Sügiskonverentsil võeti fookusesse koostöö haridusasutustega ja tervishoiutöötajate piirkondlik tööperspektiiv

Sugiskonv2022

Neljapäeval, 17. novembril toimus Kohtla-Järve Kultuurikeskuses arvult juba üheteistkümnes, laiahaardeline Ida-Viru Keskhaigla sügiskonverents „Haigla täna ja homme". Kahel eelmisel aastal tuli ulatuslike koroonapiirangute tõttu traditsioonilise sügiskonverentsi läbi viimine rahulikemate aegadeni edasi lükata. Sellel aastal saime võimaluse oma traditsiooniga edukalt jätkata – tore oli üle pika aja ühes ruumis jälle koos olla, põrgatada mõtteid, kuulata ja arutada päevakajalisi teemasid, mis oli sihikule võetud. Konverentsil osales umbes kakssada inimest – kohapeal ja videosilla teel.

Sisuka päeva alustasime tervise- ja tööministri Peep Petersoni videotervituse vaatamisest. Minister võttis kõne fookusesse vaate tulevikku ja tõi välja kaks olulisemat aspekti, mis mängivad tervishoiusektoris eriti tähtsat rolli – jätkusuutlikkus ja koostöö. Mõlemad on omavahel lahutamatult seotud. „Tervishoiutöötajate puudus Eestis on üsna teravate otstega probleem ning selle valdkonna spetsialistide väljaõpe võtab üsna palju aega. Piisava kompetentsiga tervishoiutöötajaid ei ole Eesti haiglatel võimalik saada üleöö. Väljakutseid lisab ka tervishoiutöötajate suundumine välismaale tööle. Kahtlemata tuleb meil spetsialiste hoida ja arendada neile sobivaid töötingimusi," mainis minister Peterson.

Järgmisena tervitas külalisi Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Tohver, kes võttis oma kõnes fookusesse keskhaigla samm-sammulise arengu. „Viie aastaga, mis on suurte arenduste elluviimiseks üsna üürike aeg, oleme suutnud anda Ida-Viru Keskhaiglale kaasaegse sise- ja välisilme. Kohtla-Järvele ja Ahtmesse rajasime uued tervisekeskused, rekonstrueerisime oma ea ära elanud ravikorpused ja saame nüüd alustada psühhiaatriakorpuse projekteerimisega. Mul on väga hea meel tõdeda, et novembrikuu alguses kinnitas tervise- ja tööminister Peep Peterson järgmise perioodi funktsionaalse arengukava ning me saame oma arendusprojektidega edasi liikuda," lausus Tarmo Tohver.

Seejärel toimusid individuaalsed ettekanded, millel käsitlesime viit erinevat ettekannet: organdoonorlus ja –siirdamine Eestis (esines Tartu Ülikooli Kliinikumi torakaalkirurg dr Tanel Laisaar), patsiendiohutus – võimalused ja väljakutsed (esines Tartu Ülikooli sisehaiguste kaasprofessor, patsiendiohutuse uurimise projektijuht Kaja Põlluste), neuropsühholoogi roll neurokognitiivsete häirete diferentsiaaldiagnostikas ja ravis (esines kliiniline psühholoog Mari-Liis Mägi), telemeditsiinilahendused eile, täna ja homme (esines TalTechi vanemteadur Alar Kuusik), migreeni ravijuhend (esines neuroloogia vanemarst dr Katrin Põld).

Ettekannetele järgnesid kaks mõtteid mõlgutama pannud paneeldiskussiooni. Diskussioonides oli rõhuasetus tööjõuküsimustel, sh Kirde-Eesti karjääriperspektiividel tervishoiutöötajatele ning koostööl haridusasutustega ja haigla võimalustel olla tulevaste tervishoiutöötajate mentor.

