Vereteenistus

e buttonSA Ida-Viru Keskhaigla vereteenistus asub Järve tervisemajas (3. korrusel), Ravi 10D.

Doonoreid võetakse vastu:

E 8:00-17:30  T-N 8:00-15:00   R 8:00-12:00

Vereteenistuse infotelefon tööaegadel: 331 1296

Vereteenistuse valvetelefon (verekomponentide väljastamiseks töövälisel ajal): 569 70366
ts button tagasisideVereteenistuse e-post:

Vajame doonoreid

Palume kõikideveregruppide doonorite abi!

Head Ida-Virumaa elanikud!
Haigla vajab pidevalt doonoriverd. Lisaks plaanilistele operatsioonidele tehakse vereülekandeid siis, kui patsientidel esineb erakorralisi verekaotusi -  näiteks keisrilõikega sünnituse korral, erakorraliste operatsioonide ja traumade korral.

VÄLJASÕITUDE GRAAFIK MAI 2022

3.05.22 Narva polikliinik 10.00-15.00
4.05.22 Eastman* 14.00-16.30
5.05.22 Viru jalaväepataljon* 10.00-14.00
6.05.22 Avinurme Kultuurikeskus   9.30-11.30
10.05.22 Jõhvi vallavalitsus 11.00-14.00
11.05.22 Pargi Keskus 10.00-17.00
12.05.22 Eesti elektrijaam (Narva-Jõesuu)*   9.00-13.00
13.05.22 Tammiku Põhikool   9.00-11.30
17.05.22 Viru Vangla 10.00-14.00
18.05.22 Enefit Power (kaevandused)* 10.00-13.00
19.05.22 Astri Keskus 10.00-14.00
20.05.22 TalTechi Virumaa kolledž 10.00-12.00
24.05.22 Politsei- ja Piirivalveamet Jõhvis* 10.00-14.00
25.05.22 Maleva Põhikool 11.00-13.00
26.05.22 Sillamäe polikliinik 10.00-14.00
31.05.22 Narva polikliinik 10.00-15.00

 * - ainult asutuse töötajatele 

Ootame kõiki, kes soovivad verd loovutada. Kaasas peab olema isikut tõendav dokument. 

Doonorlus ja olukord Ukrainas

Kriisi olukorras koordineerib SA IVKH Vereteenistuse tegevust Terviseamet ja Sotsiaalministeerium, kust praegu ei ole tulnud korraldust koguda täiendavalt verd Ukraina sõjas kannatada saanud ohvritele. Kui vastav korraldus tuleb, oleme kohe valmis tegutsema.

Vereteenistus kogub verd vajaduspõhiselt – vastavalt sellele, milliste veregruppidega patsiendid haiglates kõige rohkem vereülekandeid vajavad. Veri on bioloogiline materjal, mille säilivusaeg on piiratud ning seetõttu on väga oluline verekogumist ja kasutamist hoida tasakaalus. Kui mõnel päeval väljastatakse haiglatele suures koguses mingi veregrupi verd, siis pöördub Vereteenistus ka doonorite poole, et kutsuda neid aktiivselt verd annetama, et verevarude seisu taastada.

Lugupeetud doonorid! Tuletame meelde, et vereülekandeid endiselt ja pidevalt vajavad ka Eesti haiglates viibivad patsiendid: erakorralised patsiendid operatsioonidel, sünnitajad ning vähktõve, maksahaiguste, verejooksude, raskete traumade, aneemia, leukeemia, põletuste ja paljude teiste haigustega patsiendid, sh ka lapsed.

Kutsume siinkohal kõiki inimesi üles verevarude seise aktiivselt täiendama ja vajadusel ka kiiresti reageerima. Suurenenud verevajadusest anname kindlasti teada!

Muudatused vereloovutusele lubamise tingimustes seoses COVID-19 pandeemiaga

• Doonor, kes põeb COVID-19 verd anda ei või.
• Doonor, kes on COVID-19 läbi põdenud võib verd anda 14 päeva pärast sümptomite kadumist või negatiivset RNA-testi.
• Doonori kokku puutumisel kinnitatud COVID-19 diagnoosiga inimesega võib ta verd loovutada 14 päeva pärast haigega kontakteerumist või pärast seda, kui 10. päeval on SARS-CoV-2 PCR-test olnud negatiivne.
• Enne vereloovutust palume helistada vereteenistuse telefonile 331 1296 või 569 70366, et vajadusel täpsustada enda tevislikku seisundit.
• Riskipiirkonnas reisinud doonorite osas võib vereloovutuse keelu ühtlustada riiklike karantiininõuetega, mis on kirjeldatud siin.
• Hea logistiline ettevalmistus loob võimaluse täiendada meie verevarusid õigeaegselt ja vajalikul määral.

