Kõik päevad ei ole vennad ja seda ka tervishoitöötaja argipäevades. Ida-Viru Keskhaigla töötajad omandasid teadmisi ja oskusi, kuidas tulla toime haigusseisundist tingitud agressiivse käitumisega patsientidega. Koolitusi viis läbi Verge Eesti Koolituskeskus, projekti toetas Õiglase Ülemineku Fond. Koolitused kestsid eelmise aasta lõpust kuni selle aasta alguseni ja kokku osales pea poolsada töötajat.

Tervishoiutöötajad puutuvad sageli kokku erinevate stressirohkete olukordadega, kus patsiendid või nende lähedased võivad väljendada äärmuslikke emotsioone nagu viha ja frustratsioon. Sellised olukorrad võivad ohtu seada nii töötajad kui ka patsiendid. Kuidas õigesti käituda sellistes situatsioonides ja hakkama saada, on kunst omaette. Haigla on selleks ette võtnud sammud, pakkudes spetsiaalseid koolitusi. Koolitused jagunesid kaheks teemaks: verbaalse ja füüsilise agressiooniga toimetulek. Verbaalse agressiooni korral keskenduti rahustava kehakeele, aktiivse kuulamise ja empaatilise suhtlemise oskustele, mis aitavad vähendada ärevust ja ennetada konflikte.
Füüsilise agressiooni puhul õpiti ära tundma eskaleeruva käitumise märke ning harjutati praktilisi tehnikaid enda ja teiste ohutuse tagamiseks. Koolitusel osalejad jagasid oma kogemusi keerulistest olukordadest ning said praktilisi soovitusi nende lahendamiseks.

Infektsioonikontrolli õde Anna Aleksandrova sõnul oli koolitus väga kasulik: "Olukordi, kus koolitusel õpetatut kasutada, tuleb ette paar korda nädalas. On hea, et saame oma teadmisi regulaarselt värskendada ja õppida uusi lähenemisi."

Rahulik ja enesekindel kehakeel koos aktiivse kuulamisega aitab sageli maandada pingeid ja luua turvatunde. Kui olukord siiski eskaleerub, õpetati osalejaid rakendama samme, mis tagavad nii nende kui ka patsientide ohutuse.

"Seoses vägivallaga, mis on tervishoiutöötajate vastu suunatud, on selline koolitus väga vajalik. See aitab hoida meie töötajate vaimset ja füüsilist tervist," lisas koolituskeskuse koordinaator Marjanne Aun.

Koolitusfirma sõnul aitavad keerulistes olukordades tegutsemise oskused tõsta töötajate turvatunnet ja enesekindlust ning see omakorda aitab kaasa agressiooni ennetamisele ja vähenemisele asutuses.

Koolitusfirma Verge Eesti on spetsialiseerunud just agressiivse käitumisega toimetuleku õpetamisele ning on selles valdkonnas Eestis juhtiv koolitaja. Koolitused annavad praktilisi oskusi, kuidas ennetada ja hallata keerulisi olukordi nii töökeskkonnas kui ka igapäevaelus. 

Tervishoiuasutustes tuleb ette keerulisi ja stressirohkeid olukordi, aga kindlasti ei pea töötajad sellega üksi toime tulema. Haigla pakub tuge ja koolitusi, et töökeskkond oleks toetav ja turvaline.

  Fotol töötajad harjutamas eraldamist, erinevaid eskordi viise ja kuidas ohtlikust olukorrast eemalduda.

TAT „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“

Ida-Viru Keskhaigla lasteosakonna vanemarst Aleksandra Šilova eestvedamisel osaleti ravimifirma TEVA Baltics heategevusprogrammis, mis tunnustab patsiendikogemust parandavaid tervishoiuvaldkonna algatusi.

Haigla lasteosakonna töö sai tunnustuse "Inimliku tervise eest hoolitsemise programm" raames ja sai vääriliselt auhinnatud. "See tunnustus tähendab meie jaoks väga palju. Projekt on seni minu suurim ja mahukaim ettevõtmine, mis poleks võimalik ilma inimesteta, kes tulid kõigi ideedega kaasa ning tänu kellele moodustus rahvusvaheline entusiastidest koosnev meeskond. Tänan teid kõiki teie panuse, aja ja suure avatud südame eest! Olen väga uhke oma meeskonna üle, " rõõmustas dr Šilova auhinna üle.  Auhinnatseremoonia toimus 9. detsembril Tallinna botaanikaaias ja IVKH poolt võtsid auhinna vastu õendusjuht Oksana Tassinkevitš ja lasteõde Marina Gorina.

 Fotol: IVKH lasteosakonna õendusjuht Oksana Tassinkevits ja lasteõde Marina Gorina koos Teva töötajatega. Foto autor: Oleg Hartsenko. 

Palume patsientidel ja külastajatel arvestada alljärgnevate muudatustega ning vajadusel planeerida oma külaskäigud vastavalt.

24. –26. detsember ja 1. jaanuar on kõik polikliinikud, registratuurid ja kõnekeskus suletud. 23. ja 31. detsembril on lühendatud tööpäev kolme tunni võrra.

Haiglas viibivaid lähedasi saab külastada tavapäraselt.

​Neljapäeval, 28. novembril kogunesid Narva Tartu ülikooli Narva kolledžisse kahe Ida-Virumaa haigla tervishoiutöötajad. Senini on Ida-Viru Keskhaigla korraldanud traditsiooniks saanud sügiskonverentsi omapäi, aga sel korral löödi käed Narva haiglaga. Konverentsil osales kakssada maakonna tervishoutöötajat, lisaks oli külalisi mitmetest teistest tervishoiuasutustest.

