VKG toetas meie lasteosakonda kümne tuhande euroga

VKG toetus

Vasakult: ülemarst Toomas Kariis, lastearst Oksana Muhhina ja õendusjuht Oksana Tassinkevitš, VKG juhatuse esimees Ahti Asmann ja IVKH juhatuse esimees Tarmo Tohver

Mõni päev tagasi käisid meie juures Viru Keemia Grupp (VKG) juhatuse esimees Ahti Asmann ja sisekommunikatsiooni spetsialist Kersti Laar-Alikhanova IVKH lasteosakonnale mõeldud toetusraha üle andmas. VKG toetab meid niiviisi iga aasta. Selle toetusraha plaanime suunata mängulise keskkonna loomisele. "Meil on hea meel, et saame jätkuvalt toetada Ida-Viru Keskhaigla laste- ja sünnitusosakondi ja aidata neil laste viibimise haiglas meeldivamaks teha," sõnas VKG juhatuse esimees Ahti Asmann.

Täname!

Sammu võrra lähemal G korpuse rekonstrueerimistööde finišile

ehitajate sarikapidu

Novembrikuu viimasel kalendripäeval peeti Ida-Viru Keskhaigla renoveeritava G korpuse koolituskeskuse saalis sarikapidu. Sarikapidu tähistab ühe ehitusfaasi lõppu ja selle eesmärk on ehitajatele tehtud töö eest tänu avaldada. Varasemalt usuti, et see toob majale õnne ja vastupidavust ning selline traditsioon kehtib ka täna.

Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Tohver tänas ehitajaid tehtud töö eest ja sõnas, et vaatamata väljakutseid täis olukorrale ehitussektoris, kus ehitusmaterjalide hinnad on paari aastaga oluliselt tõusnud, toimuvad G korpuse rekonstrueerimistööd plaanipäraselt ja ilma suuremate viperusteta. „Hoone ehitamisel on kolm märgilist rajajoont – nurgakivi panek, sarikapidu ning lindi lõikamine," ütles Tarmo Tohver ehitajatele suunatud tänukõnes. Kui nurgakivi pandi M korpuse vundamenti, siis sarikapeole traditsiooniline pärg asetati G-korpuse juurdeehitusele. Tarmo Tohver tänas ka ehitajate juhte, kes on ehitustööde tellija soovidega alati arvestanud. „Mõnikord tuleb rekonstrueerimistööde käigus nutikas idee, mille elluviimise osas saame alati ehituspartneritelt kasulikku nõu, kas ja kuidas on mõistlik tegutseda ning see on igati tänuväärne," täiendas Tarmo Tohver rõhutades, et just nii need parimad lahendused sünnivadki.

Traditsioonilise pärja tõi alla haldusjuht Koit Oras, kes tänas samuti ehitajaid. „Suur töö on ära tehtud ja jäänud on veel viimased pingutused, et see kaunis hoone valmis saaks. Ehitajad on teinud head tööd. Aitäh kõigile, kes on selle projekti elluviimisesse panustanud!" lisas Koit Oras.

Õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ksenia Verhovskaja sõnul on uute tööruumide ootusärevuses nii töötajad kui patsiendid. „Ida-Viru Keskhaigla muutub aina kaasaegsemaks ja patsiendikesksemaks. Uutes tööruumides on töötajatel mõnusam töötada ja patsientidel tervishoiuteenuseid saada. Kindlasti on patsiendikesksuse üks aspekt majasisese logistika paranemine. G korpuse kõrval paiknev perearstikeskus saab ühenduse G korpusega, kus asuvad tööle eriarstid ja õed. See muudab patsienditeekonna keskhaiglas mugavamaks, kuna nad saavad kõiki vajalikke teenuseid ühe katuse alt," lisas Ksenia Verhovskaja.

Külalistele pakuti seljankasuppi ja pirukaid. Pidulikku meeleolu aitas luua taustamuusika.

Galeriid saab vaadata siit.

Selle aasta jaanuari keskpaigas toimus hankelepingu allkirjastamine ehitusfirmaga Rand ja Tuulberg G korpuse rekonstrueerimiseks. Värskenduskuuri läbib valdav enamus ruume. Rekonstrueerimise järgselt hakkavad seal paiknema silmaosakond, naistenõuandla, funktsionaaldiagnostika, taastusravi, endoskoopia, radioloogia, hemodialüüs, lasteosakond ja koolitusruumid. Samuti hakkavad seal toimuma infektsioonhaiguste ambulatoorne vastuvõtt ning eriarstide vastuvõtud. Praegused G-korpuse kasutajad said ruumid vastvalminud Ahtme aktiivravikorpuses ja tervisemajas.

Rekonstrueerimistööde lõpp on planeeritud 2023.a. sügiseks. Projekti finantseeritakse keskhaigla omavahenditest ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse abil, mis moodustab 75% projekti maksumusest.

Ajavahemikus 5.-11.12.22 toimub patsiendiohutuse taseme uuring

kysimustikud 2022Lugupeetud patsiendid!

