100 põhjust, miks tulla Ida-Virumaale
Ida-Virumaal töötavad arstid hindavad laia tööpõldu, suuremat iseseisvust ja tunnet, et nende panusel on päriselt mõju. Väljakutseid jagub, kuid need annavad võimaluse saada mitmekülgseid kogemusi.
Madis Filippov, toimetaja med24.ee
Ida-Viru Keskhaigla
„Noore arsti töö Narva haiglas on omamoodi seiklus. Alguses võib see olla isegi veidi hirmutav, kuid üsna kiiresti muutub inspireerivaks ja väljakutseid pakkuvaks. Ühelt poolt muudab arstide vähesus töö keerulisemaks, teisalt annab see võimaluse õppida väga palju ja saada hakkama olukordades, millega mujal võib-olla nii sageli kokku ei puutu,“ kirjeldab peremeditsiini arst-resident David Juv Kogan, kes on Ida-Virumaalt pärit ja peab oluliseks piirkonda panustada. Kogan lõpetas hiljuti Narva Haiglas sisehaiguste tsükli ning töötab praegu Ida-Viru Keskhaigla EMO-s ja Karell Kiirabis. „Minu otsus jääda Ida-Virumaale põhines mitme asjaolu kokkulangemisel. Siin on minu kodu, õpingute jooksul leidsin siit mitu autoriteetset arsti, kellelt oli palju õppida, ning nägin, et piirkonnas on palju arenguruumi ja võimalusi teha mitmekesist tööd. Mingil hetkel kaalusin ka Tartut ja Tallinna, kuid mõistsin, et ma ei sooviks elada suures linnas. Eelistan rahulikumat ja vaiksemat elu, kus ei ole pidevalt kiire ning jääb rohkem aega ka iseendale.“
Ida-Virumaal töötamise plussidena nimetab ta laia tööpõldu ja võimalust tegeleda patsientidega, kelle vajadused võivad mujal jääda tähelepanuta. Samuti on seal suurem võimalus oma tööga silma paista ja midagi päriselt muuta. Kogani sõnul tekkis tal just seal tunne, et tema abi on tõesti vajalik. Miinustena mainib ta suurt töökoormust ning vajadust teha sageli lisatööd. Samuti võib kogeda tööalast üksildustunnet.
Rohkem iseseisvust ja lai tööpõld
„IVKH-sse tööle tulek oli teadlik otsus. Otsisin EMO-t, kus saaks teha erakorralise meditsiini arsti pädevusele vastavat erialast tööd ja mis asuks Tartust mõistlikus kauguses,“ selgitab Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) erakorralise meditsiini arst Marju Bild, kes on pärit Tartust ja elab seal praegugi, kuid teeb võrdselt valveid nii Kliinikumi kui ka IVKH EMO-s. „IVKH on täpselt sellises piirkonnas, kus TÜK ja PERH n-ö ei võta ära raskeid patsiente, kuna need asuvad kaugel. Seega võtab IVKH EMO vastu samasuguseid haigeid nagu regionaalhaiglad. Teiseks oli tugev argument EMO juht, kes on osakonna töökorralduse suurepäraselt toimima pannud ning on minu arvates väga professionaalne ülemus. Lisaks on IVKH-s konkurentsivõimeline töötasu, hea teedeühendus Tartuga ning võimalus haigla „hotellis“ sümboolse tasu eest ööbida.“
Bild kiidab lisaks juhile ka EMO meeskonda. Ta märgib, et keskhaiglas on majas hea valik valvearste: kirurg, anestesioloog, ortopeed, sisearst, neuroloog, lastearst ja günekoloog. Päevasel ajal on lisaks kohal kardioloog, pulmonoloog, uroloog, kõrva-nina-kurguarst ja silmaarst. IVKH-s ei ole probleemi patsientide paigutamisega haigla profiilsesse osakonda. Miinuseks on tema jaoks aga venekeelsete patsientide suur osakaal ning pikk sõiduaeg tööle ja tagasi.
„TÜK-iga võrreldes on koormus valves jõukohasem, õpetamist on vähem, palk suurem ja valves käsitletavad patsiendid mitmekesisemad. Töö ei ole „tsooni jaotatud“, vaid käsitlen läbisegi eri triaažikategooriate patsiente ja ka traumahaigeid. Valve ajal on eriarste ja konsultante vähem ning seega on otsustamisel rohkem iseseisvust,“ loetleb ta.
Tallinnast Ida-Virumaale
IVKH anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku juhataja Neeme Somma töötas varem aastakümneid Tallinnas.
„Töötasin 1989. aastast Tallinna Lastehaiglas anestesioloogina. Mingil hetkel sai minust vanemarst ja veel mõne aasta pärast osakonna juhataja. Pärast umbes 20 aastat lastehaiglas töötamist lõppes see minu jaoks totaalse läbipõlemise ja töökoha vahetusega,“ meenutab Somma. Seejärel töötas ta aastaid juhtivatel kohtadel Lääne-Tallinna Keskhaiglas, kuid füüsiline tervis vedas alt. Somma tegi üle Eesti tööampse, mille käigus sattus elus esimest korda Ida-Virumaale.
