Eelmisel nädalavahetusel sündis Ida-Viru Keskhaiglas tänavu 500s laps ning 21. detsembril toimus 500-s sünnitus.
Tänavune 500-s sünnitaja on 27-aastane Alisa Kohtla-Järvelt, kellele see on teine sünnitus ja perre lisandus tütar strateegiliste näitajatega 3340g ja 49cm.
„Viimati toimus IVKH-s üle 500 sünnituse aastas 2008. aastal" kommenteeris sündmust haigla ämmaemandusjuht Veronika Shirmelis. Ta lisas: „Praegu on veel vara öelda, kas tegu on väikese sündivuse kasvuga kogu piirkonnas või on tulevased emad hakanud eelistama meie haiglat teistele võimalustele“.
Kõige lasterohkemad olid kogu Ida-Virumaa jaoks 1980ndad, mil kogu maakonnas sündis aastas kokku üle 3000 lapse (max 1983 a. 3629 last). Alates 1960ndatest oli maakonnas sündinud laste arv oli väikseim 2014. aastal – 1182 ja mullu sündis 1222 last.
Head patsiendid!
Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikul on hea meel Teid informeerida, et Eesti Vähiliidu eestvedamisel ja Jõulutunneli vahendusel eesti rahva poolt rahastatud mobiilne meestearsti kabinet alustab septembri lõpus patsientide vastuvõtuga.
Meestekliinik osutab täna oma teenuseid Tartus, Tallinnas ja Pärnus. Meeste soospetsiifilise teenusega on kõige halvemini kaetud Virumaa ja seetõttu ongi algperioodil meie põhitähelepanu pööratud just sellele piirkonnale. Vastuvõtud toimuvad piirkonna kõigis suuremates keskustes: Narvas, Rakveres, Sillamäel, Kiviõlis ja Ida-Viru Keskhaigla juures Ahtmes.
Meestearstid tegelevad kõigi meestele eriomaste haigustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise, munandikoti haigused, rinnahaigused meestel.
Esimene vastuvõtt toimub 27. septembril Narva Haigla juures.
Mobiilse kabineti koordinaatoriks on medõde Olga Raudik (), arstidest teevad mobiilses kabinetis vastuvõtte Stanislav Tjagur, Sven Tennisberg ja Margus Punab.
Täpsem info meestekliiniku juhilt dr. Margus Punab,
Tehniline info:
Meestearsti vastuvõtule haigekassa tingimustel pöördumine eeldab saatekirja!
Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 EUR. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad vastuvõtule pöörduda tasulises korras.
Vastuvõtule registreerumine on võimalik:
Internetis Kliinikumi kodulehel: http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine
või meestekliiniku kodulehel http://www.kliinikum.ee/meestekliinik
tel. 731 9100, 731 9323
Esmane vastuvõtugraafik on järgmine:
27.-28. september Narva Haigla peasissepääsu ees, Haigla 5
29.-30 september Sillamäe tervisekeskuse ees, Kajaka 9
3. -5. oktoober Ida-Viru Keskhaigla peaukse ees, Ilmajaama 14, Ahtme
6.-7. oktoober Kiviõli Tervisekeskuse ees , Keskpuiestee 36/38
12.-13. oktoober Rakvere Haigla, EMO ukse ees, Lõuna põik 1
18. -21. oktoober Ida-Viru Keskhaigla peaukse ees, Ilmajama 14, Ahtme
24.-26. oktoober Narva Haigla peasissepääsu ees, Haigla 5
27.-28. oktoober Sillamäe tervisekeskuse ees, Kajaka 9
31. okt-1. november Ida-Viru Keskhaigla peaukse ees, Ilmajaama 14, Ahtme
2.-4. november Rakvere Haigla, EMO ukse ees, Lõuna põik 1
Haigla 13. aastapäeva tähistati reedel, 11. novembril, kus tehti teatavaks ka aasta parimad töötajad:
Parim arst 2016: dr Sergey Goshka
Parim õde 2016: Anna Aleksandrova
Parim hooldustöötaja 2016: Liubov Zolina
Parim tugitöötaja 2016: Ivika Karjus
Vastavalt kategooriale kõik aasta parima töötaja kandidaad:
Parim arst
Dr Sergey Goshka, anestesioloogia- ja intensiivraviteenistuse arst
Dr Veronika Iljina, pulmonoloogia ja tuberkuloosiravi vanemarst
Dr Ziina Vähk, laboriteenistuse juhtiv laboriarst
Dr Niina Zaidentsal, stomatoloog
Parim õde
Anna Aleksandrova, infektsioonikontrolliteenistuse õde
Larissa Aleksejeva, sünnitusabi ja sünnituseelse osakonna õde
Marina Bulatnikova, II sisehaiguste osakonna õde
Nadezhda Chirkunova, hambakliiniku õde
Egle Küttis, erakorralise meditsiini osakonna õde