Esimese diskussiooni teema oli „Haigla – tulevase tervishoiutöötaja mentor". Arutelu põhifookus taandus kooliõpilastele tervishoiuerialade atraktiivseks tegemiseks. Protsessi keskmes on õpilaste motivatsioon ja selle hindamine. Ida-Viru Keskhaigla teeb tihedat koostööd Jõhvi ja Kohtla-Järve gümnaasiumidega ja viib gümnaasiumiastme õpilastele läbi õppetööd valikaine „Meditsiin ja tervishoiualused" raames. Diskussioonis sõna võtnud kõneisikud rõhutasid, et haridusasutuste eesmärk ei ole mitte kasvatada noorinimesi arstideks ja õdedeks, vaid tekitada huvi tervishoiuerialade vastu ja läbi praktilise lähenemise – näiteks valdkonnaspetsiifilise kooliaine korraldamise – suurendada nende motivatsiooni omandada meditsiiniga seotud elukutse. „See annab kooliõpilastele enne ülikooli minekut parema ülevaate ja selgema arusaama tulevast elukutsest ning aitab eriala teadlikumalt valida," ütles Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember. Paneeldiskussiooni juhtinud Tuuli Truupõld sõnul on valikaine õpilaste seas üks populaarsemaid ja õpperühmade täitumus on sada protsenti.

Teise diskussiooni käigus arutati Kirde-Eesti karjääriperspektiivi tervishoiutöötajatele. Paraku on tervishoiutöötajate nappus üle Eesti on aina süvenev probleem ning seda kinnitab ka Riigikontrolli aastaaruandes toodud klausel. Arutelu fookuses olid võimalused meelitada Tartus ja Tallinnas töötavaid arste Ida-Virumaale. Üks olulisemaid kriteeriume, mis mõjutab otsust on kindlasti palga number, aga see ei ole ainus kaalukas tegur. Selleks et muuta Ida-Virumaa Eesti suurlinnades tegutsevatele arstidele atraktiivsemaks töö tegemise piirkonnaks, tuleb arutelus osalenud kõneisikute sõnul muuhulgas kokku panna motivatsioonipakett, mis teeks tulevaste kolleegide igapäevaelu palju muretumaks. Juhatuse esimehe Tarmo Tohveri sõnul võtab keskhaigla noorspetsialistide soove ja ootusi tõsiselt ja jõudumööda tegeleb neile vastavate lahenduste väljatöötamisega.

Arvestades piirkonna eripärasid tõid mõned diskusiooni pidanud kõneisikud murekohana välja vene keele valdamise möödapääsmatu vajaduse. Noorarstid ja residendid on selle tõttu staažikamatest kolleegidest palju rohkem mures ja loevad vene keele mittevaldamist või vähest valdamist takistuseks Ida-Virumaal praktika läbimiseks ja töötamiseks. Enamjaolt on tegemist vaid kartusega. Ida-Viru Keskhaigla endine juhatuse esimees Tarmo Bakler, kes on keskhaiglat juhtinud pea kakskümmend aastat, meenutas, et keelega seotud küsimusi tuli noorspetsialistidelt omajagu. Ehkki hirm vene keele ees ei ole siiamaani kuhugi kadunud, on see tegelikult üle paisutatud. „Küsimusele, kui palju peab oskama vene keelt, et tulla praktikale Ida-Viru Keskhaiglasse, olen alati kindlalt ja lihtsalt vastanud, et mitte üldse ei pea oskama. Keskkond, kuhu noorspetsialist tuleb, peab suutma toetada nii patsienti, üliõpilast kui ka töötajat sellisena, et keeleoskus ei lööks inimestele müüri vahele," lausus Tarmo Bakler.

Ülemarst Toomas Kariis tänas kõiki konverentsil osalejaid ja ettekandjaid. „Tänan teid, et võtsite osa Ida-Viru Keskhaigla konverentsist andes sellele sisu ja väljundid. Konverentsilt saadud tagasiside on ülimalt positiivne."

