Esmaspäeval 09.03. said Viru Jalaväepataljoni rühma parameedikud kätte koolitustunnistused Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) Erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) läbitud praktika kohta.

„Lahingolukorras sõltub rühma parameediku oskustest haavatasaanute ellujäämine ja seda on raske üle tähtsustada.“  jääb IVKH koolitusjuht, missiooni kogemusega reservkapten Ivi Prits koostööst rääkides tagasihoidlikuks.

„IVKH asukohta on strateegilises mõttes raske üle hinnata ja seda enam on oluline, et nii kaitsevägi kui tsiviilmeditsiin astuks ühte jalga ja räägiks kriitilistes olukordades nö ühte keelt.“ lisas Prits

Kokku üheksa rühma parameedikut käisid paarikaupa enam kui kuu aja loksul EMOs abiks, et saada lisa praktilisele väljaõppele. Tegemist on korraliste kutsealustega, kes on läbinud nooremohvitseri kursuse ja lõpetanud Toetuse Väejuhatuse kaitseväe tervisekeskuse väljaõppekeskuses rühma parameediku kursused ning saanud esmase praktika Tallinnas kiirabis. EMOs teostasid parameedikud kõiki ettetulevaid toiminguid, mida nende väljaõpe teostada võimaldas.

„Poisid olid väga tublid ja motiveeritud!“ kiitis EMO õendusjuht Maie Türkson parameedikuid. „Kui neil paluti midagi teha, nad raporteerisid „just nii!“ ja asusid kiirel sammul palutut ellu viima. Alguses tekitas see elevust nii personalis kui patsientides, aga nüüd hakkame nendest puudust tundma.“

Unistusest suunata parameedikud IVKH EMO-sse praktikale saab nüüdne koolitusjuht rääkida mõlema osapoole, ka eruohvitseri vaatevinklist. Kui umbes kümme aastat tagasi tekkis Viru jalaväepataljoni meedikutel mõte kasutada parameedikute praktikabaasina IVKHd, tundus selle teostamine enam kui utoopilise unelmana.

„Tegelikkuses tulid kokkulepped ootamatult lihtsalt, sest nii Kaitsevägi kui ka haigla leidsid praktikaküsimuses kiiresti  ühise keele ja parameedikud alustasid oma praktikat EMO personali valvsa pilgu all. Parameediku praktiline koolitus kestis kokku 30 tundi ja loodetavasti ei jää see ühekordseks projektiks, “ kinnitas IVKH koolitusjuht parameedikutele praktikatunnistuste kätteandmisel.

„Ma loodan, et kellelgi ei lähe siinõpitut lahingolukorras tarvis, vaid see saaks määravaks elukutse valikul“ lisas Prits.

Esmaspäeval (02. märtsil), kinkisid Kirderanniku Koostöökogu ja Virumaa Koostöökogu IVKH lasteosakonnale kolm oksjonitulu eest ostetud külmkappi.

Tänavu juba viiendat korda soetasid Kirderanniku Koostöökogu ja Virumaa Koostöökogu ühiste aastalõpuseminaridel läbi viidud oksjoni tulude eest vahendeid, mis annetatakse Ida-Viru Keskhaigla lasteosakonnale.

„Viis aastat tagasi otsustasime, et just haigestunud lapsed on Ida-Virumaal see sihtgrupp, kellele läheb meiepoolne toetus ning oleme seni oma traditsioonilist tegevust jätkanud.“ kinnitas Ülle Marits külmkappe üle andes.

Varasematel aastatel on lastehaiglat toetatud mänguasjade, joonistusvahendite, söögitoolide, reguleeritavate voodite ja palatitesse televiisorite soetamisega. Igal aastal enne oksjonitulu eest vahendite soetamist on võetud ühendust haigla arstide ja õdedega ning välja selgitatud, millele sel aastal võiks tähelepanu suunata.

Selleaastane oksjonitulu võimaldas osta 3 väikest külmikut, mis lähevad lastevanemate käsutusse, et hoida neis lastele kaasa võetud toiduaineid.

Oksjonitulu tekib seminaril osalenud inimeste vabatahtlikest annetustest, mis kohapeal oksjoni käigus maha müüakse. Kuna tegevusgruppide ühiseks huviks on Viru Toidu programmi käivitamine Virumaal, siis olid selgi korral oksjonikaubaks väga suures osas kohalikud toidutooted. Näiteks olid seekord väga lahketeks oksjonikauba annetajateks Konju Mõis Talu, OÜ Leiva Kodu Narva-Jõesuust, Sonda Kõrts jpt. Oksjonil müüdi maha lisaks toidukaubale ka elevust tekitanud purgike põlevkiviõli, mitmeid reklaamsärke ja värskelt trükist ilmunud Jõhvi valla uurimuslik kogumik. Kõik oksjonile annetustena toodud kaubad leidsid õnneliku omaniku. Laste heaks tehtud annetus oli mitmepoolne: ühelt poolt olid teinud annetuse oksjoni kauba tootjad-toojad ja teiselt poolt kauba ostjad.

