Iga tulevane arst läbib oma õpiteel etapi, kus koolis omandatud teadmised tuleb panna proovile päris patsientide ja päris haiglatöös. Kliiniline praktika annab tulevastele arstidele võimaluse õppida kogenud juhendajate kõrval, arendada praktilisi oskusi ning mõista, mida tähendab igapäevane töö haiglas.
Tartu Ülikooli arstiteaduse õppekavas on kliinilisel praktikal oluline roll ning õpingute viimane aasta möödubki suuresti haiglates ja perearstikeskustes praktilist tööd tehes. Praktika on loomulik samm enne residentuuri ning oluline osa Eesti arstide järelkasvu kujunemisel. Ida-Viru Keskhaiglal on hea meel olla üks neist haiglatest, kus tulevased arstid saavad oma teadmisi ja oskusi arendada ning teha esimesi samme erialases karjääris.
Suveperioodil on haiglas ametis tavapärasest rohkem noori, küsisime kolmelt tulevaselt arstilt nende ootuste ja tegelikkuse kohta.
Milliste ootustega alustasite oma praktikat haiglas ja kuidas on tegelikkus sellele vastanud? Kui peaksite praktikat kirjeldama ühe sõnaga, siis mis see oleks ja miks?
Sander Šašlov IVKH EMOsVastab EMO abiarst Sander Šašlov, TÜ arstiteaduskonna 5. kursuse tudeng
Olen IVKHS töötanud tänaseks päevaks poolteist kuud. Mul väga tegelikult ootusi polnud, kuna pole varasemalt haiglas töötanud ning ei osanud isegi midagi oodata. Olen ainult kuulnud, et paljud abiarstid ei ole rahul oma haiglaga, kus töötavad. Ja ausalt ikka alguses kartsin natukene, sest uus keskkond ja inimesed. Aga ma teadsin, et EMOs on väga tore kollektiiv, kuna mu sõbranna ema on endine töötaja. Sain kinnituse, et EMOs on päriselt vahvad inimesed. Pole kunagi varem nii head kollektiivi oma elus kogenud.
Praktika ühe sõnaga: "Error" - ma valiks selle sõna ja just inglise keeles, sest iga tööpäeva lõpus mu keele oskused lähevad sassi ja umbes peale kella 6t õhtul hakkan ma rääkima inglise-eesti-vene segu (rohkem inglise keelt), mis on suht tihti ikka arusaamatu. Aga noh juhtub!
Elo-Mari Truupõld
Vastab EMO abiarst Elo-Mari Truupõld, TÜ arstiteaduskonna 6. kursuse tudeng
Teen praktikat IVKH-s 6. juulist kuni 20. detsembrini. Sellest esimesed 8 nädalat olen EMOs.
Alustasin praktikat erakorralise meditsiini osakonnas juuli algul ning olen IVKHs kuni aasta lõpuni. Valisin IVKH oma 6. kursuse praktikabaasiks, sest olen pärit Ida-Virumaalt. Minu arvates on oluline, et maakonnast pärit noored ei läheks õpingute käigus kaduma ning säilitaksid kontakti oma kodukohaga. Valik oli muidugi riskantne – eesti noored ei räägi vene keelt, kuid ilma vene keele oskuseta on IVKHs päris keeruline hakkama saada. Võimatu siiski mitte – juhendajad ja kolleegid on toredad ning abivalmid ja väga palju tuge on vene emakeelega kaastudengitest.
Nüüdsest tuleb 6. kursuse lõpus lisaks kirjalikule eksamile sooritada ka OSKE eksam – tulevased arstid peavad oma kogutud teadmised ja praktilised oskused reaaleluliste situatsioonide lahendamise käigus ette näitama. Haigla jaoks on see oluline sisend praktika planeerimisel ja juhendamise korraldamisel. Loodan, et kogun praktika jooksul piisavalt praktilist teadmist ning enesekindlust selle lisaeksami edukaks sooritamiseks.
Et arsti- ja õendustudengid sooviksid ja julgeksid IVKHs õppida ja tööd teha, on oluline luua toetav ja tudengisõbralik õpikeskkond. Tudengi tugiisik praktikakoordinaatori näol võiks toimetada igas praktikabaasina tegutsevas haiglas. Rohkem võiks arvestada ka sellega, et mitte kõik arstitudengid ei soovi praktika kõrvalt täis- või poole kohaga abiarsti tööd teha ning on teadlikult planeerinud rohkem aega õppetööle.
IVKH suur eelis on kaasaegne töökeskkond ja valmidus praktikat tasustada. See võimaldab noorel rohkem õpingutele keskenduda ja vähem muretseda argiste asjade pärast.
Praktika ühe sõnaga: Käimas on küll alles neljas praktikanädal, aga kui peaksin ühe lausega oma senist kogemust kirjeldama siis selleks on: keeruline, aga mitte võimatu.
Siim Sada IVKH SisekliinikusVastab Sisekliiniku abiarst Siim Sada, TÜ arstiteaduskonna 5. kursuse tudeng
Mu lootus oli, et saan iseseisvalt võimalikult palju tegutseda oma pädevuse piires ning vajadusel on juhendaja, kes iga hetk appi saab tulla või kellelt nõu küsida. Kartsin, et juhendajat ei pruugi alati lähedal olla. Tegelikkuses on kõik läinud aga nii nagu lootsin- osakonnas on asjalikud, teotahtelised ning heatahtlikud kolleegid, kes alati vastavad küsimustele, aitavad ning annavad nõu- vahet pole, mis ajal ja mille osas. Ma pole kordagi tundnud end ebamugavalt või mitte osana kollektiivist, seega hetkel on kõik mu ootused igal juhul positiivselt ületatud olnud.
Praktika ühe sõnaga: Vapustav. Iga päev haiglasse minnes tunnen elevust, mida tänane päev toob, milliseid patsiente ja haigusi saan täna käsitleda. Kolleegid teevad päeva lõbusaks, patsiendid huvitavaks.