„Vaatamata sellele, et koroonaviirusesse haigestumine kogu Eestis jätkuvalt märgatavalt langeb, tasub meeles pidada, et ka eelmisel aastal oli perioode, mil haigestumine aktiivselt langes, kuid sellele järgnesid veelgi suuremad nakkuspuhangud, mistõttu tuleks haigestumuse vähenemise andmeid kriitiliselt hinnata ning mitte kiirustada piiranguid leevendama ega vaktsineerimist edasi lükkama,“ ütleb dr Natalia Nikitina ja lisab, et raskema haiguskuluga haiglaravil viibivate patsientide arv ei ole veel vähenenud.
Vaktsiini tõhustusdoos tagab parema kaitse, hoiab ära haiguse raskema kulu ja lisahapniku vajaduse
Kui inimene on läbinud täieliku vaktsineerimiskuuri Pfizer/BioNTechi või Moderna preparaatidega, tuleb vaktsiini tõhustusdoos manustada kuue kuu pärast. Jansseni või AstraZeneca puhul on enne tõhustusdoosi viiekuuline paus. Doktor Nikitina sõnul ei ole vaktsineeritud inimene haiguse eest sada protsenti kaitstud, kuid nakatumise korral põeb ta haiguse palju kergemini läbi.
COVID-19 omikrontüvi hoiab meid valvel
Arvestades tõsiasja, et Euroopas registreeritakse üha enam koroonaviiruse uue omikrontüvega nakatumise juhtumeid, jälgime keskhaiglas olukorda tähelepanelikult, et olla valmis haiglaravi vajavate patsientide arvu suurenemiseks, sõnab dr Nikitina. „Kui nakkuse levik hakkab taas tuure koguma, aitavad eelkoordineeritud ennetusmeetmed patsientide sissevooluga paremini toime tulla,“ lisab ta.
Kas parem on koroonaviirus läbi põdeda või lasta end vaktsineerida?
Kahjuks on levinud arvamus, et kõige kindlam viis end pikaajaliselt koroonaviiruse eest kaitsta on hankida antikehi läbipõdemise teel. „COVID-19 on uus ettearvamatute tagajärgedega haigus, mis teeb sageli inimese tervisele tõsist kahju. Ma ei saa kuidagi nõustuda arvamusega, et parem on olla haige kui end vaktsineerida, sest keegi ei saa ette aimata, kuidas temal haigus kulgeb. Tasub meeles pidada, et COVID-19 võib põhjustada tõsiseid tüsistusi, näiteks täielikku haistmismeele kaotust, mis on kahtlemata palju ohtlikum kui palavik, peavalu ja nõrkus pärast vaktsiini. Paljud läbipõdenud vajavad pikaajalist taastusravi, mis võib kesta kuid,“ nendib dr Nikitina.
Detsembri lõpus alustame laste vaktsineerimist alates 5. eluaastast
Eesti Immunoprofülaktika ekspertkomisjon lubas alustada üle viieaastaste laste immuniseerimist. Ida-Viru keskhaigla infektsioonikontrolli teenistus annab teada, et selle vanuserühma lastele mõeldud vaktsiini Pfizer/BioNTech eripartii jõuab Eestisse detsembri teises pooles. „Niipea, kui saame vaktsiinipartii, on meie vaktsineerimiskeskused valmis alustama vastavas vanuses laste immuniseerimist,“ ütleb Natalia Nikitina ja lisab, et selle vanuserühma lastele mõeldud vaktsiin on nõrgema kontsentratsiooniga.