Registratuur töötab E-R 8-18 33 111 33
Общий э-мейл:

Ориентация на людей, Потенциал, Сотрудничество и Забота

registratuur kontakt

Tahe inimesi aidata on kandnud läbi aastakümnete

Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas töötab õena Lilia Muttonen, juba  42 aastat on ta aidanud inimesi haigla eesliinil. Lilia alustas oma karjääri erakorralise meditsiini valdkonnas Kohtla-Järve traumapunktis ning jätkas tööd, kui loodi erakorralise meditsiini osakond ehk EMO. Kolleegid iseloomusetavad Liliat targa, sõbraliku ja tähelepaneliku kolleegina, kes on valmis alati aitama. EMO õendusjuht Katrin Piirsoo sõnul on Liliaga hea töötada, ta teeb oma tööd südamega, tema dokumentatsioon on alati korrektne, see peegeldab tema kohusetundlikkust ning teeb ta hinnatud töötajaks.

Kohtume Liliaga hommikul kell 8 kui tavainimesed alustavad oma tööpäeva, aga tema on just lõpetanud oma vahetuse, väsimusest pole jälgegi. Lilia sõnul oli vahetus töine, visiiditasu tõus pole töö mahtu oluliselt vähendanud (visiiditasu tõusis alates 1. aprillist 2025 tööealistele 20 euroni ja soodustusega patsisentidele 5 euroni). 

EMO sissep 2Kuidas on muutunud erakorraline meditsiin nende aastate jooksul?

Muutunud on väga palju, peale meditsiinikooli läksin ma tööle Rakvere haiglasse, töötasin seal kolm aastat, aga tulin ikka tagasi kodukanti. Minu töökohaks sai Kohtla-Järevel asuv traumapunkt, tol ajal oli seal esmaabi, šokiruum, kaks korduva vastuvõtu kabinetti, neuroloogi vastuvõtt, röntgen, kipsituba ja registratuur – see oligi kõik. Mina töötasin korduva vastuvõtu kabinetis. Meil oli palju paberitööd ehk käsitsi dokumenteerimist, arvuteid ju sellisel kujul polnud. Meditsiinilisi töövahendeid nagu praegu, valmiskujul ei olnud, näiteks andis vanemõde meile hommikul meetrite viisi marlit ja vatti - tegime ise vajalikud tampoonid toiminguteks. Instrumentide steriliseerimine oli samuti meie enda teha, ei olnud valmis eraldi pakituna steriilseid ühekordseid vahendeid. Kipsi tehnikat ei saa praegusega võrrelda, tänasel päeval ei panda kipsi otse nahale nagu minu töötee alguses. Kompuutertomograafiast ei osanud unistadagi, meil oli ainult röntgen. Varem pidi nii arst kui ka õde patsiendi info käsitsi kirja panema. Areng on tohutu, tänasel päeval on kõik vajalik patsiendi kohta andmebaasides olemas, sisestad patsiendi andmed ja saad vajaliku info.

Millised oskused või omadused peavad EMO õel olema?

Arsti assisteerimise oskus on primaarne, kindlasti peab oskama kipsimise tehnikat, tundma ravimeid, kateetrite paigaldamist - koostöö arstiga on väga oluline.

Lisaks meditsiinilistele oskustele on tähtis tählepanelikkus patsiendi suhtes, peab oskama kuulata ja jälgida patsienti, sest patsiendi seisund võib muutuda ja selleks peame valmis olema. Igas olukorras peab jääma viisakaks ja olema abivalmis, vaatamata ettetulevatele situatsioonidele. Tänapäeval on õe töö lahutamatu osa pidev õppimine ja ajaga kaasas käimine.

Peame meeles pidama, et patsient on esikohal, kiire reageerimine vastavalt patsiendi seisundile on olulisel kohal. Muidugi tuleb meie töös ette äärmiselt pingelisi hetki, aga aastate jooksul olen õppinud reageerima ja käituma vastavalt olukordadele. Ma arvan, et õde, kes tahab EMOs töötada peab olema kiire, rahulik ja terase pilguga. Oluline on oskus töötada pingelistes olukordades, langetada õigeid otsuseid ja säilitada empaatia. Meil pole kunagi kaht täiesti ühesugust päeva, meie töö nõuab paindlikkust, head meeskonnatööd ja suurt südant. Lisaks on tähtis huumorimeel, see aitab nii patsiente kui ka kolleege keerulistes olukordades.

Kuidas olete säilitanud tööindu ja motivatsiooni läbi aastate?

Motivatsiooni annab see, et sa saad inimesi aidata, selle sama mõttega läksin ma kunagi ka meditsiinikooli õppima. Muidugi oleks olnud võimalus vahetada osakonda, aga järele mõeldes pole sellest mõttest kunagi asja saanud, mulle meeldib EMO töö. Olen sellist tüüpi inimene, kellele sobib vahetustega töö ja öösel töötamine pole mulle probleemiks. Praegu lähen koju, viskan diivanile pikali ja lihtsalt puhkan, ennast ei tohi unustada. Vabal ajal loen ja vaatan filme, väga mõnus on seda teha oma tahvelarvutist. Kui on pikem puhkus, siis võtan kaugema reisi ette, see annab võimaluse end täiesti välja lülitada ja akusid laadida.

Millise nõuande annaksite noorele, kes alles alustab tööd EMOs?

Tahe inimesi aidata on esimesel kohal, siis teadmishimu, ole avatud õppimisele ja ära karda küsida. EMOs muutuvad olukorrad kiiresti, aga sellest ei tohi lasta end heidutada, sest keegi pole siia ilma sündinud kogemustega. Jälgi, kuula ja küsi nõu – õpi kolleegidelt. Kasuks tuleb rahulik meel, sest siis töötab pea kõige paremini. 

Fotol EMO õde Lilia Muttonen Lilia M valisveebi

Erakorralise meditsiini osakond, Ilmajaama 12, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve
Ahtme aktiivravikompleks, Ilmajaama 12, Ilmajaama 14, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve
Järve tervisemaja, Ravi 10d, Järve linnaosa, Kohtla-Järve
Taastusravi- ja õendusabikliinik, Ravi 10, Järve linnaosa, Kohtla-Järve
Kiviõli tervisekeskus, Keskpuiestee 36, Kiviõli
Sillamäe tervisekeskus, Kajaka 9, Sillamäe
IVKH vastuvõtud Narvas, Kerese keskus, Kosmonaudi 4/P. Kerese 3

Arve rekvisiidid:

SA Ida-Viru Keskhaigla

Reg nr 90003433

KMKR nr EE100863846

Tervise 1, 31025, Kohtla-Järve

Arvelduskontode numbrid:

SEB EE811010220029123013

Swedbank EE722200221019871533

LHV EE32770771003371793

Save
Cookies user preferences
We use cookies to ensure you to get the best experience on our website. If you decline the use of cookies, this website may not function as expected.
Accept all
Decline all
Analytics
Tools used to analyze the data to measure the effectiveness of a website and to understand how it works.
Google Analytics
Accept
Decline
Capcha
Google Capcha
Accept
Decline