Eelmisel nädalavahetusel sündis Ida-Viru Keskhaiglas tänavu 500s laps ning 21. detsembril toimus 500-s sünnitus.

Tänavune 500-s sünnitaja on 27-aastane Alisa Kohtla-Järvelt, kellele see on teine sünnitus ja perre lisandus tütar strateegiliste näitajatega 3340g ja 49cm.

„Viimati toimus IVKH-s üle 500 sünnituse aastas 2008. aastal" kommenteeris sündmust haigla ämmaemandusjuht Veronika Shirmelis. Ta lisas: „Praegu on veel vara öelda, kas tegu on väikese sündivuse kasvuga kogu piirkonnas või on tulevased emad hakanud eelistama meie haiglat teistele võimalustele“.

Kõige lasterohkemad olid kogu Ida-Virumaa jaoks 1980ndad, mil kogu maakonnas sündis aastas kokku üle 3000 lapse (max 1983 a. 3629 last). Alates 1960ndatest oli maakonnas sündinud laste arv oli väikseim 2014. aastal – 1182 ja mullu sündis 1222 last.

Haigla 13. aastapäeva tähistati reedel, 11. novembril, kus tehti teatavaks ka aasta parimad töötajad:

​

Parim arst 2016: dr Sergey Goshka

Parim õde 2016: Anna Aleksandrova

Parim hooldustöötaja 2016: Liubov Zolina

Parim tugitöötaja 2016: Ivika Karjus

Vastavalt kategooriale kõik aasta parima töötaja kandidaad:

Parim arst

Dr Sergey Goshka, anestesioloogia- ja intensiivraviteenistuse arst

Dr Veronika Iljina, pulmonoloogia ja tuberkuloosiravi vanemarst

Dr Ziina Vähk, laboriteenistuse juhtiv laboriarst

Dr Niina Zaidentsal, stomatoloog

Parim õde

Anna Aleksandrova, infektsioonikontrolliteenistuse õde

Larissa Aleksejeva, sünnitusabi ja sünnituseelse osakonna õde

Marina Bulatnikova, II sisehaiguste osakonna õde

Nadezhda Chirkunova, hambakliiniku õde

Egle Küttis, erakorralise meditsiini osakonna õde

Niina Lont, 1. kirurgiaosakonna õde

Jevgenia Nikkar, laboriteenistuse laborant

Inna Põld, polikliinilise teenistuse kooli-medõde

Olga Snežkova, sünnitusabi ja sünnituseelse osakonna ämmaemand

Arina Tšistjakova, intensiivravi osakonna õde

Inna Valgepea, 2. kirurgiaosakonna õde

Parim hooldaja

Marina Krupina, 2. kirurgiaosakonna hooldaja

Anna Lipskaja, intensiivravi osakonna hooldaja

Maile Mokrik, erakorralise meditsiini osakonna hooldaja

Marina Svetlova, sünnitusabi ja sünnituseelse osakonna hooldaja

Liubov Zolina, I sisehaiguste osakonna hooldaja

Julia Tolstenjova, 1. kirurgiaosakonna hooldaja

Parim tugitöötaja

Ivika Karjus, sisekliiniku II osakonna sekretär

Dmitri Kislitsõn, IT teenistuse administraator

Lyudmila Nosikova, laboriteenistuse registraator

Eda Rajamets, kvaliteedispetsialist

Natalja Rubets, polikliinilise teenistuse registraator

Andrei Skatškov, ehitiste ja tehnosüsteemide osakonna haldusspetsialist

Ülo Veldre, kommunikatsioonijuht

21. oktoobril toimus traditsiooniline Tartu Ülikooli kliinikumi ja Ida-Viru Keskhaigla sügiskonverents „Eakas patsient tervishoiuasutuses“.

„Tänavuse sügiskonverentsi teemavalik läks täkkesse – „eakas patsient“ tõi kokku huvilisi teistest haiglatest, hoolekandeasutustest, sotsiaaltöötajaid, patsientide esindusühingust“ ütles konverentsi eestvedaja ülemarst dr Aime Keis. Ta lisas: „Kahjuks jäid paljud küsimused vastuseta, aga edasiminekuks võib pidada pelgalt sedagi, et toimus arutelu, sest aastaid on vanurite hooldusega seotud kitsaskohad maha vaikitud“.

Õiguskantsleri nõuniku Eva Lillemaa sõnul lähtuvad meedikud inimese ravimiskohustusest erakorralistel asjaoludel ja selleks tingimuste loomisest, juristid vabaduspõhimõttest, mille vahel tulekski leida tasakaal. Kehtiv seadusandlus lubab patsiente ohjeldada väga konkreetsetel tingimustel ja ainult psühhiaatriahaiglas või psühhiaatrilise abi osakonnas. Asutuses, kus patsientide ohjeldamine pole lubatud, ei tohi selleks olla ka juhist, kuna selleks puudub seaduslik alus.

Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku ülemõe Reet Tohvre sõnul ei õnnestu patsientide ohjeldamist täielikult vältida, mistõttu oleks tervishoiutöötajatele, patsientidele ja nende lähedastele parim, kui ohjeldamispoliitika oleks riiklikult reguleeritud.

Sotsiaalministeeriumi nõuniku Ingrid Ots-Vaigu sõnul on ministeerium probleemist teadlik ning töörühm on vastava seaduseelnõu koostamiseks teemat korduvalt arutanud, aga esialgu olevat probleemiks isegi mõistetes kokkuleppele jõudmine.

Konverentsi külastajate arvates olid väga harivad ka kliinilised ettekanded, mis keskendusid erinevatele eaka inimesega seonduvatele haigustele ja hospiitsile.

Konverentsil oli u 250 osalejat, sh 97 meie haiglast ning 37 perearsti-pereõde ning väljapanekuga osales 11 meditsiinifirmat.

​Head patsiendid!

20. septembril 2016. aastal kell 9.00 toimus tervishoiuvaldkonna töötajate üleriigiline hoiatusstreik.

Hoiatusstreigiga nõuti:
1. tervishoiu rahastamise suurendamist, et patsiendid saaksid vajalikku ravi,
2. tervishoiuala töötajate üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimist.

Hoiatusstreigi ajaks peatati plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud, plaanilised uuringud ja protseduurid ning plaaniline töö statsionaaris.

Hoiatusstreigi ajal peeti kõnekoosolekuid Ahtmes ja Järvel.

Hoiatusstreigi korraldajad on Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Õdede Liit.