„Kohe meeldis uus suur IVKH maja. Töökeskkond ja olmetingimused on suurepärased. Kolleegid on sõbralikud ja klassikalist ussitamist, mida Tallinnas oli palju, siin polnud või ei puutunud ma sellega kokku,“ meenutab Somma. „Haiglast väljas on ootamatult turvaline. Mind võlus ära kohalik toit, Peipsi kandi ja slaavi mõjutustega köök. Ja see toit on imeodav! Õhtuti oli keeruline otsustada, mida ja kus süüa, sest kõik on väga hea. Jõhvi on Eesti mentaliteediga linn. Kinnisvara on odav. Võrreldes Tallinnaga on inimsuhted lihtsamad ja selgemad. Kõik võivad olla nemad ise ega pea mingeid rolle mängima. Ja veel – kui ma lähen pärast tööd linna peale asjatama, siis täiesti tundmatud toredad inimesed teretavad: „Tere, doktor!““
2024. aastal korraldati IVKH anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku juhataja kohale konkurss, millest Somma otsustas osa võtta. Määravaks olevat saanud haigla juhatus.
„Selliseid häid ülemusi pole mul pika karjääri jooksul veel olnud. Osalemine osutus edukaks ja siin ma olen,“ sõnab Somma.
Vene keel tuli töö käigus tagasi
Corrigo Tervisekeskuse psühhiaater Kristina Niilisk leiab, et psühhiaatri töö Ida-Virumaal on vaheldusrikas.
„Kuna statsionaariga haiglat lähedal ei ole, siis on patsiendid tihti ravile tulles raskemas seisus. Sümptomaatikat on seinast seina, patsientide ealine jaotuvus on väga lai. Keskustes toimub tihti vähemalt mingil määral spetsialiseerumine ea, sümptomite ja haiguse raskusastme alusel, siin mitte. Igav siin ei hakka,“ kirjeldab ta.
Niilisk töötas kümme aastat Soomes ning kolis seejärel Tartusse.
„Olin väikeste lastega veel kodune, kui nägin mitu korda erialaseltsi listis kuulutust, et Jõhvis otsib erameditsiini asutus väikese töökoormusega psühhiaatrit,“ meenutab ta. „Väiksem laps oli siis kaheaastane ja võimalus töötada üks päev nädalas tundus meeldiva vaheldusena. Lisaks tundus põnev töötada ambulatoorse psühhiaatria vastuvõtu kõrval klientidega metadoonasendusravi keskuses. Meeldiv väljavaade oli ka töö kõrvalt võõrkeelt omandada. Soomes töötades olin omandanud hea soome keele oskuse, aga koolis õpitud vene keel oli aja jooksul rooste läinud.“
Esialgu plaanis ta jääda Ida-Virumaale tööle kuni vene keele omandamiseni ehk paariks aastaks. Nüüd saab tal Jõhvis täis juba viis aastat ja plaani lahkuda enam ei ole.
„Vene keelt räägin juba piisavalt hästi. Tööl hoiab mind hea töökeskkond, toredad kolleegid ja tunne, et siin on mind rohkem vaja kui keskustes. Leidsin Ida-Virumaalt muinasjutulised rannad, toredad inimesed ja kokkuhoidva kogukonna,“ kirjeldab Niilisk. Samuti hindab ta head logistikat ja paindlikkust, kuna saab ise otsustada, millal töötab ja puhkab, ning vajadusel kodukontoris töötada.
Vene keelt ei maksa karta
Niilisk julgustab teisi Ida-Virumaale tulema: transpordiühendused on head ning töökeskkond ja kolleegid toredad.
„Vene keelt ei maksa karta. Noored räägivad väga head inglise keelt, keskealised venelased kas oskavad või pursivad vähemalt mingilgi määral eesti keelt,“ märgib ta. „Paljud tõesti umbkeelsed patsiendid oskavad vastuvõtu ajal kasutada digitaalseid vahendeid, et end arusaadavaks teha. Patsiendil on endal vastutus oma umbkeelsuse eest. Kui ikka keelt ei oska, siis võetakse tõlk vastuvõtule kaasa.“
Bildi hinnangul on Ida-Virumaal töötades tema panuse kasutegur oluliselt suurem kui tõmbekeskustes ja seetõttu ka eneseteostuse tunne parem.
