Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõuniku Brit Tammiste töövarjupäev IVKH-s projekti „Kuriteoohvrite kaitse Eestis“ raames

Tammiste ja Kedus

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Brit Tammiste (vasakul) ja kirurgiakliiniku õendusjuht, projektijuht Ida-Viru keskhaigla poolt Julia Kedus (paremal)

Kuriteoohvrite kaitse projekt on ellu kutsutud justiitsministeeriumi, Victim Support Europe'i ja Euroopa Liidu koostöös ning kestab kaks aastat. Tegemist on pilootprojektiga, mis viiakse Eestis esialgu ellu ainult Lääne- ja Ida-Virumaal. Projekti eesmärk on pakkuda kuriteoohvritele paremat kaitset Eestis. Selleks töötavad justiitsministeerium, politsei– ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet, piirkonna haiglad, sh Virumaa suurim tervishoiuasutus Ida-Viru keskhaigla, kus juba ainsana piirkonnas toimib seksuaalvägivalla kriisiabikeskus (SAK), ja muud sihtrühmad koos välja ohvriabitoimingud.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Brit Tammiste külastas Ida-Viru keskhaiglat, kus vaatas haigla ruume, tutvus asutuse tööga ja vestles õendusjuhtidega. Vestluse fookuses olid õdede ja patsientide vaheline suhtlus, patsiendikesksus ja koostöö erinevate organisatsioonide vahel. „Rääkisime, kuidas toimub patsientide käitlemine keskhaiglas ning milliste kriteeriumite järgi võivad tervishoiutöötajad tuvastada võimalike kuritegude ohvreid, et pakkuda neile sobivaimat abi ja tuge", lausus kirurgiakliiniku õendusjuht, projektijuht Ida-Viru keskhaigla poolt Julia Kedus.

Tööprotsesse kaardistada aitavad kohtumised on olulised, kuna nendel saab keskenduda väljakutserohkete teemade ühisele arutamisele, et panna paika täpsemad eesmärgid ja tegevusplaan. „Koostöö tihendamine piirkonna spetsialistidega erinevatest organisatsioonidest on primaarne ülesanne, sest lisaks füüsilise tervise kahjustusele on ohvriks langenud inimese mentaalne seisund sageli haavatav, mis tähendab seda, et temaga tegelevad spetsialistid peavad reageerima ladusalt ja kiiresti. Seda saab saavutada ainult läbi koostööpartnerite tundmise, protsesside paika panemise ning üksteise võimalustele tuginedes. Ohvrite abistamine on sageli võrgustikutöö ning õnneks on haiglatel siin partneritele võimalik toetuda", nentis Tammiste ja rõhutas, et selles projektis on tervishoiuorganisatsioonidel väga tähtis roll. „Isikuvastaste kuritegude ohvrid pöörduvad kõige sagedamini esmalt just haiglasse või perearsti poole, kuna nad vajavad eelkõige tervisekontrolli ja meditsiinilist abi. Uuesti ohvrikslangemise ennetamiseks, seejuures pika- ja lühiajaliste tervisekahjude ennetamiseks, on oluline kohe sel hetkel inimest maksimaalselt toetada, anda talle vähemalt info abivõimaluste kohta", mainis Tammiste.

Säärased projektid on turvalise ühiskonna ja inimeste kaitse tagamise seisukohalt olulised ja kasulikud. Selleks on vajalikud erinevate organisatsioonide vaheline koostöö, ühiskoolitused ja kogemuste vahetamine. Organisatsioonide ja pädevuste koostoimel luuakse kompleksne abipakett kuritegude ohvritele, kes vajavad ühteviisi meditsiinilist, psühholoogilist, juriidilist ja sotsiaalset abi.

Kuigi seda projekti viiakse ellu praegu ainult Virumaal, võib see palju kasu tuua mujal Eestis. „Tulevikus tuleb kindlasti kaaluda projekti raames piloteeritavate lahenduste rakendamist ka teistes piirkondades ja tsentraliseeritud ohvriabisüsteemi välja töötamist, mis tõhustab abi vajavate inimeste kaitset", resümeerisid Julia Kedus ja Brit Tammiste.

Vajadusel konsulteerige ohvriabinumbril 116 006 või küsige nõu veebivestluses www.palunabi.ee.
Abivajavast lapsest tuleb teatada 116 111 või www.lasteabi.ee.
Hädaohus lapsest tuleb teatada 112.

