Kolmapäeval külastasid meie haigla sünnitusosakonda Pelgulinna sünnitusmaja (Lääne-Tallinna Keskhaigla) simulatsioonikeskuse töötajad ja kõrgtehnoloogiline sünnitaja-simulaatornukk Victoria. See oli esimene kord, kus Victoria osales õppusel väljaspool Pelgulinna simulatsioonikeskust.
Õppusel „Sünnitusjärgne verejooks“ osales 12+ naistearsti, ämmaemandat ja anestesioloogi. Vastavalt kujunenud situatsioonile laienes õppus ka verekabinetile ning lastearstidele, samuti kaasati võimaluste piires osakonnas tööl olnud kolleege.
Pelgulinna sünnitusmajas tegutsev simulatsioonikeskus korraldab regulaarselt sünnitaja ja vastsündinu kriitiliste seisundite simulatsiooniõppusi. Kolm aastat tagasi õpiti meie haiglas simulatsiooni käigus ära tundma vastsündinu kriitilist seisundit ja vastavalt tegutsema. Järgmisi õppusi on oodata juba sel kevadel.

Mammograafia (rinnanäärmete röntgenuuring) on rinnavähi avastamise valikmeetod, mis võimaldab avastada varajasi muutusi rinnanäärmes.

Alates 40. eluaastast peaks naine hakkama käima regulaarsel arstlikul kontrollil.
40.-49. aastased naised, kes kuuluvad kõrgemasse riskigruppi või kellel esinevad kaebused, peaksid käima mammograafilisel uuringul 1-2 aasta järel.

Mammograafilisele sõeluuringule kutsutakse naised vaatamata kaebuste puudumisele alates 50. eluaastast – vanusest, mil rinnavähi tekkerisk suureneb oluliselt.

Rinnavähi sõeluuring on kindlas vanusegrupis haigusele iseloomulike kaebusteta naiste uuring rinnavähi avastamiseks varajases staadiumis, kui teiste uurimismeetoditega seda veel avastada võimalik ei ole. Kindlustatud Eesti Haigekassa poolt naistele mammograafia sõeluuring on tasuta.
www.rinnavahk.ee

Kes saab osaleda mammograafia sõeluutingus
2019. aastal, on rinnavähi sõeluuringule oodatud naised:
• sünniaastatega 1951, 1952, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967 ja 1969
• kellel on kehtiv Eesti haigekassa kindlustus
• kellele viimase kahe aasta jooksul ei ole mammograafilist uuringut tehtud

NB! Uuringul osalemiseks ei pea kutset ootama jääma. Haigekassa saadab eelnimetatud aastail sündinud naistele rahvastikuregistris oleva aadressi järgi kutsed, kuid andmebaasi ebatäpsuse tõttu ei pruugi kõik naised kutseid siiski saada. Sõeluuringu kutse on mõeldud meeldetuletuseks sõeluuringus osalemiseks.

Uuringule registreerimine
Uuringule registreerimiseks tuleb helistada tööpäevadel kell 8.00-16.00. tel. 33 78 711 (SA Ida-Viru Keskhaigla, Ahtme korpus, kabinet G 1007).

Uuringule minnes tuleb võta kindlasti kaasa isikut tõendav dokument.

Uuringu vastuse saamine
Iga mammograafia sõeluuringut kirjeldavad kaks radioloogi - Ida-Viru Keskhaiglast ja Tartu Ülikliinikumist. Uuringu tulemusest teavitatakse kahe nädala jooksul posti teel.

Ootame naiste aktiivset osavõttu!

Ida-Viru Keskhaigla uuendas Narvas silmaarstide diagnostikaseadmeid ja pikendas vastuvõtuaegu.

