9. – 10. septembrini toimus Kuressaares Eesti Haiglate Liidu (EHL) traditsiooniline sügiskonverents. Konverentsi peateemaks oli Eesti tervishoiusüsteemi ees seisvad strateegilised valikud ning tervisekassa ressursside optimaalse kasutuse korraldamine. Ida-Viru Keskhaigla esindajad olid konverentsil esindatud 11-liikmelise meeskonnaga.

Konverentsil keskenduti tervishoiusüsteemi pikaajalise rahastamise, kestlikkuse ja toimepidevuse küsimustele. Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule rõhutas, et tervisekassa eelarve puudujäägi kiire lahendamise vajadusega tuleb nõustuda, kuid selle lahenduseks ei saa olla kokkuhoid Eesti haiglavõrgus. Tema sõnul peavad haiglad ja kiirabi säilitama toimiva tervishoiu kaitseliinina ja peavad saama loota nii enda ja oma lähedaste edasilükkamatute tervisemurede kui katastroofiolukorra puhul.

EHL konverents Saaremaal 09. 2026_Tervisekassa juhatus

Kokku osales EHL konverentsil üle kahesaja Eesti tervishoiuvaldkonna tippjuhi ja spetsialisti nii haiglatest üle Eesti kui ka haiglate liidu koostööpartnerid ministeeriumidest, tervisekassast ja erialaseltsidest. Konverentsil esinesid sotsiaalminister Karmen Joller, ministeeriumi terviseala asekantsler Anniki Lai, ministeeriumi spetsialiseeritud abi poliitika juht Mariken Ross, riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori, tervisekassa juhatuse liikmed ja teised tervishoiusektori juhid.

Konverentsil tunnustas Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Kuressaare haiglat kui parimat praktikabaasi. Konverentsi teisel päeval käsitleti regionaalse üldhaigla rolli kogukonna tugisambana.

Haiglate liit korraldab igal aastal sügiskonverentsi, et Eesti tervishoiusektorisse koondunud parimad teadmised leviksid ja paneks tervishoiujuhtide mõtted liikuma probleemide efektiivsemaks lahendamiseks.

„Konverentsi saatis saarlaste külalislahkus ja võime ka keerulisi tervishoiuteemasid sõbralikus meeleolus arutada. Meie kõige olulisem fookus peab olema inimene – nii patsient kui ka töötaja. Tervishoiuteenuste koondamisel peame vaatama laiemat pilti, sest iga väiksem muudatus võib väiksemas piirkonnas kaasa tuua suurema ahelreaktsiooni. Peame leidma lahenduse, kus nii külakoha Maali kui ka suurlinna Peeter saavad vajaliku raviteenuse kõige mõistlikumal ja turvalisemal moel,“ tõdes IVKH juhatuse esimees Tarmo Tohver.

Eesti Haiglate Liit on mittetulundusühing, mis ühendab vabatahtlikkuse alusel tervishoiuteenust pakkuvaid Eesti tervishoiusektori tööandjaid. Haiglate Liidu peamine eesmärk on oma liikmete ühiste huvide edendamine tervisevaldkonnas ning koostöö arendamine liikmete ja koostööpartnerite vahel.

Iga tulevane arst läbib oma õpiteel etapi, kus koolis omandatud teadmised tuleb panna proovile päris patsientide ja päris haiglatöös. Kliiniline praktika annab tulevastele arstidele võimaluse õppida kogenud juhendajate kõrval, arendada praktilisi oskusi ning mõista, mida tähendab igapäevane töö haiglas.

Tartu Ülikooli arstiteaduse õppekavas on kliinilisel praktikal oluline roll ning õpingute viimane aasta möödubki suuresti haiglates ja perearstikeskustes praktilist tööd tehes. Praktika on loomulik samm enne residentuuri ning oluline osa Eesti arstide järelkasvu kujunemisel. Ida-Viru Keskhaiglal on hea meel olla üks neist haiglatest, kus tulevased arstid saavad oma teadmisi ja oskusi arendada ning teha esimesi samme erialases karjääris.