Lisainfo:

projekti veebileht
projekti leht Facebookis

Ida piirkonna ohvriabitöötajate kontaktid

Võtsime kasutusele uue toitlustustehnoloogia

Liubov Malakhova

Toitlustusosakonna juhataja Liubov Malakhova

Alates tänasest, 4.02.2022 hakkasime rakendama uut toitlustustehnoloogiat kirurgiakliinikus (K-korpuses) ja sisekliinikus (M-korpuses). Uus tehnoloogia aitab tagada toidu serveerimisel õiged temperatuurid ja paremad hügieeninõuded.

Erinevalt varem rakendatud toidujagamise meetodist, kus toit valmistati köögis ja toitu jagati osakondadesse termoskastides, on uue tehnoloogia puhul kasutusel toidukärud, kuhu asetatakse toidukandikud komplekteeritud portsjoniga ja toimetatakse valmis kujul patsiendile.

Toitlustusosakonna juhataja Liubov Malakhova sõnul aitab selline toidujagamise meetod toitu kiiremini patsientidele viia ja vältida nende kontakti mittemeditsiinilise personaliga. „Tehniliselt muutub toidu jagamise protsess kiiremaks ja toidukvaliteet on parem. Uute toidukärude funktsionaalsus võimaldab osa toitu külmana hoida ja osa toitu pidevalt soojendada", lisas Malakhova.

Õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja mainis, et uue toitlustustehnoloogia rakendamine tõstab patsientide rahulolu. „Haiglaravil olevatele patsientidele on oluline mitte jääda toiduenergia ja toitainete defitsiiti. Uue toitlustustehnoloogiaga saame pakkuda tervislikumat ja mitmekülgsemaks toitumist, mis soodustab patsientide kiiremat paranemist. Kindlasti ootame toitlustamise osas patsientide tagasisidet, et muuta haiglaravil viibimine inimestele meeldivamaks", lisas ta.

Tarmo Tohver valiti juhatuse esimeheks

Tarmo Tohver

Tänasel juhatuse koosolekul, 1.02.2022, valisid keskhaigla juhatuse liikmed juhatuse esimeheks Tarmo Tohver´i, kes eelmise aasta septembri lõpust täitis juhatuse liikmena keskhaigla tegevjuhi ülesandeid ning enne seda oli ta haldusjuht.

Keskhaigla igapäevategevust korraldab kolmeliikmeline juhatus: juhatuse esimees Tarmo Tohver, ülemarst dr Toomas Kariis ning õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja.

COVID-testimispunkti asukoht on muutunud

covid testimispunkt 1.1

Seoses varsti algavate G-korpuse rekonstrueerimistöödega on COVID-testimispunkt kolinud Ahtme polikliiniku eest M- ja O-korpuse vahele, jäätmekeskuse juurde. COVID-testimispunkti uue asukoha aadress on Ilmajaama 4a. Pildil on märgitud testimispunkti uus asukoht.

IVKH õenduse ja patsiendikogemuse juht/juhatuse liige on Ksenia Verhovskaja

Ksenia Verhovskaja juhatuse liige Copy

Eelmise aasta detsembris kuulutas keskhaigla välja avaliku konkursi kolmanda juhatuse liikme/õenduse ja patsiendikogemuse juhi leidmiseks. Konkursil osales üheksa kandidaati, kellest kuus otsustas nõukogu vestlusele kutsuda ning kelle hulgast valis nõukogu uueks juhatuse liikmeks IVKH-s töötava EMO õendusjuhi Ksenia Verhovskaja.

Ksenia Verhovskaja: „Olen pärit Kohtla-Järvelt, kuid olen kogenud mõnda aega elamist ka teistes Eesti paikades. Omandasin keskhariduse Läänemaal, Noarootsi Gümnaasiumis, mis oli üks olulisemaid verstaposte minu iseseisvas elus. Õe rakenduskõrghariduse omandamise kõrvalt Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis hakkasin praktiliselt kohe tööle hooldajana IVKH sisekliinikus. Sealt läksin tööle intensiivraviosakonda. Hiljem hakkasin huvi tundma ka erakorralise meditsiini vastu ning läksin IRO kõrvalt kiirabisse tööle. Aastal 2018 lõpetasin õe põhiõppe, poole aasta pärast asusin magistriõppesse intensiivõenduse erialal Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Magistriõpet lõpetades töötasin samas kõrgkoolis õppejõuna, andsin intensiivraviõenduse loenguid ja praktikume. Elasin aasta Tartu linnas, õppejõu töö kõrvalt töötasin ka Tartu Ülikooli Kliinikumi 2. intensiivravi osakonnas (hiljem COVID-intensiivis) ning Tartu Kiirabis. Töö tervishoius on olnud siiani ka minu hobiks, olen alati valmis sellele pühendama oma vaba aega“.

SA Ida-Viru Keskhaigla | Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve | Privaatsusinfo