200 000 geenidoonorit saavad osaleda Eesti suurimas heaolu ja vaimse tervise uuringus. Ida-Virumaal on kokku 8 056 geenidoonorit. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu korraldab juba teist korda Eesti ajaloo suurimat uuringut, milles keskendutakse vaimsele tervisele ja seda mõjutavatele teguritele.
Genidoonorid üle kogu Eesti saavad osaleda uuringus, mille eesmärk on mõista, kuidas geneetilised, sotsiaalsed ja elustiiliga seotud tegurid mõjutavad inimeste heaolu ja vaimset tervist. Portaalis MinuGeenivaramu asuvat veebiküsimustikku on oodatud täitma kõik geenidoonorid olenemata sellest, kas neil on elu jooksul vaimse tervise probleeme esinenud või mitte. Osalemiskutse saadetakse geenidoonoritele ka e-posti aadressile.
Kui koroonapandeemia ajal sai vaimne tervis palju tähelepanu, siis teadlaste sõnul on ka praeguse aja sündmused meie heaolule paras väljakutse. „Teame, et sõjakonfliktid, kõrged hinnad ja poliitilised keerdkäigud mõjutavad meid erinevalt, sõltudes sellest, millised on meie eelsoodumused, elus varem kogetu ja tugivõrgustik,“ selgitab neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto. Tema sõnul on tarvis jälile saada, missugused on meie heaolu kujundavad ja seda mõjutavad täpsed mehhanismid. „Vaimse tervise murede ennetamiseks on eriti tähtis paremini mõista, miks on mõned inimesed keskkonnatingimuste suhtes palju haavatavamad, samas kui teised on väga vastupidavad,“ ütles Lehto.
Geenidoonorite paiknemine Eestis 2026. aastal.
Olemasolevad andmed vajavad täiendamist
Viis aastat tagasi, maailma suurima tervishoiukriisi ehk koroonapandeemia ajal osales Eesti geenivaramu heaolu ja vaimse tervise uuringus enam kui 86 000 inimest. Toonastest tulemustest ilmnes, et ligi pooltel geenidoonoritest oli suur risk mõne vaimse tervise probleemi tekkimiseks.
Nüüdseks on saadud palju uusi teadmisi vaimse tervise probleemide geneetilise tausta kohta ja leitud uusi seoseid ka füüsilise tervisega, näiteks Covid-19 põdemise raskusastmega. „Sellise mastaabi ja nii põhjaliku lähenemisega vaimse tervise uuringut ei olnud varem Eestis tehtud ning see on ka maailmas ainulaadne,“ selgitas Lehto. Et saada aimu, missugused tegurid vaimset tervist mõjutavad, teevad Tartu Ülikooli teadlased geenidoonorite seas 2026. aasta kevadel kordusuuringu, kuhu on oodatud osalema ka kõik uued geenidoonorid.
Praegune uuring toimub ajal, mil ühiskonna teravdatud pilgu all on aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH). „Mitmekordistunud ATH diagnooside arv näitab selgelt, et väga paljudel täiskasvanutel on tõsiseid raskusi tähelepanu ja keskendumisega, mistõttu on nende probleemide põhjuslikke mehhanisme vaja paremini mõista, et täiustada tulevikus ennetust, diagnostikat ja abivõimalusi,“ ütles Lehto.
Värskeid tulemusi vajavad ka arstid
Eesti Arstide Liidu presidendi Neeme Tõnissoni sõnul on sellised rohkete osalejatega uuringud väga vajalikud, sest võimaldavad vaimse tervise probleeme paremini ennetada, diagnoosida ja ravida.
Samal arvamusel on vastselt avatud Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku söömis- ja toitumishäirete osakonna juhataja, psühhiaater Tuuli Sedman. „Söömishäired on ühed raskemate tagajärgedega psüühikahäired, mis kahjustavad nii keha kui ka vaimu ning puudutavad Eestis tuhandeid patsiente ja nende peresid. Meie uue osakonna avamine on suur samm edasi ravivõimaluste parandamisel, kuid pikas plaanis sellest ei piisa – peame õppima neid haigusi paremini tundma, veel tõhusamalt ravima ja ennetama,“ ütleb Sedman. Tema sõnul ei ole psüühikahäiretel ühte tekkepõhjust – need tulenevad bioloogia ja keskkonna keerukast põimumisest, mille kohta on meil veel palju õppida.
„Geenidoonorite roll on siinkohal hindamatu. Kõrvutades tuhandete inimeste geeniandmed nende vahetu kogemusega, loome võimsa tööriista, mille abil mõista haiguste riski- ja kaitsetegureid ning pakkuda tulevikus täpsemat, tõhusamat ja ennetavat abi,“ lisab Sedman.
Geenidoonorid saavad märkimisväärselt kaasa aidata uute teadmiste sünnile
Lisaks võimalusele osaleda suures teadusuuringus annab küsimustiku täitmine uuringu autorite sõnul hea võimaluse enda analüüsimiseks. Vastaja ei saa küll otsest tagasisidet, ent mitmekesised küsimused aitavad enda juures märgata üksikasju, millele muidu sageli ei mõelda, ent millele võiks tähelepanu pöörata. Eestikeelset veebiküsimustikku saab täita nii arvutis kui ka nutiseadmes ning see võtab aega ligi 30 minutit.
TÜ Eesti geenivaramu juhi Lili Milani sõnul tasub geenivaramu portaali külastada ja uudistada seal enda kohta käivaid andmeid. Paljud geenidoonorid pole veel kordagi veebilehega tutvust teinud. „Kui sa ei mäleta või ei ole kindel, kas oled geenidoonor, on seda lihtne teada saada, proovides oma ID-kaardi, Smart-ID või mobiil-ID-ga sisse logida MinuGeenivaramusse portaal.geenidoonor.ee,“ ütles Milani.
Küsimustiku leiab MinuGeenivaramu portaalis: portaal.geenidoonor.ee/teadusuuringud/HEVT26
Allikas: Genoomika Instituudi koduleht