Niina Lont, 1. kirurgiaosakonna õde
Jevgenia Nikkar, laboriteenistuse laborant
Inna Põld, polikliinilise teenistuse kooli-medõde
Olga Snežkova, sünnitusabi ja sünnituseelse osakonna ämmaemand
Arina Tšistjakova, intensiivravi osakonna õde
Inna Valgepea, 2. kirurgiaosakonna õde
Parim hooldaja
Marina Krupina, 2. kirurgiaosakonna hooldaja
Anna Lipskaja, intensiivravi osakonna hooldaja
Maile Mokrik, erakorralise meditsiini osakonna hooldaja
Marina Svetlova, sünnitusabi ja sünnituseelse osakonna hooldaja
Liubov Zolina, I sisehaiguste osakonna hooldaja
Julia Tolstenjova, 1. kirurgiaosakonna hooldaja
Parim tugitöötaja
Ivika Karjus, sisekliiniku II osakonna sekretär
Dmitri Kislitsõn, IT teenistuse administraator
Lyudmila Nosikova, laboriteenistuse registraator
Eda Rajamets, kvaliteedispetsialist
Natalja Rubets, polikliinilise teenistuse registraator
Andrei Skatškov, ehitiste ja tehnosüsteemide osakonna haldusspetsialist
Ülo Veldre, kommunikatsioonijuht
20. septembril 2016. aastal kell 9.00 toimus tervishoiuvaldkonna töötajate üleriigiline hoiatusstreik.
Hoiatusstreigiga nõuti:
1. tervishoiu rahastamise suurendamist, et patsiendid saaksid vajalikku ravi,
2. tervishoiuala töötajate üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimist.
Hoiatusstreigi ajaks peatati plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud, plaanilised uuringud ja protseduurid ning plaaniline töö statsionaaris.
Hoiatusstreigi ajal peeti kõnekoosolekuid Ahtmes ja Järvel.
Hoiatusstreigi korraldajad on Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Õdede Liit.
21. oktoobril toimus traditsiooniline Tartu Ülikooli kliinikumi ja Ida-Viru Keskhaigla sügiskonverents „Eakas patsient tervishoiuasutuses“.
„Tänavuse sügiskonverentsi teemavalik läks täkkesse – „eakas patsient“ tõi kokku huvilisi teistest haiglatest, hoolekandeasutustest, sotsiaaltöötajaid, patsientide esindusühingust“ ütles konverentsi eestvedaja ülemarst dr Aime Keis. Ta lisas: „Kahjuks jäid paljud küsimused vastuseta, aga edasiminekuks võib pidada pelgalt sedagi, et toimus arutelu, sest aastaid on vanurite hooldusega seotud kitsaskohad maha vaikitud“.
Õiguskantsleri nõuniku Eva Lillemaa sõnul lähtuvad meedikud inimese ravimiskohustusest erakorralistel asjaoludel ja selleks tingimuste loomisest, juristid vabaduspõhimõttest, mille vahel tulekski leida tasakaal. Kehtiv seadusandlus lubab patsiente ohjeldada väga konkreetsetel tingimustel ja ainult psühhiaatriahaiglas või psühhiaatrilise abi osakonnas. Asutuses, kus patsientide ohjeldamine pole lubatud, ei tohi selleks olla ka juhist, kuna selleks puudub seaduslik alus.
Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku ülemõe Reet Tohvre sõnul ei õnnestu patsientide ohjeldamist täielikult vältida, mistõttu oleks tervishoiutöötajatele, patsientidele ja nende lähedastele parim, kui ohjeldamispoliitika oleks riiklikult reguleeritud.
Sotsiaalministeeriumi nõuniku Ingrid Ots-Vaigu sõnul on ministeerium probleemist teadlik ning töörühm on vastava seaduseelnõu koostamiseks teemat korduvalt arutanud, aga esialgu olevat probleemiks isegi mõistetes kokkuleppele jõudmine.
Konverentsi külastajate arvates olid väga harivad ka kliinilised ettekanded, mis keskendusid erinevatele eaka inimesega seonduvatele haigustele ja hospiitsile.
Konverentsil oli u 250 osalejat, sh 97 meie haiglast ning 37 perearsti-pereõde ning väljapanekuga osales 11 meditsiinifirmat.
Esmaspäeval, 27. juunil kirjutasid SA Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) juhatuse esimees Tarmo Bakler, SA Narva Haigla (NH) juhatuse liige dr Olev Silland ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) juhatuse esimees dr Urmas Siigur alla haiglate kolmepoolsele kliinilise koostöö leppele.
Lepingule eelnenud sõnavõttudest toodi esile põhjused, mis viisid lepingu sõlmimiseni ning tulu, mida sellest loodetakse.