Sügiskonverentsi lõppakord oli Ida-Viru Keskhaigla 19. sünnipäeva tähistamine. Külalised suhtlesid omavahel ja maiustasid torti. Pidulikku meeleolu lõi Kohtla-Järve Gümnaasiumi noorteorkester.

Palju õnne, Ida-Viru Keskhaigla!

Infektsioonikontrolli teenistus tähistas juubelit – 15 aastat edukat tegutsemist

IKT 15 1

Vasakult: infektsioonikontrolli teenistuse sekretär Eeva-Leena Kivimäe, direktor dr Natalia Nikitina, õde Anna Aleksandrova.

Selle aasta sügiskalendris, täpsemalt 21. november on Ida-Viru Keskhaigla infektsioonikontrolli teenistuse jaoks oluline kuupäev – teenistuse juubel, viisteist aastat hoolikat ja edukat tööd. Infektsioonikontrolli teenistus teeb tihedat koostööd kogu haiglakompleksi kõigi struktuuriosadega. See on oluline allüksus, mis aitab hoida kontrolli all ja ennetada mitmesuguste nakkuste levikut haiglas. Infektsioonikontrolli teenistuse peamisteks ülesanneteks on kaasa aidata ravikvaliteedi parendamisele, vähendada haiglasiseste infektsioonide tekkimise sagedust, kaitsta haigla töötajaid nende eest ning tagada antibiootikumide ratsionaalne kasutamine.

Kui Ida-Viru Keskhaigla 2003. aastal asutati, siis infektsioonikontrolli teenistust haiglas veel ei olnud, kuid professionaalne tegevus selles valdkonnas toimus siiski aktiivselt. Tollal korraldas ja koordineeris infektsioonikontrolli tööd hügieeniõde, aga alates 2005. aastast hakkas seda tööd juhtima nakkushaiguste arst. Paar aastat pärast seda, 2007. aasta sügisel, moodustati keskhaiglas eraldiseisev allüksus – infektsioonikontrolli teenistus. Sellest ajast saadik on teenistuse tegevus laienenud ja meeskonnaga on liitunud uued töötajad. Praegu töötab infektsioonikontrolli teenistuses kolm inimest: infektsioonikontrolli teenistuse direktor dr Natalia Nikitina (pildi keskel), õde Anna Aleksandrova (pildil paremal) ja sekretär Eeva-Leena Kivimäe (pildil vasakul).

Teenistuse direktori Natalia Nikitina sõnul hakati Eesti haiglates moodustama infektsioonikontrolli teenistusi Euroopa Liidu tervishoiuasutuste eeskujul. „Paarkümmend aastat tagasi ei olnud Eesti haiglates veel mingit ettekujutust sellest, mida infektsioonikontrolli teenistus endast kujutab ja millised on selle täpsed ülesanded. Kuigi tegevuse areng ei toimunud üleöö, oli see siiski piisavalt kiire: hakati välja töötama juhendeid nakkuste leviku tõkestamiseks, desinfitseerimiseks, soovitusi haiglapersonali vaktsineerimiseks ja nakkuste kontrolli all hoidmiseks vajalike ennetusmeetmete rakendamiseks. Need tegevused aitavad täita põhieesmärki – kaitsta patsiente ja haiglapersonali,” ütleb dr Nikitina. Ta lisab, et praegu teevad keskhaigla kõik osakonnad koostööd infektsioonikontrolli teenistusega. „Lisaks kõigile meditsiiniteenistustele ja -osakondadele, kellega meie teenistus õlg õla kõrval töötab, nõustame aktiivselt ka tugiteenistusi erinevates küsimustes ja anname kasulikke soovitusi. Koroonaviiruse pandeemia on meile palju õpetanud, eelkõige otsustamiskiirust ja ennetusmeetmete olulisust,” konstateerib infektsioonikontrolli teenistuse direktor ja lisab, et just COVID-19 pandeemia oli tervishoiutöötajatele kui „hakkama saamise eksam“, mis on tänu spetsialistide kogemustele, teadmistele ja kohanemisvõimele väga hästi sooritatud.