Jõulukuu on heategevuskuu, meie lasteosakonda külastasid head partnerid Viru Keemia Grupist. VKG juhatuse esimees Ahti Asmann ja kommunikatsioonijuht Irina Bojenko andsid üle annetuse, et toetada väikeste patsientide ravi ja heaolu. Oleme tänulikud selle panuse eest, mis aitab luua paremad tingimused laste taastumiseks.

Lasteosakonna vanemarst Aleksandra Šilova tutvustas külalistele meie lapsesõbralikku osakonda, mille idee autoriteks ja mootoriteks on osakonna töötajad ise.

Lasteosakonna mängunurgas jäädvustati haigla juhatuse esimees Tarmo Tohver, õendusjuht Oksana Tassinkevitš, Dr Aleksandra Šilova ja VKG juhatuse esimees Ahti Asmann.

25. - 26. novembril toimub Ida-Viru Keskhaiglas HMIMMS koolitus, mis lahti kirjutades on suurõnnetuse meditsiiniline lahendamine ja tugi: praktiline käsitlus haiglas (Major Incident Medical Management and Support: The practical approach in the hospital setting). Koolitus õpetab, kuidas suurõnnetuseks valmistuda, toime tulla ja neist taastuda, luubi all on just tegevused haiglakeskkonnas. Tegemist on Eestis juba tuttava metoodikaga, mis kaasab nii haiglaeelse kui haigla suurõnnetuse lahendamise põhimõtted. Standardiseeritud koolituse omanikuks on ALSG ning Eestis on tema partneriks Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus, koolitust rahastab Terviseamet. Eesmärgiks on pakkuda võimalikult nüüdisaegset, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpet tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside lahendamiseks ja vigastustega tegelemiseks. Sel aastal on kursused toimunud juba 15 korral, IVKH toimuval koolitusel osaleb 24 tervishoiutöötajat Virumaa erinevatest haiglatest.

HMIMMS instruktorid on saanud spetsiaalse väljaõppe Inglismaa koolitajate poolt. Ida-Viru Keskhaiglas on instruktori koolituse saanud kirurgiakliiniku juhataja dr Jaak Lind, kellel palusime jagada oma kogemust selles vallas.

Mida on oodata ja mis Ida-Viru Keskhaiglas toimuma hakkab?
Sel korral on tegemist tavapärase 2-päevase HMIMMS kursusega, see koosneb seminaridest, interaktiivsetest loengutest, rühmatöödest ja lauaharjutustest.

Millised on peamised oskused, mida HMIMMS koolitusel õpetatakse?
Koolituse peamine ülesanne on anda osalejatele arusaam, kuidas suurõnnetust lahendatakse ning miks sellisel moel. Käiakse läbi kõik suurõnnetuse lahendamise etapid alustades planeerimisest ning lõpetades taastumisfaasiga. Koolitusel osalemine on mugavustsoonist väljatulek, kuna tegemist on intensiivse ning osalejaid rohekelt kaasava kursusega, kus ka mittemeedikud saavad selgeks esmase triaaži ning arstid-õed pannakse mõtlema haigla toimepidevuse taastamist nõudvatele küsimustele, millega nad igapäevaselt oma pead murdma ei pea.
Kuigi suurõnnetuse plaan peab olema sobilik kõikide erinevate õnnetuste lahendamiseks, on ka erandeid, mis vajavad veidikene teistsugust tähelepanu nagu näiteks suur hulk põlenuid või lapspatsiente. Käsitletakse ka tänapäeval väga aktuaalseid teemasid nagu terrorism ja keemia-bioloogilised-radioloogilised-tuumaõnnetused.

Kas rohkem pööratakse tähelepanu juhtimisele või praktilisele meditsiinilisele sekkumisele?
HMIMMS kursusel ei õpetata patsiente ravima, küll aga õpetatakse patsiente triažeerima, tegema raviotsuseid lähtuvalt piiratud ressursist, samuti erinevat liiki õnnetuste eripärasid. Oluline on süsteemse mõtlemise õpetamine.

Kuidas koolitus õpetab osalejaid suurõnnetustes stressiga toime tulema?
Otseselt ei õpetagi, aga ma leian, et mida paremad teadmised ja väljatreenitud oskused, seda vähem on ka otsustavalt hetkel stressi.

Millised on suurimad väljakutsed, millega haigla suurõnnetuste ajal kokku puutub?
Suurõnnetus ise ongi alati väljakutse, sellepärast vajabki eraldi koolitusi ja väljaõpet. Standardolukorras ei olegi probleeme, kuid parem ettevalmistus tagab parema toimetuleku ootamatuste korral. Suurõnnetuse lahendamisse sattub töötaja enamasti vaid korra ning seetõttu puudub tal võimalus tuua kaasa teadmisi situatsiooni lahendamiseks eelmisest korrast. Siin ongi väga oluline roll koolitustel läbi mängitud situatsioonidel.

  Kuidas Te hindate osalejate valmisolekut pärast koolitust reaalseks kriisiolukorraks?

Ainult õppusest klassiruumis jääb loomulikult väheks. Selleks korraldataksegi erinevates haiglates erineval ajal ka praktilisi õppusi või vähemalt lauaharjutusi.

Mis motiveeris Teid saama HMIMMS instruktoriks?
Motiveeris igapäevasest tööst täiesti erinev tegevus, meeldivad kolleegid ja ka võimalus kohtuda igal kursusel uute kandidaatidega. Instruktoriks saamise protsess on huvitav ja ettevalmistus põhjalik.

 Fotol: Kirurgiakliiniku juhataja dr Jaak Lind (vasakul)  HMIMMS instrukotrina lauaharjutust läbi viimas.