Suveperioodil on haiglas ametis tavapärasest rohkem noori, küsisime kolmelt tulevaselt arstilt nende ootuste ja tegelikkuse kohta.

Milliste ootustega alustasite oma praktikat haiglas ja kuidas on tegelikkus sellele vastanud? Kui peaksite praktikat kirjeldama ühe sõnaga, siis mis see oleks ja miks?

Sander Šašlov IVKH EMOsVastab EMO abiarst Sander Šašlov, TÜ arstiteaduskonna 5. kursuse tudeng

Olen IVKHS töötanud tänaseks päevaks poolteist kuud. Mul väga tegelikult ootusi polnud, kuna pole varasemalt haiglas töötanud ning ei osanud isegi midagi oodata. Olen ainult kuulnud, et paljud abiarstid ei ole rahul oma haiglaga, kus töötavad. Ja ausalt ikka alguses kartsin natukene, sest uus keskkond ja inimesed. Aga ma teadsin, et EMOs on väga tore kollektiiv, kuna mu sõbranna ema on endine töötaja. Sain kinnituse, et EMOs on päriselt vahvad inimesed. Pole kunagi varem nii head kollektiivi oma elus kogenud. 

Praktika ühe sõnaga: "Error" - ma valiks selle sõna ja just inglise keeles, sest iga tööpäeva lõpus mu keeleoskused lähevad sassi ja umbes peale kella 6t õhtul hakkan ma rääkima inglise-eesti-vene segu (rohkem inglise keelt), mis on suht tihti ikka arusaamatu. Aga noh juhtub! 

Elo-Mari Truupõld

 Vastab EMO abiarst Elo-Mari Truupõld, TÜ arstiteaduskonna 6. kursuse tudeng

Teen praktikat IVKH-s 6. juulist kuni 20. detsembrini. Sellest esimesed 8 nädalat olen EMOs.

Alustasin praktikat erakorralise meditsiini osakonnas juuli algul ning olen IVKHs kuni aasta lõpuni. Valisin IVKH oma 6. kursuse praktikabaasiks, sest olen pärit Ida-Virumaalt. Minu arvates on oluline, et maakonnast pärit noored ei läheks õpingute käigus kaduma ning säilitaksid kontakti oma kodukohaga. Valik oli muidugi riskantne – eesti noored ei räägi vene keelt, kuid ilma vene keele oskuseta on IVKHs päris keeruline hakkama saada. Võimatu siiski mitte – juhendajad ja kolleegid on toredad ning abivalmid ja väga palju tuge on vene emakeelega kaastudengitest.

Nüüdsest tuleb 6. kursuse lõpus lisaks kirjalikule eksamile sooritada ka OSKE eksam  – tulevased arstid peavad oma kogutud teadmised ja praktilised oskused reaaleluliste situatsioonide lahendamise käigus ette näitama. Haigla jaoks on see oluline sisend praktika planeerimisel ja juhendamise korraldamisel. Loodan, et kogun praktika jooksul piisavalt praktilist teadmist ning enesekindlust selle lisaeksami edukaks sooritamiseks.

Et arsti- ja õendustudengid sooviksid ja julgeksid IVKHs õppida ja tööd teha, on oluline luua toetav ja tudengisõbralik õpikeskkond. Tudengi tugiisik praktikakoordinaatori näol võiks toimetada igas praktikabaasina tegutsevas haiglas. Rohkem võiks arvestada ka sellega, et mitte kõik arstitudengid ei soovi praktika kõrvalt täis- või poole kohaga abiarsti tööd teha ning on teadlikult planeerinud rohkem aega õppetööle.

IVKH suur eelis on kaasaegne töökeskkond ja valmidus praktikat tasustada. See võimaldab noorel rohkem õpingutele keskenduda ja vähem muretseda argiste asjade pärast.

Praktika ühe sõnaga: Käimas on küll alles neljas praktikanädal, aga kui peaksin ühe lausega oma senist kogemust kirjeldama siis selleks on: keeruline, aga mitte võimatu.