Lisaks juba harjumuspärasele igapäevatööle tegeleb teenistus aktiivselt arendustegevuse planeerimisega. Näiteks on suurendatud koolitustundide arvu haiglatöötajatele infektsioonikontrolli meetmete tutvustamiseks, haiglas on viidud läbi auditeid, et selgitada välja valdkonnad, kus on veel palju arenguruumi. „Rohkem koolitustunde haiglatöötajatele ja haiglasisesed auditid aitavad muuta sisekeskkonna turvalisemaks nii patsientide kui haiglatöötajate jaoks. Selles seisnebki meie peamine eesmärk,” resümeerib dr Nikitina.

Infektsioonikontrolli teenistuse töötajad tänavad kolleege kogu südamest viljaka koostöö eest ja loodavad selle edukale jätkumisele.

Tähistasime keskhaigla 19. sünnipäeva traditsiooniliselt parimate töötajate tunnustamisega

Esmaspäeval, 14. novembril tähistasime Ida-Viru Keskhaigla 19. sünnipäeva. Selle piduliku päeva eriline osa oli aasta parimate töötajate tunnustamine. Tänavu oli parima töötaja tiitlile nomineeritud 35 kolleegi, kelle seast valiti parimad töötajad igast kategooriast: parim arst, õde, hooldaja, muu tervishoiutöötaja ja tugiteenistuse töötaja.

Aasta parima töötaja tiitli saavutasid:

1) M3 sisehaiguste osakonna arst Tatjana Borissova.

Dr Tatjana Borissova on staažikas sisekliiniku arst, kes töötab Ida-Viru Keskhaiglas juba üle 40 aasta. Dr Borissova armastab oma tööd ja teeb seda alati suure pühendumusega. Tema põhieriala on pulmonoloogia, aga viimastel aastatel ravib ta veel kardioloogia osakonna patsiente. Täpne, kannatlik, tähelepanelik ja koostööaldis arst. Suur töökoormus dr Borissova't kunagi ei heiduta - ta on alati valmis asendama oma kolleege. Kolleegid on märganud, et lisaks pulmonoloogia ja kardioloogia erialadele tunneb dr Borissova põhjalikult ka muid erialasid, näiteks tal on sügavad teadmised erakorralise meditsiini tööst.

2) M4 sisehaiguste osakonna õde Jekaterina Malkova.

Jekaterina on tubli õde, kes töötab keemiaravi kabinetis. Kui keemiaravi kabinet kolis G korpusest M korpusesse, aitas Jekaterina kolimisprotsessile väga palju kaasa ja tagas keemiaravi kabineti katkematu töö nii, et ükski patsient ei jäänud keemiaravist ilma. Jekaterina pidevalt täiendab oma oskuseid, osaleb erinevatel onkoloogia teemalistel konverentsidel ja koolitustel. Aasta jooksul on juhendanud ning ette valmistanud veel ühte õde töötamaks keemiaravi kabinetis. Jekaterina oskab teha kõiki keerulisi protseduure keemiaravi kabinetis, samuti oskab töötada osakonnas, on valmis abistama ja vajadusel asendama.
Patsientide sõnul on Jekaterina positiivne ja empaatiavõimeline. Rasketes situatsioonides suudab võtta õigeid otsuseid, ei karda võtta vastutust. Abistab patsiente arvestades nende individuaalseid vajadusi.

3) EMO hooldaja Svetlana Alekseeva.

Svetlanal on arvestatav töökogemus Ida-Viru Keskhaiglas - ta hoolitseb patsientide eest üle 20 aasta. Kolleegid on maininud, et Svetlana on väga hea mentor. Suurepärane meeskonnaliige, abivalmis, hoolitseb suurepäraselt patsientide eest ja lähtub põhimõttest, et inimlik suhtumine on töö alus. On alati valmis kolleegidele appi tulema, kohusetundlik, pöörab suurt tähelepanu sujuvale info liikumisele osakonnas. Svetlana on uuendusmeelne ja teeb sageli ettepanekuid tööprotsesside parendamiseks.