Dr Silland rõhutas, et formaliseerimata koostöö Ida-Viru Haiglaga on reaalsus juba aastaid: „Kõik on toimunud lähtudes meditsiini loogikast ja sellest, kuidas patsiendile on kasulik.“ Ta lisas, et Tartu Ülikooli Kliinikumi kureerimisel saab see koostöö kahtlemata kompetentsi juurde.
Dr Siigur käsitles haiglaid võrgustumise vaatevinklist, mis ei saa toimuda ainult regionaal- ja üldhaiglate vahel keskhaiglate taset ära unustades. Samuti tõi ta esile üldhaiglate erinevuse ja vajaduse sellega arvestada: „Me ei saa rääkida üldhaiglast abstraktselt – kui üks suurus sobib kõikidele, siis ei sobi see mitte kellelegi. Eestis on üldhaigla alates Hiiumaast, kus talveperioodil elab kuus tuhat elanikku, ja lõpetades Narvaga, kus on 60 tuhat elanikku. On selge, et need on erinevad mustrid, mis tuleb ühtsesse võrku ka erinevalt punuda.“
Bakler tõi välja, et allkirjastatav koostööleping sisaldab vähemalt kolme sõnumit. Narvakate jaoks põhiline, et Narvas eriarstiabi ambulatoorsed vastuvõtud erialati ei vähene.
„Teine sõnum tänasest lepingust on nii Ida-Viru Keskhaigla kliinilistele juhtidele kui ka Narva Haigla meditsiinitöötajatele, et kõik meie haiglates esindatud 20 eriala on omanäolised ning kõigile neile on vajalik leida just Ida-Virumaale sobilik koostöökorraldus.“ Kolmandaks rõhutas Bakler sõnumit haigekassale, laiemalt riigile ja erialaseltsidele, et antud leping kannab vahetult kliinilise töö korraldajate nägemust haiglatevahelisest koostööst.
Lisaks allkirjastajatele võttis sõna ka Narva Linnapea Tarmo Tammiste, kes ütles kõige selgemini välja, et sõlmitav koostöölepe võtab pinnase kuulujuttudelt Narva Haigla hääbumisest ning soovis haiglatele edu koostöölepingu elluviimisel.
Meditsiini- ja arstiabi ei kao Narvast kuhugi, kinnitas ka IVKH ülemarst Aime Keis erinevatele meediakanalitele.
"Inimesed ei pea sõitma 50 või 180 km. Elementaarseid tervishoiuteenuseid saab siin, Narvas," sõnas Keis.
Koostöölepingus on lähtutud Haigekassa poolt koostatud geograafilise kättesaadavuse põhimõtetest (GKS), kus kõik arstierialad jagatud astmetesse. GKS kohaselt peab I astme eriala teenus olema Eestis kättesaadav ühes kohas, II astme eriala teenus kahes kohas, III astme eriala teenus neljas kohas (keskhaigla) ning IV astme eriala teenus peab olema kättesaadav igas maakonnas (üldhaigla).
Kuna NH osutab teenuseid rohkematel erialadel kui üldhaiglale „ette nähtud“, siis sellepärast kardetigi mitme eriala (sh lastearsti, sünnitusosakonna) kadumist Narva Haiglast.
Koostööleppe üldpõhimõttena sätestatakse, et III ja IV taseme (üld- ja keskhaigla pädevus) erialadel osutatakse teenuseid IVKH ja NH poolt Ida-Viru maakonnas kohapeal ja kasutades maksimaalselt kohalikke tervishoiutöötajaid, vajalike tervishoiutöötaja puudumisel tehakse koostööd eeskätt TÜK-ga. I ja II taseme erialadel, mida Ida-Virumaal ei osutata, suunatakse patsient TÜK-i.
Lepinguga on 2030nda aastani erialade kaupa määratletud koostöö põhimõtted ambulatoorses arstiabis, päevaravis ja statsionaarses arstiabis. Samuti on lepingus fikseeritud, et Narvas jätkub meditsiiniteenuse osutamine ka III astme erialadel.
Tarmo Bakleri kommentaar Haiglalehele: „Kui haigla põhikirjas on eesmärgiliselt välja toodud „kõrgetasemelise arstiabi andmine ning meditsiini ja tervishoiualane arendustöö Ida-Viru tervishoiupiirkonnas“, siis sõlmitud koostööleppega saab see reaalse sisu. Ühtlasi tähendab see suuremat vastutust ka meie haigla vanemarstidele, kes peavad hea seisma enda eriala arendamise ning teenuste osutamise eest kogu Ida-Virumaal."
Koostööleping on täies mahus leitav IVKH koduleheküljel (http://www.ivkh.ee/et/haiglast.html), GKS põhimõtted on leitavad Haigekassa kodulehelt.
Alamkategooriaid
Lehekülg 73 / 89