Teist korda küsime meie patsientidelt haiglas viibimisel kogetud patsiendiohutuse taset. Küsitlus toimub 5.-11.12.2022, mil kõigile haiglaravil, sh päevastatsionaaris olnud patsientidele antakse haiglast väljakirjutamisel võimalus vastata küsimustikule, mille eesmärk on selgitada Teie poolt haiglaravi jooksul kogetud patsiendiohutuse taset. Samaaegselt toimub küsitlus kahes piirkondlikus haiglas ja neljas keskhaiglas.

Küsitluse aluseks on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) algatatud projekt patsientide poolt raporteeritud patsiendiohutuse taseme mõõtmiseks liikmesmaades ning küsitluse tulemusi kasutatakse erinevate parendustegevuse elluviimiseks. Patsiendiohutus on defineeritud kui olukord, kus patsient on kaitstud tervishoiuteenuse osutamisega seotud tarbetu või võimaliku kahju eest.

Küsitlus puudutab käesolevat haiglas viibimist, aga küsimustiku lõpus on oodatud kommentaarid patsiendi üleüldisele patsiendiohutuse kogemusele meie haiglas. Küsitlus on anonüümne, st üksikvastajate arvamusi välja ei tooda ja andmeid kasutatakse vaid üldistatult. Küsimustikule vastamine on vabatahtlik. Küsimustik on saadaval eesti ja vene keeles.

Küsimustikku saavad täita nii patsient ise kui ka tema eestkostja, samuti saavad patsiendi nõusolekul küsimustiku täitmisel abistada haigla töötajad. Täidetud küsimustikud saab panna tagasiside kasti, mis asub igas osakonnas õeposti kõrval.

Täname teid osalemise eest!

Sügiskonverentsil võeti fookusesse koostöö haridusasutustega ja tervishoiutöötajate piirkondlik tööperspektiiv

Sugiskonv2022

Neljapäeval, 17. novembril toimus Kohtla-Järve Kultuurikeskuses arvult juba üheteistkümnes, laiahaardeline Ida-Viru Keskhaigla sügiskonverents „Haigla täna ja homme". Kahel eelmisel aastal tuli ulatuslike koroonapiirangute tõttu traditsioonilise sügiskonverentsi läbi viimine rahulikemate aegadeni edasi lükata. Sellel aastal saime võimaluse oma traditsiooniga edukalt jätkata – tore oli üle pika aja ühes ruumis jälle koos olla, põrgatada mõtteid, kuulata ja arutada päevakajalisi teemasid, mis oli sihikule võetud. Konverentsil osales umbes kakssada inimest – kohapeal ja videosilla teel.

Sisuka päeva alustasime tervise- ja tööministri Peep Petersoni videotervituse vaatamisest. Minister võttis kõne fookusesse vaate tulevikku ja tõi välja kaks olulisemat aspekti, mis mängivad tervishoiusektoris eriti tähtsat rolli – jätkusuutlikkus ja koostöö. Mõlemad on omavahel lahutamatult seotud. „Tervishoiutöötajate puudus Eestis on üsna teravate otstega probleem ning selle valdkonna spetsialistide väljaõpe võtab üsna palju aega. Piisava kompetentsiga tervishoiutöötajaid ei ole Eesti haiglatel võimalik saada üleöö. Väljakutseid lisab ka tervishoiutöötajate suundumine välismaale tööle. Kahtlemata tuleb meil spetsialiste hoida ja arendada neile sobivaid töötingimusi," mainis minister Peterson.

Järgmisena tervitas külalisi Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Tohver, kes võttis oma kõnes fookusesse keskhaigla samm-sammulise arengu. „Viie aastaga, mis on suurte arenduste elluviimiseks üsna üürike aeg, oleme suutnud anda Ida-Viru Keskhaiglale kaasaegse sise- ja välisilme. Kohtla-Järvele ja Ahtmesse rajasime uued tervisekeskused, rekonstrueerisime oma ea ära elanud ravikorpused ja saame nüüd alustada psühhiaatriakorpuse projekteerimisega. Mul on väga hea meel tõdeda, et novembrikuu alguses kinnitas tervise- ja tööminister Peep Peterson järgmise perioodi funktsionaalse arengukava ning me saame oma arendusprojektidega edasi liikuda," lausus Tarmo Tohver.

Seejärel toimusid individuaalsed ettekanded, millel käsitlesime viit erinevat ettekannet: organdoonorlus ja –siirdamine Eestis (esines Tartu Ülikooli Kliinikumi torakaalkirurg dr Tanel Laisaar), patsiendiohutus – võimalused ja väljakutsed (esines Tartu Ülikooli sisehaiguste kaasprofessor, patsiendiohutuse uurimise projektijuht Kaja Põlluste), neuropsühholoogi roll neurokognitiivsete häirete diferentsiaaldiagnostikas ja ravis (esines kliiniline psühholoog Mari-Liis Mägi), telemeditsiinilahendused eile, täna ja homme (esines TalTechi vanemteadur Alar Kuusik), migreeni ravijuhend (esines neuroloogia vanemarst dr Katrin Põld).