4) Autoklaavi töötaja Diana Martilo.

Diana tööstaaž Ida-Viru Keskhaiglas on samuti muljetavaldav - ta töötab meil üle 20 aasta. Aastal 1998 avati keskhaiglas steriliseerimiskeskus ja Diana on osakonnas töötanud esimestest päevadest. Ta on läbinud autoklaavitöötaja kursuse. Oskab hästi organiseerida keskuse tööd. Ta on hea mentor uutele töötajatele, aitab neil kiiremini sisse elada. Ta on kohusetundlik, hoolas, viisakas. Kolleegid peavad Dianast väga lugu.

5) Taastusravi- ja õendusabikliiniku sekretär Aljona Kuusmaa.

Aljona on kolleegide sõnul lojaalne, abivalmis, rõõmsameelne, aus, kohusetundlik, optimistlik, kiire, pädev töötaja. Valdab suurepäraselt sekretäri tööd, oskab väga hästi eesti ja vene keelt. Taastusravi- ja õendusabikliinikus on kokku 95 voodikohta - kõikide nende väljakirjutatud haigus- ja õenduslugude eest hoolitseb Aljona ise.
Lisaks enda sekretäri tavapärasele tööle aitab Aljona korraldada kliiniku siseüritusi (koolituste ja väliskülaliste saabumist, kohvipause, kliiniku töötajate sünnipäeva tervitusi, jõulupidusid jpm); lisaks hoolitseb ta bürootarvete tellimuste eest. See on inimene, kes ei ütle mitte kunagi ja mitte kellegile EI, ta on inimene, kes aitab ka siis, kui ta ise probleemi lahendada ei suuda.
Aljona on kooslus parimast sekretärist, assistendist, administratiivtöötajast, IT tehnikust ja lojaalsest töötajast - kõigepealt pöörduvad kõik kliiniku töötajad Aljona poole, kui neil tekib printeri või arvutiga mõni lihtsam probleem ning alles siis arvutiabisse. Aljona oskab tihti probleemide lahendamisega ise hakkama saada ja tagab tööprotsesside viperusteta kulgemise. Samuti on ta hea infotöötaja - paljud kõned tehakse just talle kliiniku tööd puudutavates küsimustes, nagu näiteks kuhu ja kellele helistada täpsema info saamiseks.

Lisaks on üritusel tunnustatud õenduse valdkonna projektijuht Alevtina Uustalu, kes sai elutöö preemia. Alevtina on tugev eestvedaja, strateegilise mõtlemisega kolleeg ja edukas arendaja.

Nominentide nimekiri:

arstid:

Tatjana Borissova, M3 sisehaiguste osakond (võitja)

Vladimir Jermoljuk, patoloogiateenistus

Oksana Grigaljunaite-Mazuruk, EMO

Rutti Soomets, üldkirurgia osakond

Aleksandra Šilova, lasteosakond, üldkirurgia osakond

Oksana Muhhina, lasteosakond

Villem Vihmann, silmahaiguste osakond

õed:

Anastassia Kuzmina, M3 sisehaiguste osakond

Alesja Tjaželova, M4 sisehaiguste osakond

Jekaterina Malkova, M4 sisehaiguste osakond (võitja)

Olga Rystakova, M5 sisehaiguste osakond

Jana Borissjuk, EMO

Jana Lullu, M3 sisehaiguste osakond (osakonna õendusjuht)

Diana Parthal, operatsiooniosakond

Anneli Tokman, ambulatoorse õenduse osakond

Julia Kedus, kirurgiakliiniku administratsioon (kliiniku õendusjuht)

hooldajad:

Iana Shevchenko, M4 sisehaiguste osakond

Tatjana Mironova, M4 sisehaiguste osakond

Jekaterina Sergejeva, M3 sisehaiguste osakond

Veera Severjuhhina, M1 nakkushaiguste osakond

Julia Matvejeva, M5 sisehaiguste osakond

Svetlana Alekseeva, EMO (võitja)

Jelena Sinkova, operatsiooniosakond

teised tervishoiutöötajad:

Natalja Kolpakova, eriarsti vastuvõtu assistent, ambulatoorse õenduse osakond

Diana Martilo, autoklaavi töötaja, operatsiooniosakond (instrumendihooldus), (võitja)

tugiteenistuste töötajad:

Antonina Magilnitskaja, perenaine, heakorratööde osakond (Ahtme)

Irina Selivjorstova, sekretär, hambakliiniku administratsioon

Tatjana Pogorelova, puhastusteenindaja, heakorratööde osakond (Ahtme)

Tamara Lyude, abikokk, toitlustusosakond

Natalja Rubets, registratuuri klienditeenindaja, klienditeeninduse teenistus

Kirsti Tärno, personalispetsialist, administratsioon

Aljona Kuusmaa, sekretär, taastusravi- ja õendusabikliiniku administratsioon (võitja)

Andrei Kolmogortsev, IT vanemadministraator, IT teenistus

Mihhail Vikentjev, IT administraator, IT teenistus

Andrei Walter, IT projektijuht, IT teenistus

 

Parim arst - Tatjana Borissova Parim õde - Jekaterina Malkova Parim hooldaja - Svetlana Alekseeva Parim muu tervishoiutöötaja - Diana Martilo Parim tugiteenistuse töötaja - Aljona Kuusmaa Elutöö preemia saaja - Alevtina Uustalu
parim arst Tatjana Borissova parim õde Jekaterina Malkova  parim hooldaja Svetlana Alekseeva  parim muu tervishoiutöötaja Diana Martilo  parim tugiteenistuse töötaja Aljona Kuusmaa  elutöö preemia saaja Alevtina Uustalu

Pöörame järjest rohkem tähelepanu patsiendiohutusele

patsafeVasakult: õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, õenduskvaliteedi spetsialist Helen Seppik ja patsiendiohutuse spetsialist Dina Pilder

Patsiendiohutus on patsiendile tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkida võivate riskide, välditava kahju ning vigade ennetamine ja vältimine, mis on saavutatud organiseeritud tegevuste rakendamise tulemusel. Tervishoiuteenuse osutaja ülesandeks on tagada patsiendi ohutus, st. luua eeldused välditava kahju ja vigade esinemise tõenäosuse ja vigade esinemisel nende mõju järjepidevaks vähendamiseks.

Patsiendiohutusjuhtum on tervishoiuteenuse osutamisega seotud soovimatu juhtum, mis oleks võinud põhjustada või põhjustas patsiendile välditavat tervisekahju. Üldisemad näited on kätehügieeni nõuete täitmine ja vaktsineerimine vältimaks nakkushaiguste levikut, patsientide nõuetekohane identifitseerimine, kukkumiste ennetamine, meditsiiniseadmete korrektne kasutamine.

Õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ksenia Verhovskaja sõnul, vigu võib esineda patsiendikäsitluse igas etapis. "Inimtegevusega seotud vead võivad tuleneda nii teadmatusest kui tähelepanematusest või hooletusest, kuid nähtavate vigade põhjused peituvad sageli süsteemis ja töökorralduses," lausub Verhovskaja.

Ta lisab, et patsiendiohutuse tagamisel on väga olulisel kohal patsiendiohutuskultuur. "Võtmesõnaks patsiendiohutuskultuuri kujundamisel on meeskonnatöö, efektiivne suhtlus ja mittesüüdistav ja austav suhtumine üksteise suhtes. Esimene samm muutmaks tervishoiuasutust ohutuks, on austava kultuuri loomine," jagab Verhovskaja.

