Reedel, 21. aprillil külastas meie haiglat Moldova suursaadik Ion Stavila (pildi keskel) koos delegatsiooniga. Visiidi eesmärk oli tutvuda IVKH ravikompleksiga. Tegime neile ekskursiooni mööda haiglat, mille käigus näitasime erinevaid kliinikuid, osakondi ja meditsiiniseadmeid. Rääkisime meie arendusprojektidest, töökorraldusest ja tulevikuplaanidest. Üks teema oli ka patsiendikogemuse parendamine. Visiit korraldati koostöös MTÜ Diplomatic relations project'iga.

Ahtme polikliiniku garderoobi klienditeenindaja Julia Radajeva

Järve tervisemaja registratuuri klienditeenindaja Natalja Rubets

Järve tervisemaja registratuuri klienditeenindaja Natalja Petrovskaja

Märts on üleeestiline hea teeninduse kuu. Seepärast oleme ka meie haiglas andnud patsientidele võimaluse kiita häid teenindajaid. Tagasiside andmine on klienditeeninduse taseme hindamiseks väga oluline tegevus, mille käigus kiidetakse töötajate professionaalsust ja räägitakse protsessidest, mida on tarvis veel arendada.

Sellel aastal on parima klienditeenindaja tiitli pälvinud Ahtme polikliiniku garderoobi klienditeenindaja Julia Radajeva ning Järve tervisemaja registratuuri klienditeenindajad Natalja Petrovskaja ja Natalja Rubets.

Hea teeninduse kuu kampaania võitjad jagavad oma muljeid.

Kellena ja kui kaua olete IVKH-s töötanud?

J.Radajeva: Ma töötan Ida-Viru Keskhaigla garderoobis juba 16 aastat.

N.Petrovskaja: Ma töötan Ida-Viru Keskhaigla registratuuris üle 30 aasta, alates kutsekooli lõpetamisest.

N.Rubets: Ma töötan Ida-Viru Keskhaigla registratuuris juba üle 30 aasta ning võin uhkusega öelda, et see aeg on olnud väärtuslikke kogemusi ja teadmisi täis.

Mis teile meeldib oma töös? Mis valmistab raskusi?

J.Radajeva: Mulle meeldib suhelda inimestega ja neile abiks olla. Külastajad küsivad sageli palju küsimusi, näiteks kuidas leida vajalikku kabinetti, ja ma olen alati õnnelik, et saan neid aidata ja vastata nende küsimustele. Ausalt öeldes ei tekita mu töö raskusi, vaid vastupidi – see pakub mulle palju rõõmu.

N.Petrovskaja: Ma olen uhke oma töö üle ja julgen öelda, et mulle meeldib selles kõik – suhtlemine patsientidega, töö kollektiivis ja jooksev töö. Raskustesse suhtun filosoofiliselt.

N.Rubets: Suhtlemine inimestega ja võimalus neile abi pakkuda on minu jaoks olulisimad tööaspektid. Muidugi võib igapäevatöös ette tulla mõningaid raskusi, kuid ma üritan neid kiiresti ületada ja keskenduda lahenduste otsimisele. Raskuseid käsitlen valdavalt positiivses võtmes – need panevad aluse oskuste arendamisele ja aitavad vältida paigalseisu töös, kuna lahenduste leidmine on alati rutiinivaba tööprotsess, mille käigus sünnivad uued ideed ja põhimõtted, mis toetavad klienditeeninduse lati kõrgemale asetamist.

Mida peate kõige olulisemaks klienditeenindaja töös?

J.Radajeva: Minu arvates on klienditeenindaja töös kõige olulisem olla abivalmis ja viisakas ning külastajatele ja patsientidele alati vastu tulla.

N.Petrovskaja: Ma arvan, et kõige olulisem klienditeenindaja töös on korrektsus, kannatlikkus ja külma närvi hoidmine. Lisaks tuleb osata suhelda patsientidega, kes võivad olla erinevates emotsionaalsetes seisundites.