 Siim Sada IVKH SisekliinikusVastab Sisekliiniku abiarst Siim Sada, TÜ arstiteaduskonna 5. kursuse tudeng

Mu lootus oli, et saan iseseisvalt võimalikult palju tegutseda oma pädevuse piires ning vajadusel on juhendaja, kes iga hetk appi saab tulla või kellelt nõu küsida. Kartsin, et juhendajat ei pruugi alati lähedal olla. Tegelikkuses on kõik läinud aga nii nagu lootsin- osakonnas on asjalikud, teotahtelised ning heatahtlikud kolleegid, kes alati vastavad küsimustele, aitavad ning annavad nõu- vahet pole, mis ajal ja mille osas. Ma pole kordagi tundnud end ebamugavalt või mitte osana kollektiivist, seega hetkel on kõik mu ootused igal juhul positiivselt ületatud olnud.

Praktika ühe sõnaga: Vapustav. Iga päev haiglasse minnes tunnen elevust, mida tänane päev toob, milliseid patsiente ja haigusi saan täna käsitleda. Kolleegid teevad päeva lõbusaks, patsiendid huvitavaks.

Täna, 1. septembril avasime Ida-Viru Keskhaiglas hingamistervise keskuse, mis koondab pulmonoloogi vastuvõtud, õendusabi ja hingamiselundkonna diagnostilised uuringud ühe struktuuri alla. Uue keskuse eesmärk on muuta hingamisteede probleemidega patsiendi teekond senisest lihtsamaks ja terviklikumaks. Keskuse tööd hakkab juhtima dr Veronika Iljina. Dr Iljina selgitab meile äsja avatud keskuse tagamaid.

Fotol IVKH hingamistervise keskuse tuumik.

Miks otsustati avada hingamistervise keskus just nüüd ja milline vajadus selleks on?

Hingamistervise keskuse loomise vajadust oleme näinud juba pikemat aega. Hingamisteede haigustega patsiendid vajavad sageli lisaks arsti vastuvõtule ka erinevaid diagnostilisi uuringuid, õe nõustamist ja ravi jälgimist. Seni olid need teenused korraldatud rohkem eraldi ning patsiendi jaoks ei moodustanud need alati ühtset tervikut.

Praegu tekkis võimalus need tegevused koondada ühe keskuse alla ja kujundada sellest terviklik ambulatoorne struktuur. Seega ei ole keskuse loomise mõte mitte uue teenuse lisamine olemasolevale süsteemile, vaid juba olemasolevate võimaluste parem ühendamine ja patsiendi jaoks loogilisemaks muutmine.

Meie eesmärk on, et hingamisteede probleemiga inimene saaks ühest kohast vajaliku hindamise, diagnostika, nõustamise ja ravi ning vajadusel ka edasise jälgimise.

Mida hakkab uus hingamistervise keskus patsiendile pakkuma?

Hingamistervise keskus koondab erinevad ambulatoorsed hingamisteede haigustega seotud tegevused ühe struktuuri alla. See hõlmab pulmonoloogi vastuvõtte, õdede vastuvõtte ja nõustamist ning erinevaid hingamiselundkonna diagnostilisi uuringuid.

Oluline on ka see, et patsient ei pea alati alustama pulmonoloogi vastuvõtust. Sõltuvalt probleemist saab kasutada erinevaid keskuse võimalusi – näiteks teha vajalikud uuringud, saada õe nõustamist või tulla arsti vastuvõtule.

Keskuse töö on suunatud nii juba diagnoositud haiguste ravile ja jälgimisele kui ka hingamisteede probleemide õigeaegsele avastamisele ja täpsustamisele.

Mille poolest erineb hingamistervise keskus tavapärasest pulmonoloogi vastuvõtust?

Pulmonoloogi vastuvõtt on eelkõige ühe arsti konsultatsioon. Hingamistervise keskus on aga laiem ambulatoorne tervik, kus on omavahel seotud arstlikud vastuvõtud, õendusabi ja diagnostilised uuringud.

See võimaldab patsiendi probleemi vaadata terviklikumalt. Näiteks võib inimene vajada lisaks arsti konsultatsioonile hingamisfunktsiooni uuringut, inhalatsioonitehnika kontrolli, ravi tõhususe hindamist või õe nõustamist. Kui need tegevused on ühe keskuse sees koordineeritud, on patsiendi teekond lihtsam ja kiirem.

