3.-4. detsembril toimus Ida-Viru Keskhaiglas koostöökohtumine Sotsiaalministeeriumi ja IVOLi esindajatega. Külastati Ahtmes asuvat haiglakompleksi ja tehti paikvaatlus Järve tervisemajas.
Juhatuse liige Julia Kedus andis ülevaate haiglast. Tutvustati haigla tegevust ning arutleti mitmete oluliste teemade üle. Eriline huvi oli külalistel VESTA teenuse sisu ja korralduse ehk tervisejuhtide töö vastu. Oma nõu ja teadmistega olid toeks ülemarst Pille Letjuka ja haldusjuht Koit Oras.
Kohtumise lõpus oli külalistel võimalus tutvuda meie haiglaga, mis on kaasaegne, avar ning on jätkuvalt värske ilmega.
Tervisejuhtide teemast saad ülevaate meie välisveebi loo põhjal.
Lisaks saab lugeda 5. detsembri Meditsiiniuudiste artiklist "Viljandist alguse saanud tervise- ja sotsiaaltööd ühendaval PAIK-projektil on järgijaid juba üheksas piirkonnas."
Toome siinkohal välja Ida-Virumaad puudutava osa artiklist.
Kuus kuud uuenduslikku koostööd
Ida-Virumaal kasutatakse integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pilootprojekti kohta nimetust VESTA. Praegu on selle projekti ehk TERVIKu hoidja Ida-Virumaa omavalitsuste liit, mille palgal on kaks võrgustikujuhti. Nende ülesanne on üheskoos ehitada maakonda tugev ja toimiv teenuse osutamise võrgustik, kaasates põhipartnereid: kohalikke omavalitsusi, perearste, haiglaid, sotsiaalkindlustus-ametit ja teisi olulisi pooli. Projekt on kestnud kuus kuud.
Ida-Virumaa omavalitsuste liidu sotsiaal – ja tervishoiuteenuste arendamise Kohtla-Järve piirkonna võrgustiku juht Sergei Andrejev räägib, et projektis osaleb mitu Ida-Virumaa tervishoiuasutust ja kohalikku omavalitsust. „Tervisejuhid töötavad eri tervishoiuasutustes üle maaKohtla-Järve tervishoiuasutuste juures,“ räägib Andrejev ja lisab, et kaheksa tervisejuhti töötavad maakonna esmatasandi tervisekeskustes ja kaks maakonna haiglate (Narva ja Ida-Viru keskhaigla) juures.
Projekti eesmärk on pakkuda Ida-Virumaa inimestele järjepidevat ravi ja sotsiaalset tuge. „Keskne siht on toetada inimesi krooniliste haigustega toimetulekul, parandada tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööd ning vältida dubleerimist,“ rõhutab Andrejev.
„Kui inimese terviseprobleemid ja igapäevased mured on järjepidevalt jälgitud, ei teki enam olukordi, kus ainus väljapääs on erakorralise abi kutsumine. See toob juba praegu kasu kõigile: järjekorrad lühenevad, erakorralise meditsiini osakonnad ei ole ülekoormatud, haiglates jääb üle resursse nendele, kes seda tõesti vajavad ning abi jõuab kohale kiiremini, sest erakorralised juhud saavad kohe tähelepanu,” loetleb Andrejev.
Lisaks toob ta välja, et VESTA teenus toob märgatavat leevendust ka perearstide igapäevatöösse. Kui tervisejuht võtab enda kanda sotsiaalsete küsimuste ja teenuste koordineerimise, saab perearst teha seda, mille jaoks ta on koolitatud – ravida ja nõustada tervishoiu küsimustes. Kuue kuuga on teenusele suunatud üle 450 inimese.
VESTA teenus muutis 77aastase idavirumaalase elu
77aastane patsient elab üksi liftita maja viienda korruse korteris. Kodu on korras, kuid pikka aega arstide poole pöördumata vajab ta nüüd pidevat jälgimist ning igapäevaseks hakkamasaamiseks rohkem tuge.
Patsient on osaliselt iseseisev – suudab süüa, riietuda ja ravimeid võtta –, kuid vajab abi pesemisel, hügieenis ja igapäevases kodumajapidamises. Liikumine on amputeeritud jala tõttu piiratud ja väljas käib ta ainult tütre abiga, mis tähendab, et igapäevased käigud on pikalt edasi lükkunud.
VESTA teenus tõi patsiendi ellu olulise muutuse: tervisejuht hindab nüüd vajadusi, koordineerib abi ja jälgib turvalisust.
Patsient on muutunud enesekindlamaks ning saab õigeaegset ja järjepidevat tuge. Ta on külastanud kardioloogi ja hambaarsti, mis oli varem keeruline ja sundis patsienti varem hambaid ise eemaldama.
Järgmine samm on hambaproteeside paigaldus ning ees ootab ka silmaarsti vastuvõtt.