„Meil töötavad Narvas kaks silmaarsti ning üks med-õde, kes osutab oftalmoloogiaõe iseseisvaid vastuvõtte glaukoomipatsientidele, “ ütles silmahaiguste vanemarst Natalia Feldman. „Eelmisel nädalal paigaldasime Narva uue perimeetri silma vaatevälja uurimiseks, kaks nädalat tagasi paigaldasime nn GDX seadme, mis mõõdab nägemisnärvi seisundit ja võimaldab varakult glaukoomi avastada.“

Tänu nendele seadmetele ei pea paljud patsiendid enam Kohtla-Järvele sõitma, vaid neid uuringuid saab teha Narvas kohapeal. Teenuste spekter on laienenud ja samuti on pikenenud vastuvõtuajad, mistõttu päeva jooksul saab rohkem patsiente vastu võtta. Nii on Narva kandi patsientide jaoks paranenud eelkõige silmaarsti kättesaadavus ja abivõimalused.
Kui varem oli Narvas vana perimeeter-seade, siis uue kompuuterperimeetri võimalused ja täpsus on märksa suuremad. Silma vaatevälja uuringuid (perimeetrit) kasutatakse ka neuroloogiliste haiguste diagnoosimiseks, see seade on abiks ka neuroloogidele aju- ja verevarustusekahjustuse, kasvaja jmt uurimiseks.

Silmaarstile saab registreerida meie ühtse registreerimisnumbri 331 1133 kaudu, aga silmaarstide vastuvõtu toimumise ajal suunab ka Narva polikliiniku registratuur patsiendid vältimatu abi saamiseks otse meie silmaarsti vastuvõtule.

Vabariigi Valitsuse 31.1.2019 istungi päevakorra 6. punktina oli arutusel: „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“. Selle ühe muudatusena „Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas“ eraldati Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusena 15,5 milj eurot Ida-Viru Keskhaigla aktiivravikorpuse II etapi välja ehitamiseks.

„Tegemist on suure sammuga edasi meie haigla väljaehitamisel“ avaldas enda heameelt Tarmo Bakler. Ta lisas: „Eelmise aasta aprillis lülitati IVKH II etapi väljaehitamine riigi eelarve strateegiasse ning detsembri lõpul kinnitas Euroopa Komisjon muudatused rakendusaktides, mis võimaldab Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine meetme kaudu panustada Ida-Viru Keskhaigla väljaehitamisse.

Vastavalt haigla funktsionaalsele arengukavale teostatakse ühise projektiga uue M-korpuse rajamine ning olemasoleva G-korpuse rekonstrueerimine ja sellele juurdeehituse rajamine.

Uues M-korpuses hakkavad paiknema laboratoorium ja patoloogiateenistus, siseerialade päevaravi ning infektsioonhaiguste, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaiguste palatiosakonnad.

Rekonstrueeritavas G-korpuses ja juurdeehitises hakkavad paiknema Ahtme Tervisekeskus, eriarstide ambulatoorne vastuvõtt, radioloogilised uuringud ja ravi, taastusravi.

Projekti kogumaksumuseks on kavandatud 23 miljonit eurot, millest Euroopa Regionaalfondi toetus moodustab 67%. Ida-Viru Keskhaigla Ahtme esmatasandi tervisekeskuse loomise, mille kogumaksumus on u 2,7 milj eurot, kasutatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi u 1,13 milj. euro ulatuses.

Vastavalt 2003. aastal kinnitatud haiglavõrgu arengukavale pidi Ida-Virumaa Keskhaigla projekteerimine toimuma 2003-2004 ja ehitamine 2005-2006. a. Aktiivravikorpuse I etapp valmis 2013. aastal.

12. veebruaril toimunud Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) nõukogu koosolekul tehti kokkuvõtted 2018. aastast ning kinnitati 2019. aasta tegevuskava ning eelarve.

„2018. aasta oli meie haigla jaoks edukas,“ ütles IVKH juhatuse esimees Tarmo Bakler. Ta lisas: „Põhiline, me tulime toime nii plaanilise kui erakorralise tervishoiuteenuste osutamisega suurenenud mahus ja samal ajal jätkus haigla plaanipärane arendamine.“

Haigla nõukogu võttis teadmiseks haigla 2018. aasta tegevuskava täitmise ning majandustegevuse auditeerimata aruande ning kinnitas 2019. aasta tegevuskava ning eelarve.