Samal ajal jääb pulmonoloogia erialane töö ja statsionaarne ravi endiselt väga oluliseks. Hingamistervise keskus on eelkõige ambulatoorne struktuur, mis täiendab ja toetab pulmonoloogia statsionaarset tööd. Uue keskuse tööd hakkab juhtima hingamistervise keskuse vanemarst Veronika Ilijna.

Kui mõtleme meie piirkonna inimestele, siis milline on kõige suurem hingamistervisega seotud probleem, millele on vaja tähelepanu pöörata?

Meie piirkonnas on oluline pöörata tähelepanu kroonilistele hingamisteede haigustele, eelkõige astmale ja KOK-ile, uneapnoele aga ka sellele, et hingamisteede sümptomite põhjused saaksid võimalikult varakult välja selgitatud.

Sageli harjutakse pikema aja jooksul köha, õhupuuduse või koormustaluvuse langusega ning inimene peab seda lihtsalt vanuse või vähese vormi põhjuseks. Tegelikult võib nende sümptomite taga olla ravitav hingamisteede haigus.

Seetõttu on oluline mitte ainult ravida juba väljakujunenud haigust, vaid pöörata tähelepanu ka varasele diagnoosimisele, ennetusele ja patsiendi teadlikkusele oma haigusest.

Dr Veronika Ijina, IVKH hingamistervise keskuse avamisel.

Mis on teie jaoks selle keskuse loomise juures kõige olulisem või miks see teema teile arstina korda läheb?

Minu jaoks on kõige olulisem see, et patsient ei jääks oma hingamisteede probleemiga üksi ega peaks ise erinevate uuringute ja spetsialistide vahel orienteeruma.

Hingamistervise keskus on ambulatoorne üksus, mis koondab seni erinevates struktuurides paiknenud hingamisteede haiguste diagnostika, arstlikud ja õendusvastuvõtud ühtseks tervikuks.

Hea ambulatoorne süsteem peaks patsiendi jaoks olema võimalikult arusaadav: on probleem, seda hinnatakse, tehakse vajalikud uuringud, pannakse paika raviplaan ja vajadusel jälgitakse ravi tulemust.

Hingamistervise keskus annab meile võimaluse seda süsteemi teadlikult üles ehitada. Arstina pean väga oluliseks ka ennetust ja varajast sekkumist – mida varem hingamisteede haigus avastatakse ja mida paremini patsient oma haigust mõistab, seda rohkem on võimalik mõjutada tema edasist elukvaliteeti ja haiguse kulgu.

Patsiendid saavad hingamistervise keskuse teenuseid kasutada tavapärase perearsti saatekirja alusel.

1.08.2026 

Ida-Viru Keskhaiglas on loodud võimalus, et patsiendid saaksid oma lähedastega ühendust pidada videokõnede kaudu. Selleks kasutatakse tahvelarvuteid, mis aitavad säilitada kontakti pere ja sõpradega ka haiglaravi ajal.

Patsient suhtlemas lähedastega, foto on genereeritud AI poolt.

Videokõned annavad patsientidele võimaluse näha oma lapsi, lapselapsi ja teisi lähedasi, aidates vähendada üksildustunnet ning toetada emotsionaalset heaolu. Haiglas viibimine võib muuta lähedastega suhtlemise keeruliseks, eriti nende patsientide jaoks, kes ei kasuta igapäevaselt nutiseadmeid ning kelle lähedased elavad haiglast kaugel või ei saa muudel põhjustel patsienti regulaarselt külastada. Pikemaajalise haiglaravi korral on lähedaste toetus ja regulaarne suhtlus patsiendile eriti oluline.

Videokõnede tegemise võimalus on kättesaadav kõigile statsionaarsete osakondade patsientidele. Vajadusel aitab videokõnesid korraldada õenduspersonal, tagades patsientidele võimalikult lihtsa ja mugava suhtlemise oma lähedastega. Lähedastega kontaktis olemine võib parandada patsiendi meeleolu, vähendada ärevust ning toetada taastumist.

