Erinevate verekomponentide kasutamise trendid ajas muutuvad

vereteenistuse tiimVereteenistuse meeskond

Võrreldes varasemate aastakümnetega (mitte aastatega), kui vereplasma suures mahus ülekandeid kasutati erinevate haiguste raviks, viimastel aastatel on värskelt külmutatud plasma kasutamine oluliselt vähenenud.

Vereplasma on rikas spetsiifiliste valkude sisalduse poolest, mis võõrasse organismi sattudes võivad esile kutsuda temperatuuri muutusi ning allergilisi reaktsioone. Just sellepärast kaasajal vereplasmat praktiliselt ei kasutata, küll aga koguvad populaarsust sellest valmistatud preparaadid. Teiste sõnadega, vere kasutamine on muutunud märksa sihtotstarbepärasemaks ja täpsemaks. Näiteks kasutatakse albumiini, hüübimisfaktoreid, immunoglobuliini jne. Eestis lõpetati plasma fraktsioneerimine ehk näiteks plasmast albumiini tootmine eelmise sajandi lõpus, kuna see ei vastanud Euroopas kehtivatele ravimi tootmise nõuetele.

Ühest loovutatud doonorivere doosist me valmistame kahte väga tähtsat komponenti: filtreeritud erütrotsüütide suspensiooni ja värskelt külmutatud plasmat. Erütrotsüütide suspensioonile pole seni kunstlikult valmistatav asendus leitud ja me kasutame seda jätkuvalt, aga vereplasmat kasutatakse järjest vähem.

Plasma puhastamise ja erinevate koostisosade eraldamise teel valmistatakse kümneid erinevaid ravimeid, mida kasutatakse paljude haiguste, näiteks immuunpuudulikkuse, neuroloogiliste-, nakkus- ja autoimmuunhaiguste, südamepuudulikkuse, astma, korduvate raseduse katkemiste, veritsuste ja hemofiilia raviks.

Vereülekande protseduuri kvaliteedi parendamise oluliseks sammuks oli Octaplas preparaadi kasutuselevõtt. Tegemist on viirusinaktiveeritud plasmaga, mis on puhastatud erinevatest spetsiifilistest osistest ja ka viirustest. Tänu sellele preparaadile ei pea enam arvestama reesusfaktorit – on standardiseeritud suurusega doosid ja arvestama peab ainult veregruppide sobivust ABO süsteemi järgi.

Vaatamata verekomponentide tootmises ja nende kasutamise otstarbekuse reguleerimises tehtavatele edusammudele, vereteenistuse ees seisavad ka tõsised väljakutsed. Peamine neist on doonorivere nappus. Keskhaigla vajab kõikide veregruppide doonorite verd ja jälgime, et keskhaiglal oleks tagatud kõikide veregruppide varud. Seda verd kasutatakse vereülekanneteks, raskete operatsioonide sooritamisel, sünnituste ajal ja paljude haiguste – eriti leukeemia, aneemia ja vähihaiguste – ravimiseks. Verd vajavate patsientide arv on aastast aastasse kasvutrendis. Seega on oluline, et doonorid käiks regulaarselt verd loovutamas.

Ida-Viru Keskhaigla vereteenistus asub Järve tervisemaja III korrusel (Ravi 10d) ja võtab doonoreid vastu: esmaspäeviti kell 8.00-17.30, teisipäevast neljapäevani kell 8.00-15.30 ja reedeti kell 8.00-12.00. Veredoonorlust puudutavat lisainfot saab keskhaigla kodulehelt või Facebookist.

SA Ida-Viru Keskhaigla | Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve | Privaatsusinfo