No module Published on Offcanvas position
Registratuur töötab E-R 8-18 33 111 33
Üldmeil:

Inimkesksus, Võimekus, Koostöö ja Hoolivus

registratuur kontakt

Sügiskonverentsil võeti fookusesse koostöö haridusasutustega ja tervishoiutöötajate piirkondlik tööperspektiiv

Sugiskonv2022

Neljapäeval, 17. novembril toimus Kohtla-Järve Kultuurikeskuses arvult juba üheteistkümnes, laiahaardeline Ida-Viru Keskhaigla sügiskonverents „Haigla täna ja homme". Kahel eelmisel aastal tuli ulatuslike koroonapiirangute tõttu traditsioonilise sügiskonverentsi läbi viimine rahulikemate aegadeni edasi lükata. Sellel aastal saime võimaluse oma traditsiooniga edukalt jätkata – tore oli üle pika aja ühes ruumis jälle koos olla, põrgatada mõtteid, kuulata ja arutada päevakajalisi teemasid, mis oli sihikule võetud. Konverentsil osales umbes kakssada inimest – kohapeal ja videosilla teel.

Sisuka päeva alustasime tervise- ja tööministri Peep Petersoni videotervituse vaatamisest. Minister võttis kõne fookusesse vaate tulevikku ja tõi välja kaks olulisemat aspekti, mis mängivad tervishoiusektoris eriti tähtsat rolli – jätkusuutlikkus ja koostöö. Mõlemad on omavahel lahutamatult seotud. „Tervishoiutöötajate puudus Eestis on üsna teravate otstega probleem ning selle valdkonna spetsialistide väljaõpe võtab üsna palju aega. Piisava kompetentsiga tervishoiutöötajaid ei ole Eesti haiglatel võimalik saada üleöö. Väljakutseid lisab ka tervishoiutöötajate suundumine välismaale tööle. Kahtlemata tuleb meil spetsialiste hoida ja arendada neile sobivaid töötingimusi," mainis minister Peterson.

Järgmisena tervitas külalisi Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Tohver, kes võttis oma kõnes fookusesse keskhaigla samm-sammulise arengu. „Viie aastaga, mis on suurte arenduste elluviimiseks üsna üürike aeg, oleme suutnud anda Ida-Viru Keskhaiglale kaasaegse sise- ja välisilme. Kohtla-Järvele ja Ahtmesse rajasime uued tervisekeskused, rekonstrueerisime oma ea ära elanud ravikorpused ja saame nüüd alustada psühhiaatriakorpuse projekteerimisega. Mul on väga hea meel tõdeda, et novembrikuu alguses kinnitas tervise- ja tööminister Peep Peterson järgmise perioodi funktsionaalse arengukava ning me saame oma arendusprojektidega edasi liikuda," lausus Tarmo Tohver.

Seejärel toimusid individuaalsed ettekanded, millel käsitlesime viit erinevat ettekannet: organdoonorlus ja –siirdamine Eestis (esines Tartu Ülikooli Kliinikumi torakaalkirurg dr Tanel Laisaar), patsiendiohutus – võimalused ja väljakutsed (esines Tartu Ülikooli sisehaiguste kaasprofessor, patsiendiohutuse uurimise projektijuht Kaja Põlluste), neuropsühholoogi roll neurokognitiivsete häirete diferentsiaaldiagnostikas ja ravis (esines kliiniline psühholoog Mari-Liis Mägi), telemeditsiinilahendused eile, täna ja homme (esines TalTechi vanemteadur Alar Kuusik), migreeni ravijuhend (esines neuroloogia vanemarst dr Katrin Põld).

Ettekannetele järgnesid kaks mõtteid mõlgutama pannud paneeldiskussiooni. Diskussioonides oli rõhuasetus tööjõuküsimustel, sh Kirde-Eesti karjääriperspektiividel tervishoiutöötajatele ning koostööl haridusasutustega ja haigla võimalustel olla tulevaste tervishoiutöötajate mentor.

Esimese diskussiooni teema oli „Haigla – tulevase tervishoiutöötaja mentor". Arutelu põhifookus taandus kooliõpilastele tervishoiuerialade atraktiivseks tegemiseks. Protsessi keskmes on õpilaste motivatsioon ja selle hindamine. Ida-Viru Keskhaigla teeb tihedat koostööd Jõhvi ja Kohtla-Järve gümnaasiumidega ja viib gümnaasiumiastme õpilastele läbi õppetööd valikaine „Meditsiin ja tervishoiualused" raames. Diskussioonis sõna võtnud kõneisikud rõhutasid, et haridusasutuste eesmärk ei ole mitte kasvatada noorinimesi arstideks ja õdedeks, vaid tekitada huvi tervishoiuerialade vastu ja läbi praktilise lähenemise – näiteks valdkonnaspetsiifilise kooliaine korraldamise – suurendada nende motivatsiooni omandada meditsiiniga seotud elukutse. „See annab kooliõpilastele enne ülikooli minekut parema ülevaate ja selgema arusaama tulevast elukutsest ning aitab eriala teadlikumalt valida," ütles Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember. Paneeldiskussiooni juhtinud Tuuli Truupõld sõnul on valikaine õpilaste seas üks populaarsemaid ja õpperühmade täitumus on sada protsenti.