Kui patsient soovib suhelda videokõne vahendusel oma lähedastega, siis aitab selle korraldada vastava osakonna valveõde.

Jelena Filippova

Õenduse arendusspetsialist

9.06.2026

Kooliaasta algus tähendab paljudele lastele ja noortele ka aktiivse treeningperioodi algust. Kui Sinu laps või õpilane tegeleb regulaarselt spordiga, tasub veenduda, et tema tervis oleks korras. Noorsportlaste tervisekontroll aitab varakult avastada võimalikke terviseriske ja annab kindluse, et treeningud on noorele ohutud ning vastavad tema võimetele.

Tervisekontroll on oluline, sest nii saab ennetada probleeme, mis võivad mõjutada südame, hingamiselundite või siis liigeste tööd. Samuti aitab see hinnata noorsportlase koormustaluvust, et vältida ülepingutust ja sellega seotud vigastusi. Kontrolli käigus antakse ka individuaalseid spordimeditsiinilisi soovitusi ning mitmete spordialade puhul on selline terviseuuring lausa nõutav – näiteks spordiklubides treenimisel, võistlustel osalemisel või koolispordi raames.

Tervisekontrolli käigus tehakse spordiarsti läbivaatus, mõõdetakse vererõhku ja tehakse südame EKG. Samuti hinnatakse kopsufunktsiooni ning lihas- ja skeletisüsteemi seisundit. Vajaduse korral noorsportlasi uuritakse täiendavalt ning antakse edasised soovitused.

Kontroll on mõeldud noortele vanuses 7-19 aastat (k.a), kes treenivad ja võistlevad regulaarselt vähemalt vähemalt kolm korda nädalas lisaks kooli kehalise kasvatuse tundidele. Uuringu maht ja sagedus määratakse lähtuvalt treeningkoormusest.

Tervisekontrollile tulekuks saab aja broneerida telefonil 331 1780. Täpsem info on leitav Ida-Viru Keskhaigla kodulehelt:
https://www.ivkh.ee/et/raviteenused/sisekliinik/funktsionaaldiagnostika.html

Pane aeg varakult kirja ja veendu, et sportimine oleks tervislik!

29. mail toimus Ida-Viru Keskhaigla koolituskeskuses Eesti Anesteesia- ja Intensiivraviõdede Ühingu (EAIÜ) kevadine üldkogu ja koolituspäev „Targalt koos edasi“, mis tõi kokku anesteesia- ja intensiivravi õed üle kogu Eesti. Päev kujunes sisukaks teadmiste vahetamise, kogemuste jagamise ning tulevikku vaatavate arutelude kohtumispaigaks.

EAIÜ juhatuse liikmed

Päeva jooksul käsitleti mitmeid aktuaalseid teemasid, sealhulgas erakorralise meditsiini arendamist eriõe vastuvõtu loomisega SOAP-standardil põhinevate tegevusjuhiste väljatöötamisel, trahheostomeeritud patsientidega suhtlemist, intensiivravist taastumist, lähedaste kaasamist raviprotsessi ning perekeskset lähenemist lasteintensiivravis. Arutleti ka eetiliste väljakutsete, laste valuravi ja laste palliatiivravi korralduse üle.

Osalejate suurt tähelepanu pälvis Maily-Maria Kiviselg, kes tutvustas praktilist juhist tervishoiutöötajatele intensiivravi osakonna patsientide lähedastega suhtlemiseks. Livia Laasi ettekanded laste palliatiivravi korraldusest ning ühe patsiendi raviteekonnast tõid kuulajateni reaalseid kogemuslugusid ning näitasid interdistsiplinaarse koostöö tähtsust keerulistes raviprotsessides.

Päevale pani väärika punkti ekskursioon Ida-Viru Keskhaigla ruumides, mis andis osalejatele võimaluse tutvuda haigla töökorralduse ja kaasaegsete ravikeskkondadega.

Üritus kinnitas taas, et Eesti anesteesia-ja intensiivõenduse kogukond on tugev, uuendusmeelne ja pühendunud patsientide parima võimaliku ravi tagamisele! 

 29.05.2026