Ohujuhtumite ennetamiseks on vajalikud tööks soodsad tingimused. Patsiendiohutus algab tegelikult haigla töötajatest. Turvaline töökeskkond on patsiendiohutuse tagamiseks väga tähtis, kui mitte esmane eeldus. Tervishoiutöötajate ohutuses on olulised nii füüsiline ja psühholoogiline keskkond kui isikukaitsevahendid ja optimaalne töökoormus. Säärases keskkonnas töötades teeb inimene vähem vigu ning patsiendi jaoks on ohuolukordi vähem.

Õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, patsiendiohutuse spetsialist Dina Pilder ja õenduskvaliteedi spetsialist Helen Seppik käisid Tartu Ülikooli Kliinikumi kolleegidega kohtumas ja patsiendiohutuse teemasid arutamas. "Hingates Kliinikumi patsiendiohutuskultuuri hapnikuga, oleme saanud jõudu edasisteks patsiendiohutuse alasteks tegevusteks Ida-Viru Keskhaiglas. Täname Ilona Pastarust ja Maarja Ämariku sooja vastuvõtu eest," resümeerisid nad.

Tervishoiutöötajatel ja patsientidel on võimalus anda oma panus patsiendiohutuse suurendamiseks tõstes oma teadlikkust patsiendiohutusest.

Osale toitmisravi teadlikkuse nädalal!

nDay flaier est

NutritionDay (eesti keeles toitmisravi päev, nDay) on ülemaailmne algatus, mille eesmärk on suurendada teadlikkust haiguspuhusest alatoitumusest tervishoiuasutustes ja parandada toitmisravi kvaliteeti.

Tegemist on ühepäevase läbilõikeuuringuga, mis toimub igal aastal novembrikuus ning mille käigus kogutakse ülemaailmsesse nDay andmebaasi isikustamata kujul haiglas viibivate patsientide andmeid. Sellel aastal toimub uuring 10. novembril. Uuringus osalevad kõik sel hetkel haiglaravil ja hoolekandeasutustes olevad patsiendid. Uuringutulemused väljastatakse osalenud struktuuriüksustele graafilise aruandena, kus tuuakse välja struktuuriüksuse andmed võrrelduna ülemaailmsete andmetega. Aruanne sisaldab toitmisravi kvaliteediindikaatoreid ja loob aluse järgnevate uuringute läbiviimiseks ning toitmisravi kvaliteedi seireks ja parendustegevusteks.

Meie haiglast osalevad kirurgia, sisehaiguste, intensiivravi ja iseseisva statsionaarse õendusabi osakonnad.

Lisaks Ida-Viru Keskhaiglale osalevad samaaegselt uuringus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum.

Järgmine nädal, 7.-11. november on pühendatud toitmisravi teadlikkuse suurendamisele. Sellel ajal on võimalik kuulata Euroopa Kliinilise toitmise seltsi (ESPEN) erinevaid ettekandeid, kus tutvustatakse haiguspuhuse alatoitumuse olemust, selle käsitlemise printsiipe ning erinevaid ravijuhendeid. Veebinarid ja seminarid on tasuta.

Ida-Viru Keskhaiglas toimuvad toitmisravi teadlikkuse nädalal ESPEN loengud 7.-9. novembril, uuringu läbiviimise päev 10. novembril ja toitmisravile pühendatud näitus 11. novembril. Näitusel osalevad kliinilise toitmise vahendite müüjad. Näitus toimub K-korpuse endise sissepääsu fuajees kella 11st kella 14ni ning sinna on oodatud haigla personal, patsiendid ja külalised.

Lisainfo:

1) ESPENi toitmisravi teadlikkuse nädala kohta saab inglisekeelset lisainfot siit.

2) Eesti keeles saab lisainfot siit.

3) Toitmisravi päeva kohta saab erinevates keeltes lisainfot siit.

4) Professor Forbes'i loeng on leitav siit.

SA Ida-Viru Keskhaigla | Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve | Privaatsusinfo