Teise diskussiooni käigus arutati Kirde-Eesti karjääriperspektiivi tervishoiutöötajatele. Paraku on tervishoiutöötajate nappus üle Eesti on aina süvenev probleem ning seda kinnitab ka Riigikontrolli aastaaruandes toodud klausel. Arutelu fookuses olid võimalused meelitada Tartus ja Tallinnas töötavaid arste Ida-Virumaale. Üks olulisemaid kriteeriume, mis mõjutab otsust on kindlasti palga number, aga see ei ole ainus kaalukas tegur. Selleks et muuta Ida-Virumaa Eesti suurlinnades tegutsevatele arstidele atraktiivsemaks töö tegemise piirkonnaks, tuleb arutelus osalenud kõneisikute sõnul muuhulgas kokku panna motivatsioonipakett, mis teeks tulevaste kolleegide igapäevaelu palju muretumaks. Juhatuse esimehe Tarmo Tohveri sõnul võtab keskhaigla noorspetsialistide soove ja ootusi tõsiselt ja jõudumööda tegeleb neile vastavate lahenduste väljatöötamisega.

Arvestades piirkonna eripärasid tõid mõned diskusiooni pidanud kõneisikud murekohana välja vene keele valdamise möödapääsmatu vajaduse. Noorarstid ja residendid on selle tõttu staažikamatest kolleegidest palju rohkem mures ja loevad vene keele mittevaldamist või vähest valdamist takistuseks Ida-Virumaal praktika läbimiseks ja töötamiseks. Enamjaolt on tegemist vaid kartusega. Ida-Viru Keskhaigla endine juhatuse esimees Tarmo Bakler, kes on keskhaiglat juhtinud pea kakskümmend aastat, meenutas, et keelega seotud küsimusi tuli noorspetsialistidelt omajagu. Ehkki hirm vene keele ees ei ole siiamaani kuhugi kadunud, on see tegelikult üle paisutatud. „Küsimusele, kui palju peab oskama vene keelt, et tulla praktikale Ida-Viru Keskhaiglasse, olen alati kindlalt ja lihtsalt vastanud, et mitte üldse ei pea oskama. Keskkond, kuhu noorspetsialist tuleb, peab suutma toetada nii patsienti, üliõpilast kui ka töötajat sellisena, et keeleoskus ei lööks inimestele müüri vahele," lausus Tarmo Bakler.

Ülemarst Toomas Kariis tänas kõiki konverentsil osalejaid ja ettekandjaid. „Tänan teid, et võtsite osa Ida-Viru Keskhaigla konverentsist andes sellele sisu ja väljundid. Konverentsilt saadud tagasiside on ülimalt positiivne."

Sügiskonverentsi lõppakord oli Ida-Viru Keskhaigla 19. sünnipäeva tähistamine. Külalised suhtlesid omavahel ja maiustasid torti. Pidulikku meeleolu lõi Kohtla-Järve Gümnaasiumi noorteorkester.

Palju õnne, Ida-Viru Keskhaigla!

Erakorralise meditsiini osakond, Ilmajaama 12, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve
Ahtme aktiivravikompleks, Ilmajaama 12, Ilmajaama 14, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve
Järve tervisemaja, Ravi 10d, Järve linnaosa, Kohtla-Järve
Taastusravi- ja õendusabikliinik, Ravi 10, Järve linnaosa, Kohtla-Järve
Kiviõli tervisekeskus, Keskpuiestee 36, Kiviõli
Sillamäe tervisekeskus, Kajaka 9, Sillamäe
IVKH vastuvõtud Narvas, Kerese Keskus, Kosmonaudi 4/P. Kerese 3

Arve rekvisiidid:

SA Ida-Viru Keskhaigla

Reg nr 90003433

KMKR nr EE100863846

Tervise 1, 31025, Kohtla-Järve

Arvelduskontode numbrid:

SEB EE811010220029123013

Swedbank EE722200221019871533

LHV EE32770771003371793

Save
Cookies user preferences
We use cookies to ensure you to get the best experience on our website. If you decline the use of cookies, this website may not function as expected.
Accept all
Decline all
Analytics
Tools used to analyze the data to measure the effectiveness of a website and to understand how it works.
Google Analytics
Accept
Decline
Capcha
Google Capcha
Accept
Decline