„Töötingimused on head, haigla poolt on kõik tehtud, et siia oleks lihtne tööle tulla,“ kiidab ta, kuid märgib samuti, et vene keelt tuleb osata. „Kui keeleoskus on nullilähedane, siis on raske. Igal muul juhul saab ilusti hakkama ja keeleoskus paraneb siin keskkonnas väga kiiresti. Minu oskus oli, ma arvan, hindele kolm ja ilma suhtluspraktikata juurde õppides see kuidagi ei paranenud. Oskus ongi kujunenud Ida-Virumaal töötamise ehk praktika käigus. Haigla personaliga saab eesti keeles ilusti suheldud, nii et töökvaliteet tegelikult ei kannata.“
„Ma julgustaksin ka teisi arste ja kolleege Ida-Virumaale tulema. Kolleegid on toetavad, abivalmid ja alati kättesaadavad. Mind võtsid nii kolleegid kui ka patsiendid vastu väga soojalt,“ ütleb Kogan. „Tekib tunne, et oled tervele süsteemile päriselt abiks ja sinu abi vajatakse.“
„Kui kellelgi tekib huvi siin töötamise vastu, võib minuga julgelt ühendust võtta,“ lisab ta. „Olen valmis olema uuele kolleegile tema teekonna alguses toeks ja vajadusel ka ise kaasa tulema – tutvustama meie piirkonda, töökorraldust, inimesi ja siinset tegelikkust. Usun, et uude piirkonda ja töökeskkonda on palju lihtsam sisse elada, kui sellel teekonnal ei pea üksi olema.“
Üllar Lanno: põhjuseid siia tulla pole üks, vaid sada
Ida-Virumaa suur eripära on see, et ilma vene keele oskuseta on patsientidele abi osutada peaaegu võimatu. Narvas on eesti keelt emakeelena rääkijaid 3%.
Praegu on siseerialadest puudu endokrinolooge, nefrolooge ja dermatolooge, kirurgia erialal urolooge ja ortopeede ning naistekliinikus nii günekolooge kui ka ämmaemandaid. Alati on kriitiliselt puudu erakorralise meditsiini spetsialiste. Kohe saame tööle võtta umbes kümme uut töötajat.
Narvas on nii perearstide kui ka haiglaarstide keskmine vanus pensioniea piiril. Noored arstid aga eelistavad suuri keskusi Tartus ja Tallinnas. Lisaks riskile, et vanuse tõttu langeb igal aastal välja kuni viiendik arstidest, lähenevad rahvastiku vanuselis-soolises püramiidis väiksema sündimusega aastakäigud ehk õppima asujaid on vähem. See omakorda tähendab, et kõige optimistlikuma prognoosi järgi on 2035. aastaks Eestis tänasega võrreldes umbes 600 arsti vähem. Samas on viimase viie aasta jooksul jätnud eriala lõpetamata 33% eriarstiõppesse astunud arstidest. Ka neid on umbes 270. Kui valitsus jätkab arstidesse ja õdedesse samasuguse külma ning neid otsustesse mitte kaasava suhtumisega, kaob usk üldse arstiks õppima asuda.
Minister peab teadma, kui palju arste langeb vanuse tõttu välja kõigis 20 HVA haiglas. Minister saab lasta välja selgitada, millistes raviasutustes tehakse tänane töö ära minimaalsete meeskondadega, sest sinna lihtsalt soovijaid ei ole. See paistab välja ületunnitöö väljamaksete kogusummast. Rumal on arvata, et arstide palk on kõrge. Palgale lisaks maksavad haiglad kinni kõik ületunnid 1,5-kordselt ja puhkepäevadel isegi 2-kordselt. Selle tõttu on haiglate palgaeelarved kõrged ning töötajate arvuga jagades jääb mulje, et ka palgad on kõrged. Valveteenuste tagamine öösel tuleb aga kellegi tervise arvelt ja Covidi kriis näitas, et inimeste jõud ei pea sellele väga pikalt vastu.
Ida-Virumaa saab noortele arstidele pakkuda lisaväärtusena seda, et lisaks 30 000-eurosele riiklikule lähtetoetusele saab haigla koos KOV-iga olla garant, et noor inimene saab pangalaenuga korteri osta. Nii Narva Haiglas kui ka Ida-Viru Keskhaiglas on võimalik väga lühikese aja jooksul omandada mitmekülgse meditsiinipraktika kaudu väga lai kogemus. Lisaks on pea kõikjale rajatud uusi lasteaedu ja korda tehtud kõik riigigümnaasiumid. Loodus on sama ilus kui kuppelmaastikuga Lõuna-Eestis. Kultuuri- ja spordisündmusi toimub kogu maakonnas. Ja lõpuks, Narva-Jõesuus asub Eesti pikim liivarand, mis ulatub kuni Sillamäeni. Ehk neid põhjuseid ei ole mitte üks, vaid sada.
Julgustuseks saan öelda kõigile, kes ei ole ise veel Narvas, Kohtla-Järvel või Ahtmes käinud, et välismaale minnes on alguses stress samasugune, aga kolleegid on kõik sõbralikud ja abivalmid. Väga kiiresti tekib tunne, et asjad sujuvad ja kahe haigla peale tuleb juurde üle 2000 uue kolleegi.