N.Rubets: Klienditeenindaja töös on olulised kindlad isikuomadused ja oskused. Nende seas on kindlasti vastutulelikkus, abivalmidus, viisakus, korrektsus ja väga hea suhtlemisoskus. Samuti on oluline empaatiatunne, sest mõni patsient tunneb haiglasse jõudes ärevust. Püüan inimestele alati naeratada, et vähendada nende stressitaset. Võib-olla on tegemist pisiasjaga, aga see mõjub positiivselt patsientide meeleolule ja mul on rõõm, et saan panustada patsiendikogemuse parendamisse. Registratuuritöötaja on tavaliselt esimene inimene, kellega patsient haiglas kokku puutub, ja sellel hetkel tal kujuneb ka esmamulje organisatsioonist. Teen kõik endast sõltuva, et esmamulje oleks patsientidel alati positiivne.

Milline tunne teil tekkis, kui saite teada, et olete parima teenindaja tiitli saanud?

J.Radajeva: Ma olin meeldivalt üllatunud ja tundsin uhkust, sest ma ei oodanudki sellist tunnustust. See oli väga meeldiv hetk, kui mulle öeldi, et olen Hea teeninduse kuu kampaania üks võitjaid. Tänan külastajaid ja patsiente, kes minu tööd nii kõrgelt on hinnanud.

N.Petrovskaja: See oli muidugi meeldiv uudis, et võitsin. Säärane tagasiside patsientidelt süstib enesekindlust, inspiratsiooni ja annab kindlust, et olen professionaalsete oskuste arendamisel püsinul õigel kursil.

N.Rubets: See oli uskumatult meeldiv ja ootamatu minu jaoks. Olen väga tänulik selle tiitli eest ning jätkan samas vaimus.

Mis nõu saaksite anda teistele klienditeenindajatele?

J.Radajeva: Ma soovitaksin alati olla tähelepanelik ja hooliv külastajate suhtes ning olla avatud suhtleja.

N.Petrovskaja: Väga oluline on luua ja hoida mõnusat õhkkonda ka meeskonna sees ja minu soovitus ongi panustada sünergia kujundamisse. Kolleegide abil on võimalik ennast täiendada ning saada uusi teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad ajaga kaasas käia ja oma valdkonnas parim olla.

N.Rubets: Ma soovitaksin kõigile teenindustöötajatele olla kannatlikud ja vastutulelikud ning lisaks kvaliteetse teenindustöö tegemisele pöörata tähelepanu ka meeskonnatööle. Parim kombinatsioon, mida töötaja saavutada võib, on olla väga hea klienditeenindaja ja suurepärane kolleeg.

Neljapäeval, 13. aprillil külastasid meie haiglat Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku õendusjuhid. IVKH esindajad tutvustasid haigla ruume, organisatsiooni struktuuri ja töökorraldust.

Meie kohtumisel Tartu kolleegidega toimus viljakas arutelu, mille käigus vahetasime omavahel kogemusi. Oluline on märkida, et Tartu kolleegid töötavad sarnastes valdkondades ja omavad oma töös märkimisväärset kogemust. Arutleti erinevate tööaspektide ja meetodite üle, mida nende praktikas kasutatakse. Lisaks tutvustati huvitavaid meetodeid, mida kasutatakse välismaistes meditsiiniasutustes, mis köitsid meie töötajate tähelepanu.

Seejärel korraldasime ekskursiooni IVKH ruumides ja demonstreerisime kolleegidele osakondade seadmete ja töövahendite kasutamist patsientide raviks, samuti kvaliteedikontrolli- ja juhtimissüsteemi.

Olime rõõmsad, et saime oma kogemusi kolleegidega jagada ja loodame tulevikus viljakat koostööd jätkata. Teadmiste ja kogemuste jagamine on oluline tegur, mis võimaldab meil leida parimaid lähenemisviise patsientidele ja nende lähedastele.

Vastuvõtte viib läbi füsioterapeut Ljubov Ananjeva. Füsioterapeut on läbinud müofunktsionaalse terapeudi täiendkoolituse ning on valmis võtma eelkõige lapspatsiente, kes vajavad ortodondi saatekirja alusel orofatsiaalset müofunktsionaalset teraapiat.