---------------

TÄNAME

Kirderanniku Koostöökogu, Virumaa Koostöökogu ja kõiki lahkeid annetajaid!

IVKH lasteosakonna nimel

dr Tiina Nappa, vanemarst
Galina Vorobjova, õendusjuht

Teatame, et SA Ida-Viru Keskhaigla Kohtla-Järve polikliiniku taastusravi osakonna bassein on suletud kuni 31.03.2015.

Anname esimesel võimalusel taasavamisest teada.

Vabandame ebamugavuste pärast!

Täiendav info tel. 3395101 (taastusravi osakonna registratuur)

Ida- Viru Keskhaigla (IVKH) palub mitte külastada haiglaravil olevaid patsiente. 

Seoses grippi ja teiste sesoonsete viirushaiguste levikuga palub IVKH alates 20 veebruarist 2015 a. mitte  külastada haiglaravil olevaid patsiente. Külastuspiiranguga soovime vähendada nakatumisohtu.

IVKH Infektsioonikontrolli teenistus hoiab epidemioloogilist olukorda kontrolli all ning kõik  muudatused avalikustatakse.

Terviseamet soovitab viirusnakkuste põdejatel:

• koju jääda ja ennast terveks ravida, kuna haigestunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. Haigena tööl/koolis/lasteaias käimine kurnab ka organismi;
• köhides ja aevastades tuleks nina ja suu salvrätiga katta,
• vältida silmade puudutamist,
• pesta tihti käsi.

Terviseamet soovitab nakatumisest hoidumiseks:

• vältida rahvarohkeid kohti või kogunemisi,
• pesta tihti käsi,
• haigega lähikontaktis olles katke nina ja suu marlimaskiga.

Rohkem infot haigestumisest grippi ja ülemiste hingamisteede viirushaigustesse terviseameti kodulehel www.terviseamet.ee

Täname mõistva suhtumise eest!

Infenktsioonikontrolliteenistus

Уважаемые посетители !

В связи с повышением заболеваемости гриппа и других инфекций верхних дыхательных путей, просьба не посещать пациентов в отделениях больницы с 20 февраля 2015 г.

Благодарим за понимание.

Служба инфекционного контроля больницы.

Kahjutustamiskeskus hakkab tööle renoveeritavas hoones aadressil Ilmajaama 10 Kohtla-Järve Ahtme linnaosa aktiivravikorpuse vahetus läheduses.

„Kui vanasti pärandas doktor enda arstiriistade kohvri ühes sisuga õpilastele, siis tänapäeva meditsiinis kasutatakse järjest enam ühekordseid vahendeid, mis seab ka uued väljakutsed meditsiiniliste jäätmete töötlemisele“ ütles IVKH haldusjuht Aleksei Rodin kahjutustamiskeskuse avamisel.

Nakkusohtlike meditsiinijäätmete kahjutustamiskeskuseks rekonstrueeritav 2-korruseline hoone on ehitatud 1987. aastal. Käesoleva projekti raames on tehtud hädavajalik jäätmete kahjutustamiskeskuse käivitamiseks Ahtmes, hoone fassaad vajab korrastamist omavahendite arvelt.  

Jäätmekeskuse esimesel korrusel pindalaga 220 m² asuvad jäätmekonteinerite pesemisruum, jahutuskamber, autoklaaviga kahjutustamisruum ja töötajate ruumid. Renoveerimistöid teostas ettevõte AS Eviko.

Jäätmete kahjutustamiseks kasutatakse autoklaavi Ecodas T100 (valmistaja firma Ecodas, Prantsusmaa). Autoklaavi surveanum mahutab ühes tsüklis ca 100liitrit (10-15kg) jäätmeid. Ecodas T100 süsteemis on kasutatud jäätmete kahjutustamiseks kombineeritud töötlemismeetodit, mille käigus toimub jäätmete mehaaniline purustamine, keemiline töötlemine rõhul 3,8 bar ja temperatuuril 138°C ning jahutamine. Sterilisatsioonitsükkel kestab ligikaudu 30 minutit.

2013. aasta juunikuus allkirjastati Euroopa Naabrus- ja Partnerlusinstrument raames rakendatava Eesti-Läti-Venemaa piiriülese koostööprogrammi ühise korraldusasutuse poolt toetusleping projekti „Eco-friendly disposal of hazardous medical waste in the cross border region“ (Ohtlike meditsiiniliste jäätmete keskkonnasõbralik utiliseerimine piiriüleses regioonis) elluviimiseks.

Projekt kestus on 25 kuud. Projekti raames luuakse majanduslikult efektiivsed meditsiiniliste jäätmete kahjutustamiskeskused kahes piiriüleses regioonis paiknevas haiglas: Slantsõ ja Ida-Viru Keskhaiglas.

Koostööprojekti elluviimist rahastatakse osaliselt ulatuses ENPI Eesti-Läti-Venemaa piiriülese koostöö programmist. Projekti kogumaksumus on 456 000 €, millest Ahtme jäätmekeskuse maksumus koos IVKH omaosalusega jääb alla 250 000 € (sh. 127 140€ autoklaavi maksumus).