räägib lastekirurgia ja pediaatria vanemarst Aleksandra Šilova. Ta usub, et protseduuritubades olevad uued mängud aitavad lastel vähendada haiglahirmu ja muuta koostöö arsti ja lapse vahel ladusamaks.

Dr Šilova on tänulik, et head ideed toetas ja aitasid ellu viia tervishoiuvaldkonna projektijuht Viktoria Sladzevskis ja haigla IT-teenistus.

Viktoria Sladzevskis, IVKH tervishoiuvaldkonna projektijuht