Täna toimus meie haigla sünnitusabi- ja sünnituseelses osakonnas järjekordne simulatsiooniõppus loote õlavarre düstootsiaga toimetulekuks, mille viisid läbi kolleegid Pelgulinna sünnitusmajast (Lääne-Tallinna Keskhaigla). Õppesünnitusi võtsid kõrgtehnoloogiliselt elutruult sünnitusabisimulaatorilt Victorialt vastu meie sünnitusosakonna kaheks meeskonnaks jagatud personal.
„Raskendatud õlaasendiga sünde diagnoositakse 0,3-0,5% sünnituste koguarvust. Just seetõttu tuleb simulatsiooniõppele pöörata erilist tähelepanu. Sellistel praktikumidel saame harjutada toimetulekut keerulistes olukordades, mida päriselus ei tule kuigi sageli ette, aga mis nõuavad kiiret, hästi organiseeritud ja professionaalset meeskonnatööd“ – mainis simulatsiooniõppuste tähtsust naistehaiguste ja günekoloogia vanemarst dr Roksolana Goshka, lisades: „Ma tänan Pelgulinna kolleege võimaluse eest viia koolitus läbi meie osakonnas. See võimaldas meil korrigeerida oma meeskonnatöö korraldust“.

Virumaal toimuvad vastuvõtud aprillis:

11.-16. Narva

17.-19. Sillamäe

22.-25. Ahtme

26.-27. Rakvere

Teised kohad vt TÜK kodulehelt

Androloogiakabinetis tegelevad meestearstid kõigi meestele eriomaste haigustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel.

Dr Margus Punabi sõnul on oluline, et pea 95% vajaminevaist uuringuist tehakse mobiilses kabinetis kohapeal, nii ei pea patsient sõitma Tartusse ka uuringuteks. Mobiilses kabinetis on käinud erinevate probleemidega mehed, kelle tervis on nõudnud väga kiiret arstide tähelepanu: „Munandivähk nõuab väga kiiret sekkumist, mitmed põletikulised haigused on vajanud kiiret sekkumist“.

Androloogia mobiilse diagnoosikabineti koordinaator on meditsiiniõde Olga Raudik, arstidest töötavad kabinetis dr Stanislav Tjagur, dr Sven Tennisberg ja dr Margus Punab.

Mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 7319 323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga // Internetis vastuvõtule broneerides tuleb täpsustada mobiilse kabineti asukoht, kuhu minna soovitakse.

Meestearsti vastuvõtule haigekassa tingimustel pöördumine eeldab saatekirja.

Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad vastuvõtule pöörduda tasulises korras.

Meestekliiniku mobiilse kabineti vastuvõtugraafik kevad 2019

Kliinikumi mobiilne nahakasvajate diagnoosikabinet peatub Eestimaa erinevates keskuses, et kiirendada inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel. Sel nädalal peatub nahakabinet Ida-Viru Keskhaigla juures ja ootab patsiente vastuvõtule.

Kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga ning kabinetis võtavad vastu nahahaiguste arst Külli Paasik ja õde Maili Maalmann.

11. ja 12. aprillil peatub nahakabinet Ida-Viru Keskhaigla juures Ilmajaama tänaval.

Vastuvõtule registreerimine: nahakabineti vastuvõtuaja broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kliinikumi kodulehel.

Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole vaja saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut kinnitas 04. aprillil “Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas” toetuse andmise tingimused, mis võimaldab EL struktuuritoetuste kasutamist Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) aktiivravikorpuse II etapi väljaehitamisel.

„Tänase rahastamisotsuseni oleme jõudnud ühelt poolt tänu aastatepikkusele heale koostööle Eestis tervishoidu juhtinud poliitikute ja ametnikega ning teiselt poolt tänu meie haigla töötajatele, kes on näidanud, et me suudame siin, Virumaal, Kohtla-Järvel, kohapeal osutada kaasaegset tervishoiuteenust“, ütles IVKH juhatuse esimees Tarmo Bakler. Ta lisas: Patsiendile parima pakkumiseks on vajalikud nii meditsiinitöötajad, seadmed kui ka kaasaegsed haiglahooned, ning selle otsuse tulemusel valmivates haiglakorpustes ravitakse virumaalasi aastakümneid.“

Ida-Viru Keskhaigla lisati perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste nimekirja Vabariigi valitsuse korraldusega käesoleva aasta alguses.