Vereloovutus ja vaktsineerimine COVID-19 vastu

•Pärast vaktsineerimist surmatud viirusega, paljunemisvõimetu viirusvektoril põhineva vaktsiiniga (siia kuuluvad VAXZEVRIA (endine COVID-19 Vaccine AstraZeneca) ning COVID-19 Vaccine Janssen, komponentvaktsiiniga või mRNA vaktsiiniga (siia kuuluvad Pfizer/BioNTech ja Moderna) – vere loovutamine on lubatud, kui inimene on terve ja tema enesetunne on hea.
•Teist tüüpi vaktsiinide puhul (nt vaktsineerimine nõrgestatud viirusega, kuhu kuuluvad paljunemisvõimelised viirusvektoril põhinevad vaktsiinid) või kui ei ole võimalik kindlaks teha, mis tüüpi vaktsiini kasutati – vere loovutamine on lubatud 4 nädala pärast.

Kes võib olla doonor?

Doonor peaks olema terve, vähemalt 50 kg kaaluv 18 kuni 65-aastane inimene. Esmakordselt võib doonoriks tulla kuni 60. eluaastani.   

Mida peaks jälgima enne vere andmist?

Doonor peaks järgima tervislikku elustiili. Enne vereandmist peab doonor olema piisavalt puhanud. Nädal enne vereandmist oleks soovitav hoiduda alkoholi tarbimisest. Vahetult enne vereandmist peab hoiduma suitsetamisest, et nikotiini verre sattumist ära hoida. Toit, mida doonor tarbib vereandmisele eelneval ja vereandmise päeval ei tohi olla liiga rasvane ning peab sisaldama piisaval hulgal vedelikku. Kindlasti tuleb kolm tundi enne vereandmist süüa. Juhul kui doonor on tarvitanud vahetult enne vereandmist ravimeid (ka aspiriini), tuleb sellest kindlasti informeerida meditsiinilise läbivaatuse teostajat, kes mõõdab enne vere andmist vererõhku ning otsustab, kas isik sobib verd andma. 

Kas vere andmine on ohutu?

Võetav verekogus ei kahjusta doonori tervist, vere hulk taastub 24 tunni jooksul, rakulised osad kolme nädala jooksul. Kogu vereandmisel kasutatav materjal on ühekordseks kasutamiseks, seega on välistatud doonori nakatamine vere kaudu levivate viirustega. 
Vahe kahe vereandmise vahel peab olema vähemalt 60 päeva. Naised võivad verd anda kuni neli ja mehed kuni viis korda aastas.  

Küsitluslehed enne vereandmist, miks peab neile vastama? 

Vereandmine peab olema ohutu nii vereandjale kui ka veresaajale. Kuna vereanalüüsi põhjal pole võimalik kõiki haigusi kindlaks teha, täidab iga doonor lihtsa küsimustiku oma tervisliku seisundi ja eluviiside kohta (oluline on vastata ausalt kõigile küsimustele, et mitte panna ohtu enda ja patsiendi tervist). Doonor kinnitab esitatud andmete õigsust allkirjaga. Andmed on konfidentsiaalsed ja ei kuulu avalikustamisele. 

Missuguseid analüüse doonoriverest tehakse? 

Igal doonoril määratakse veregrupp AB0-, reesus-, ja kell-süsteemis ning erütrotsütaarsed antikehad, HI-viiruse ja hepatiidi C-viiruse antikehad, hepatiidi B-viiruse pinnaantigeen ning süüfilise tekitaja antikehad.

Kes ei saa olla doonor?

Doonoriks peaks olema terve inimene. Verd ei soovitata loovutada nõrga organismiga inimestel, rasedatel naistel, rinnaga toitvatel emadel. Loovutada verd ei saa HIV ja hepatiitviiruse kandjad, narkomaanid.   

SA Ida-Viru Keskhaigla | Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve | Privaatsusinfo