Kellele ja millal on näidustatud müofunktsionaalne teraapia?

Orofatsiaalne müofunktsionaalne teraapia on suunatud näo- ja suupiirkonna lihaste funktsioonide parandamisele. Antud teraapia sarnaneb füsioteraapiale, keskendudes rohkem just näo- ja suupiirkonna lihaste toonuse, liikuvuse, jõu ja koordinatsiooni parandamisele. Lihaste normaalne funktsioneerimine tagab õige neelamismustri, keele puhkeasendi ja domineeriva ninahingamise, mis on oluline laste hambumuse ja näokolju arengus.

Müofunktsionaalne teraapia on näidustatud eelkõige järgmiste seisundite puhul: keele vale puhkeasend ja keele vale/piiratud liikumine; suuhingamine; hambumushäired lastel; hammaste krigistamine; lõualiigestega seotud häired; suurenenud süljevoolus lastel; pöidla, põse, sõrmede või keele imemine.

Müofunktsionaalne teraapia on teatud diagnooside puhul ortodondi saatekirja alusel tasuta. Tervisekassa tasub teenuse eest vaid kindlate diagnooside korral ning patsientidele, kes vajavad müofunktsionaalset teraapiat, aga ei liigitu nende kitsalt piiritletud diagnooside alla, neile on ravi tasuline.

Teenusele saab registreeruda telefonil 331 1245 (E-R 8.00-16.00).

Ämmaemand Alevtina Vilde teeb keskmiselt kolm koduvisiiti nädalas.

Ämmaemand Alevtina Vilde rääkis koduvisiitide teenusest, mida Ida-Viru Keskhaigla hakkas eelmisest suvest pakkuma. Teenust arendati projekti "Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel" raames.

Ämmaemanda koduvisiit on teenus, mida pakutakse vastsündinutele ja nende vanematele. Visiite viib läbi ämmaemand, kes käib ema ja lapse juures kodus, et kontrollida lapse tervislikku seisundit ja pakkuda vanematele abi ja tuge lapse hooldusel.

Koduvisiit algab lapse kaalumisega, millele järgneb imiku väline läbivaatus. Näidustuse korral, või ema soovil, võib ämmaemand kontrollida imiku ema tervist, mõõta vererõhku, kontrollida keisrilõike armide seisundit jne. Pärast seda saavad pereliikmed ämmaemandaga vestelda ja esitada talle küsimusi vastsündinu hoolduse kohta.

Paljud naised saavad teada ämmaemanda koduvisiitidest juba enne sünnitust ning teenuse populaarsus esimest korda sünnitavate emade seas kasvab igal aastal. Keskmiselt teostab Alevtina nädalas 3 koduvisiiti. Naised hindavad teenust väga kasulikuks, kuna see võimaldab täiendavalt jälgida lapse tervist ja arengut.

Tasub märkida, et koduvisiidid on täiendav teenus, mis ei asenda perearsti külastusi. Ämmaemand pöörab tähelepanu mitte ainult vastsündinule, vaid ka emale, et veenduda, et taastumine pärast sünnitust kulgeb hästi. Kui ämmaemand tuvastab esimesel visiidil mingeid probleeme (kehakaalu puudujääk, rinnaga toitmise probleemid jne), võib ta määrata kordusvisiidi, et veenduda, et ema ja lapse tervis on korras. Kordusvisiiti pakutakse sageli esimest korda sünnitavatele emadele, seetõttu on väga oluline veenduda, et emad saavad enda jaoks uutes oludes edukalt hakkama. Mõnikord paluvad emad ise ämmaemandat neid uuesti külastada, kuna ämmaemanda konsultatsioon ja tervisekontroll pole kunagi üleliigsed.

Alevtina soovitab emadel jägida hoolikalt oma ja lapse tervist ja julgemalt pöörduda ämmaemanda või teiste tervishoiutöötajate poole.