Investeeringute suunamise eesmärk on lõpule viia perioodil 2007–2013 alustatud IVKH taristu kaasajastamine, mis hõlmab IVKH aktiivravikorpuse II etapi ehk M-korpuse väljaehitamist ja G-korpuse renoveerimist. Projekti kogumaksumuseks võib kujuneda kuni 30 miljonit eurot, millest 15,5 miljonit eurot saadakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetusena ja ülejäänu kaetakse omafinantseeringu ja võimaliku riigipoolse toetusena.

Ehituse II etapi tulemusena ehitatakse olemasoleva taristu juurdeehitusena M-korpus ja sellele järgnevalt renoveeritakse olemasolevad ruumid IVKH G-korpuses,.

Projekti tulemusena lisandub uusehitusena u 9 000m2 ja renoveeritakse kuni 7 000m2 netopinda, kokku kaasajastatakse 11 raviüksuse taristu.

Uues korpuses hakkavad paiknema enamiku siseerialade palatid, angiograafia kabinet, laboratoorium, patoloogia jm. Ehitustegevus on plaanis lõpetada hiljemalt 2023. aastal.

Lisaks aktiivravikorpuse väljaehitamisele ja renoveerimistöödele toimub Ahtme esmatasandi tervisekeskuse rajamine, mis integreeritakse ühisesse hoonekompleksi. Tervisekeskuse rajamiseks on kavandatud kuni 5 miljonit eurot, millest u 1,1 miljonit eurot saadakse ERF toetusena. Projektiga lisandub üle 2000m2 netopinda.

Ida-Viru Keskhaigla moodustamine ja väljaehitamine keskhaiglana nähti ette 2003. a kinnitatud haiglavõrgu arengukavaga.

Sõltuvusprobleemidega noorukite ravikeskus alustas Ida-Viru Keskhaigla koosseisus ambulatoorsete teenuste pakkumist mullu sügisel. Sel nädalal kolisid esimesed elanikud „Torujõe noortekodusse“, kus on loodud toetav keskkond miljööteraapia osutamiseks.

„Miljööteraapia kaudu luuakse sõltuvusprobleemide ja käitumishäiretega noorukitele elukeskkond, kus nad saavad võimaluse elada ilma sõltuvusaineteta ja halbade harjumusteta“ ütles ravikeskuse koordinaator Viktoria Žitkova. Ta lisas „Oleme Eestis ainuke ravikeskus, kes pakub vabatahtlikku sõltuvusravi teenust üle-eestiliselt. Teenuste arendamine toimub koostöös Tervise Arengu Instituudiga, kes on ka teenuse osutamise rahastajaks.“

Teenuse sihtgrupiks on noored, kelle puhul on kas koolis või kohalikus omavalitsuses fikseeritud sõltuvusainete tarvitamine (narkootikumid, alkohol, tubakas jm), mis on tekitanud käitumuslikke ja tervislikke probleeme. Keskuses motiveeritakse ja toetatakse noorukit sõltuvusainetest loobumiseks, vaimse ja füüsilise tervise taastamiseks, käitumisprobleemide vähendamiseks, eale vastavate sotsiaalsete oskuste omandamiseks ja arendamiseks, täisväärtuslikku elu- ja õpikeskkonda integreerumiseks.

Tegemist on nii tervishoiu- ja sotsiaal-, kui ka haridusvaldkonda puutuvate teenuste kompleksiga, mille väljaarendamine on olnud aeganõudev protsess.

Ravikeskuse meeskonda kuuluvad psühhiaater, vaimse tervise õde, meditsiiniõde, psühholoogid, koordinaator, kliiniline psühholoog, sotsiaaltöötaja, huvijuht ja noorsootöötajad. Kõik meeskonnas töötavad spetsialistid omavad pikaajalist töökogemust erivajadustega noortega ja nende peredega töötamisel.

„Ajakirjanduses ilmunud lood noortekampade tegevusest, viimati näiteks Kanuti aia juhtum, on toonud esile kasvava vajaduse teenuste järele, mis aitaksid noorukeid kuritegelikult teelt tagasi pöörduda. Torujõe noortekodu annab selleks võimaluse, aga valiku teeb ikkagi noor ise. Oleme senises töös kogenud nii põrumisi kui esmapilgul uskumatuna tunduvaid edulugusid“ ütles Žitkova.

Täiendav info:
Viktoria Žitkova, koordinator
Tel 339 5087, 5688 1770