27. mail toimus Jõhvi Kontserdimajas arvult teine kahe Ida-Virumaa haigla koostöökonverents. Sel korral olid fookuses kirurgilised erialad, konverents kandis nime „Ida-Virumaa kirurgia täna ja homme: kättesaadavus, kvaliteet ja jätkusuutlikkus“. Üritust rahastas Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit Õiglase Ülemineku Fondi meetme „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ raames.
Konverentsi avas sotsiaalminister Karmen Joller, kes rõõmustas haiglatevahelise koostöö üle ning tõi esile, et tervishoiusüsteemi korrastamiseks loodava tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koostöömudeli „Tervik“ raames on kaks haiglat teinud ühisavalduse ministeeriumile, et piirkondlik juhtimismudel võiks olla seotud Ida-Viru Keskhaiglaga. See aitaks vähendada dubleerimist, kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt ning parandada tervise- ja sotsiaalteenuste lõimitust maakonnas.
Konverentsil osalesid lisaks kahe haigla tervishoiutöötajatele ka perearstid ning teised tervishoiu valdkonnaga seotud spetsialistid. Konverents keskendus piirkondlikule kirurgiale, ning ettekannetes käsitleti erinevaid kirurgilise ravi valdkondi. .
Päeva jooksul käsitleti mitmeid aktuaalseid teemasid. Dr Tiit Meren rääkis tänapäeva Euroopa julgeolekuolukorrast tulenevatest vajadustest ning rõhutas et Eesti kirurgid peaksid valdama nii militaar- kui tsiviilkirurgia oskusi. Ta tõi elavaid näiteid, kuidas käitutakse ja tegutsetakse sõja äärmuslikes olukordades, mis tuginesid tema isiklikule kogemusele.
Dr Dmitrii Fedorov tutvustas kõhu sirglihaste diastaasi plastika võimalusi ning tutvustas selle operatsiooni käiku ja tulemusi.
Dr Aleksey Semykin andis ülevaate günekoloogia olevikust ja tulevikust, rõhutades, et minimaalselt invasiivne günekoloogia on kujunenud tänapäevase ravi standardiks ning ambulatoorne kirurgia on selge tulevikusuund. Samuti tõi ta esile, et tervishoiuteenuste planeerimisel tuleb üha enam arvestada demograafiliste muutustega ning leida tasakaal kirurgilise abi kättesaadavuse ja teenuste tsentraliseerimise vahel.
Tähelepanu pöörati ka õendusvaldkonnale ning kaasaegsetele ravimeetoditele. Ida-Viru Keskhaigla silmahaiguste osakonna õendusjuht Irina Krasnõhh käsitles Avastini süstide tegemist õdede poolt ning selle ohutust ja tulemusi. Ettekannet ilmestas video, mis käsitles patsiendi teekonda haiglas.
Tartu Ülikooli Kliinikumi torakaalkirurgia professor dr Tanel Laisaar rääkis sõeluuringute mõjust kopsuvähi minimaalselt invasiivse kirurgilise ravi arengule. Kopsuvähi varajane avastamine on võimalik eelkõige sõeluuringu abil ning Eestis on võimalik sõeluuringuid süsteemselt ja tõhusalt läbi viia. Kõlama jäi perearstide ja -õdede oluline roll koostöös sõeluuringu koordinaatoritega, et tagada võimalikult kõrge hõlmatus. Samuti toodi esile, et sõeluuring on kulutõhus ning aitab parandada patsientide ravitulemusi ja suurendada kirurgilise ravi võimalusi.
Pärastlõunases programmis keskenduti postoperatiivsele õendusele, perioperatiivse valuravi juhenditele ning laparoskoopiliste ravimeetodite arengule. Ettekannetega esinesid Narva haigla kirurgiakliiniku vastutav õde Arina Smirnova, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja ka Ida-Viru Keskhaigla anestesioloog dr Dmitri Stepanov ja Narva Haigla kirurg dr Andrii Lopatka.
Konverentsi lõpetas paneeldiskussioon „Kuhu liigud, Ida-Virumaa kirurgia?“, kus arutleti piirkonna kirurgilise abi tuleviku, spetsialistide järelkasvu ning kuidas tagada, et esmasel kohal oleks patsient. Arutleti selle üle , mida saavad haiglad ise ära teha ningmillised on ootused riigile ja partneritele . Diskussioonis osalesid Narva haigla ülemarst dr Olev Sillandi, IVKH kirurgiakliiniku juhataja dr Jaak Lind, õendusjuht Helle Peterson, dr Tanel Laisaar ja dr Tiit Meren.
Päeva kokkuvõtte tegid Narva Haigla juhatuse esimees Üllar Lanno ning Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Tohver, kes tänasid osalejaid ning rõhutasid, et Ida-Virumaa tervishoiu tugevus peitub koostöös ja ühises arengus.
Anestesioloog dr Dmitri Stepanov valuravi tagamaid avamas.