Olulisemad sündmused 2018:

-          koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi spetsialistidega alustasime keemiaravi osutamist,

-          koostöös Tervise Arengu Instituudiga sõltuvusprobleemidega noorukitele alustsime ambulatoorsete ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste osutamist,

-          valmis uus tuberkuloosiravi korpus Ahtmes,

-          algas Järve polikliiniku rekonstrueerimine, sealhulgas tervisekeskuse rajamine,

-          oluliselt kasvasid erakorralise meditsiini osakonna töö maht, plaanilises ravitöö tegid silmaarstid varasemaga võrreldes märkimisväärselt rohkem katarakti ja ortopeedid endoproteesimise operatsioone.

2019. aasta plaaniliste ravijuhtude arv jääb samale tasemele eelmise aastaga.

Haigla olulisemad tegevused sel aastaol on seotud Ahtme üksuses uute hoonete ehitamisega:

- uues M-korpuses hakkavad paiknema infektsioonhaiguste, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaiguste palatiosakonnad, siseerialade päevaravi ning laboratoorium ja patoloogiateenistus,

- G-korpuse juurdeehitusse planeeritakse Ahtme esmatasandi tervisekeskuse töö.

Haigla 2019. aasta eelarve maht on ligikaudu 46 miljonit eurot, investeeringuteks on planeeritud ligikaudu 11 miljonit eurot. Suurimad investeeringud 2019. aastal on Järve polikliiniku rekonstrueerimise jätkamine ning Ahtme üksuse hoonete ehitustegevus.

„Arvestades valitsuse poolt riigieelarvestrateegiasse planeeritud toetust IVKH aktiivravikompleksi väljaehitamiseks, on haigla finantsvõimekus piisav, et tasuda uute haiglahoonete ehitamisega kaasnev omaosalus,“ ütles Tarmo Bakler. „Uusehitused on vajalikud, et pakkuda patsientidele raviteenuseid 21. sajandile kohastes tingimustes – planeerime ehitushanked välja kuulutada lähikuudel“ lisas Bakler.

29. jaanuaril andsid Kohtla-Järve Selveri juhataja Angela Luiksoo ja Jõhvi Selveri juhataja Heiki Kiisküla Ida-Viru Keskhaigla sünnitusabi ja sünnituseelsele osakonnale üle heategevuskampaania „Koos on kergem“ raames kogutud toetusraha 3600 eurot.

Ida-Viru Keskhaigla soovib „Koos on kergem" kampaania toel soetada sünnitusosakonna palatitesse imetamistoole.

„Imetamine on väga vastutustundlik ja keeruline protsess. Selleks, et imetamisega kaasneksid positiivsed emotsioonid ning ei tekiks stress, peab väga palju erinevaid asju ette nägema. Imetava ema kehaasend peab olema loomulik, kõik vajalikud esemed käepäraselt. Selleks ongi kaasaegsed professionaalsed imetamistoolid mõeldud" – selgitas sünnitusabi ja sünnituseelse osakonna ämmaemandusjuht Julia Kedus.

Alates 2003. aastast kogutakse heade klientide ja koostööparterite abiga raha lastehaiglatele ja haiglate laste- ja sünnitusosakondadele vajalike aparaatide muretsemiseks. Kampaania eesmärgiks on aidata kaasa laste tervishoiu parandamisele, mõjutada ühiskonda ning kutsuda inimesi ja partnereid kaasa aitama, aga ka mõtlema ja märkama.

Kampaania kestis 2.11.2018 - 01.01.2019. a. ning projekti partneriteks olid kaubamärgid Kalev, Tartu Mill, LuXus ja Sensodyne, mille edasimüüjad samuti annetasid oma kampaania perioodil müüdud toodetelt kokkulepitud protsendi või summa.

Kampaania toimus juba 16. korda ja tänavu anti erinevatele haiglatele üle kokku enam kui 114 000 eurot.