Ettekannetele järgnesid kaks mõtteid mõlgutama pannud paneeldiskussiooni. Diskussioonides oli rõhuasetus tööjõuküsimustel, sh Kirde-Eesti karjääriperspektiividel tervishoiutöötajatele ning koostööl haridusasutustega ja haigla võimalustel olla tulevaste tervishoiutöötajate mentor.

Esimese diskussiooni teema oli „Haigla – tulevase tervishoiutöötaja mentor". Arutelu põhifookus taandus kooliõpilastele tervishoiuerialade atraktiivseks tegemiseks. Protsessi keskmes on õpilaste motivatsioon ja selle hindamine. Ida-Viru Keskhaigla teeb tihedat koostööd Jõhvi ja Kohtla-Järve gümnaasiumidega ja viib gümnaasiumiastme õpilastele läbi õppetööd valikaine „Meditsiin ja tervishoiualused" raames. Diskussioonis sõna võtnud kõneisikud rõhutasid, et haridusasutuste eesmärk ei ole mitte kasvatada noorinimesi arstideks ja õdedeks, vaid tekitada huvi tervishoiuerialade vastu ja läbi praktilise lähenemise – näiteks valdkonnaspetsiifilise kooliaine korraldamise – suurendada nende motivatsiooni omandada meditsiiniga seotud elukutse. „See annab kooliõpilastele enne ülikooli minekut parema ülevaate ja selgema arusaama tulevast elukutsest ning aitab eriala teadlikumalt valida," ütles Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember. Paneeldiskussiooni juhtinud Tuuli Truupõld sõnul on valikaine õpilaste seas üks populaarsemaid ja õpperühmade täitumus on sada protsenti.

Teise diskussiooni käigus arutati Kirde-Eesti karjääriperspektiivi tervishoiutöötajatele. Paraku on tervishoiutöötajate nappus üle Eesti on aina süvenev probleem ning seda kinnitab ka Riigikontrolli aastaaruandes toodud klausel. Arutelu fookuses olid võimalused meelitada Tartus ja Tallinnas töötavaid arste Ida-Virumaale. Üks olulisemaid kriteeriume, mis mõjutab otsust on kindlasti palga number, aga see ei ole ainus kaalukas tegur. Selleks et muuta Ida-Virumaa Eesti suurlinnades tegutsevatele arstidele atraktiivsemaks töö tegemise piirkonnaks, tuleb arutelus osalenud kõneisikute sõnul muuhulgas kokku panna motivatsioonipakett, mis teeks tulevaste kolleegide igapäevaelu palju muretumaks. Juhatuse esimehe Tarmo Tohveri sõnul võtab keskhaigla noorspetsialistide soove ja ootusi tõsiselt ja jõudumööda tegeleb neile vastavate lahenduste väljatöötamisega.

Arvestades piirkonna eripärasid tõid mõned diskusiooni pidanud kõneisikud murekohana välja vene keele valdamise möödapääsmatu vajaduse. Noorarstid ja residendid on selle tõttu staažikamatest kolleegidest palju rohkem mures ja loevad vene keele mittevaldamist või vähest valdamist takistuseks Ida-Virumaal praktika läbimiseks ja töötamiseks. Enamjaolt on tegemist vaid kartusega. Ida-Viru Keskhaigla endine juhatuse esimees Tarmo Bakler, kes on keskhaiglat juhtinud pea kakskümmend aastat, meenutas, et keelega seotud küsimusi tuli noorspetsialistidelt omajagu. Ehkki hirm vene keele ees ei ole siiamaani kuhugi kadunud, on see tegelikult üle paisutatud. „Küsimusele, kui palju peab oskama vene keelt, et tulla praktikale Ida-Viru Keskhaiglasse, olen alati kindlalt ja lihtsalt vastanud, et mitte üldse ei pea oskama. Keskkond, kuhu noorspetsialist tuleb, peab suutma toetada nii patsienti, üliõpilast kui ka töötajat sellisena, et keeleoskus ei lööks inimestele müüri vahele," lausus Tarmo Bakler.

Ülemarst Toomas Kariis tänas kõiki konverentsil osalejaid ja ettekandjaid. „Tänan teid, et võtsite osa Ida-Viru Keskhaigla konverentsist andes sellele sisu ja väljundid. Konverentsilt saadud tagasiside on ülimalt positiivne."

Sügiskonverentsi lõppakord oli Ida-Viru Keskhaigla 19. sünnipäeva tähistamine. Külalised suhtlesid omavahel ja maiustasid torti. Pidulikku meeleolu lõi Kohtla-Järve Gümnaasiumi noorteorkester.

Palju õnne, Ida-Viru Keskhaigla!

SA Ida-Viru Keskhaigla | Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve | Privaatsusinfo