Kevade saabumisega ja õhutemperatuuride tõusuga üle +5 kraadi on Eestis alanud puukide aktiivne hooaeg. Kui varem seostati puuke peamiselt sügava metsa ja suviste matkadega, siis nüüdseks on nad muutunud tavapäraseks ka linnakeskkonnas. Puuke võib kohata parkides, koduaedades ja isegi tiheda asustusega piirkondade haljasaladel. Nende levikuala on laienenud ning aktiivne periood pikeneb aasta-aastalt.
Foto: ChatGPT
Puukidega kaasnevad ohud
Puugid ei ole pelgalt ebameeldivad parasiidid, vaid võivad kanda ka ohtlikke haigusi. Eestis on levinumad puukentsefaliit ja borrelioos. Puukentsefaliit on viirushaigus, mis võib kahjustada kesknärvisüsteemi ning põhjustada raskeid tervisetüsistusi. Borrelioos ehk Lyme'i tõbi on bakteriaalne nakkus, mille varajane avastamine võimaldab küll edukat ravi, kuid hilinenud diagnoos võib viia krooniliste vaevusteni. Igal aastal registreeritakse Eestis sadu puukentsefaliidi ja tuhandeid borrelioosi juhtumeid, mistõttu on ennetus eriti oluline.
„Puugid ei vali enam ammu ainult metsas liikujaid – risk on tegelikult igal inimesel, kes viibib kevadel ja suvel õues. Kõige olulisem on teadlikkus ja lihtsate ennetusvõtete järjepidev kasutamine," rõhutab dr Natalia Nikitina.
Kuidas end kaitsta?
Puugid eelistavad niiskeid ja varjulisi elupaiku, kus leidub rohkelt madalat taimestikku. Kõige sagedamini võib neid leida metsades, niitudel ja metsaäärtes, kuid samuti ka hooldamata muruga aedades ja linnaparkides. Levinud eksiarvamus on, et puugid kukuvad puu otsast, kuid tegelikult nad varitsevad rohulibledel või põõsastel ning kinnituvad mööduva inimese või looma külge.
Enda kaitsmiseks tasub looduses liikudes kanda heledaid ja katvaid riideid, panna püksisääred sokkide sisse ning kasutada putukatõrjevahendeid. Samuti on oluline vältida kõrges rohus liikumist ning kontrollida end pärast igat õues viibimist.
Kõige tõhusam ja kindlam viis end puukentsefaliidi eest kaitsta on aga vaktsineerimine. Erinevalt paljudest teistest ettevaatusabinõudest ei sõltu vaktsiin juhusest ega sellest, kas puuk õigel ajal märgatakse – see annab organismile valmisoleku viirusega toime tulla juba enne võimalikku nakatumist.
„Kuigi puukide aktiivsus kasvab kevadel, on vaktsineerimine soovitatav aastaringselt, sest immuunkaitse kujunemine võtab aega," räägib dr Nikitina.
Vaktsineerimine on eriti oluline inimestele, kes viibivad palju looduses, kuid tegelikkuses on risk ka neil, kes liiguvad igapäevaselt linnakeskkonnas. Seetõttu soovitatakse vaktsineerimist igaühele – see ei ole ainult matkajate või metsas töötavate inimeste teema, vaid puudutab praktiliselt kõiki. Pärast õues viibimist tuleb siiski ka keha hoolikalt üle kontrollida, pöörates erilist tähelepanu kaenlaalustele, põlveõndlatele, kaelale ja peanahale. Sama kehtib laste ja lemmikloomade kohta.
Vaktsineerimine ja uus skeem
Puukentsefaliidi vastu on olemas tõhus vaktsiin, mida soovitatakse kõigile, kes viibivad sageli looduses või elavad piirkondades, kus on lai puukide levik. Sel aastal tasub vaktsineerimisele mõelda eriti teadlikult, sest alates 2026. aastast on skeemi tehtud oluline muudatus, mis on soovituslik juba 2025. aasta oktoobrist.
Esmane vaktsineerimine toimub endiselt kolmes etapis: esimene doos tehakse sobival ajal, teine 1–3 kuud hiljem ning kolmas hiljemalt 12 kuu jooksul pärast teist annust. Seejärel on vajalik kordusdoos kolme aasta pärast.
Edasine revaktsineerimise sagedus sõltub vanusest. Kui varem soovitati täiskasvanutel kordusdoosi teha sagedamini, siis nüüd on alla 50-aastastele intervalli pikendatud – kaitset tuleb uuendada iga 10 aasta järel. 50–60-aastastel jääb intervall viie aasta juurde ning alates 60. eluaastast soovitatakse vaktsineerida iga kolme aasta järel. Muudatus põhineb värsketel teadusuuringutel ning ekspertide hinnangul püsib immuunkaitse noorematel inimestel varasemast kauem.
Ahtme tervisemaja (Ilmajaama 14) sissepääs
Puukentsefaliidi vastu on võimalik vaktsineerida Ida-Viru Keskhaigla vaktsineerimiskabinetis. Vaktsineerimist tehakse Ahtme tervisemajas (Ilmajaama 14) ning eelnevalt tuleb aeg broneerida registratuuri telefonil 33 111 33. Vaktsineerimiskabinet töötab neljapäeviti kell 14.00–17.00.
Hetkel on võimalik vaktsineerida Encepur vaktsiiniga nii lastel, kui ka täiskasvanutel. Hinnakirjaga on võimalik tutvuda SIIN.
Ettevaatus on endiselt oluline
Kui puuk on siiski nahale kinnitunud, tuleb see eemaldada esimesel võimalusel. Seda saab teha pintsettide või spetsiaalse puugieemaldajaga, haarates puugist võimalikult naha lähedalt ning tõmmates ta aeglaselt ja ühtlaselt välja. Seejärel tuleks hammustuskoht puhastada. Järgnevatel nädalatel on soovitatav kohta jälgida – kui tekib punetav laik, palavik või muud haigusnähud, tuleks pöörduda arsti poole.
Joonis: puugiinfo.ee
Pehme talv ja varajane kevad võivad suurendada puukide arvukust ka tänavu. See tähendab, et ettevaatusabinõud on olulised mitte ainult metsas, vaid ka igapäevases linnakeskkonnas. Kevad ja suvi on aeg, mil inimesed veedavad rohkem aega õues, kuid teadlik ja ettevaatlik käitumine aitab vältida ebameeldivaid ning potentsiaalselt ohtlikke kokkupuuteid puukidega.
