14. novembril tähistas Ida-Viru Keskhaigla oma 22. sünnipäeva konverentsiga „Inimese elukaar – lõpuni meie hoida“, mille fookuses oli inimese elukaar alates lapseeast kuni elutee lõpuni. Haigla ise sündis 22 aasta eest, kui Kohtla-Järve, Puru ja Jõhvi haiglad ühendati üheks ühiseks haiglaks.

Konverents algas sünnipäevale sobivalt muusika ja tantsuga, päeva moderaatori Märt Treieri kauni klaverimängu saatel koguneti Jõhvi kontserdimaja saali ning konverents avati haigla naisrahvatantsurühma tantsuga Iseoma.

Videotervituse läkitanud sotsiaalminister Karmen Joller rõhutas, et Ida-Viru Keskhaigla on Virumaa tervishoiu tuumik – piirkonna suurim raviasutus ja tugev partner kogukonnale. Minister tõi välja, et konverentsi teema on tundlik, kuid ühtlasi näitab see kogu ühiskonna küpsust ning professionaalne arutelu on igati vajalik. „Aitäh teile selle südame, vastutuse ja sooja inimliku puudutuse eest, mida te inimestele iga päev annate,“ lisas ta.

Haigla juhatuse esimees Tarmo Tohver andis tervituskõnes ülevaate haigla arengust ning plaanitavatest projektidest ja rõhutades, et lähiaja plaanid toetavad eesmärki kujundada haiglast parim töö- ja arengukeskkond.

Juhatuse liige patsiendikogemuse ja õenduse vallas Julia Kedus rõhutas, et haigla tugevus seisneb oma inimestes – töötajates, kes teevad oma tööd pühendunult ja suure südamega.

„Haigla meeskond on sel aastal märgatavalt kasvanud – lisandunud on palju uusi töötajaid ning praktikantide arv on tõusuteel. Eriti tähenduslik on, et oleme praktikabaasiks juba kuueteistkümnele residendile. See näitab selgelt, et oleme usaldusväärne ja toetav tööandja ning noored spetsialistid soovivad meie juures oma karjääri alustada ja areneda,“ lisas ta.

Ülemarst Pille Letjuka andis ülevaate ees ootavast konverentsipäevast ja ulatas teatepulga avaettekandjale.

Avaettekande tegi Tallinna Lastehaigla reumatoloogia ja gastroenteroloogia teenistuse juhataja dr Sirje Tarraste, kes tutvustas kuulajatele pediaatria ettearvamatuid diagnoose ning tõi näiteid, kuidas neid on kliinilises praktikas käsitletud.

Ida-Viru Keskhaigla pulmonoloogia osakonna vanemarst Natalya Isayevska tutvustas unehäiretega patsientide käsitlust, milline on unehäirete mõju tervisele ja kuidas unemeditsiin selles osas appi saab tulla. Dr Isayevska andis teada, et sel aastal on Ida-Viru Keskhaigla juurde moodustatud Unemeditsiini keskus, mis pakub patsientidele unehäirete diagnostikat ja ravi, kaasatud on mitmed erialaspetsialistid.

Haigla anestesioloog ja valuraviarst dr Sergey Goshka teemaks oli kroonilise valu miniinvasiivse ravi võimalused Ida-Viru Keskhaiglas. Auditooriumi silmaring laienes mitmete valuravi meetodite võrra.

Peale lõunat ja pidulikku sünnipäevatorti koguneti saali ja päev jätkus taastusravi teemadel. Taastusravi- ja õendusabikliiniku juhataja Eveli Tamm tutvustas tehnoloogiate võimlausi taastusravi teraapiates. Tehnoloogiate kasutamine taastusravis on kiiresti arenev valdkond, aidates parandada inimeste tervist, iseseisvust ja elukvaliteeti. „Tehnoloogilised arengud robotitest virtuaalreaalsuseni on muutnud taastusravi tõhusamaks ja kättesaadavamaks vananeva rahvastiku ja kasvava taastusravi vajaduse tõttu,“ rääkis Eveli.

Peremeditsiini arst-resident David Juv Kogan selgitas oma ettekandes ravipiirangute otsuste tagamaid ja keerukust, rõhutades, et arstid puutuvad nende tegemisel paratamatult kokku meditsiinieetika küsimustega ning et patsiendi tahtel või tahteavaldusel on nendes otsustes keskne roll.

Elulõpu tahteavalduse teema õigusliku poole tõi osalejateni Õiguskantsleri Kantselei vanemnõunik Aigi Kivioja. Ettekandes toodi välja, et elulõpu tahteavalduse regulatsiooni kujundamisel tuleb läbi mõelda selle selge definitsioon ja siduvus, õigustatud isikute ring, vorminõuded, sisu ja nõustamise kord, kehtivusaeg ning muutmise või tühistamise võimalused. Samuti on oluline usaldusisiku määramise põhimõtted, tahteavalduse kättesaadavus registrites ning juhud, mil arstil on õigus tahteavaldusest kõrvale kalduda.

Patsiendi elulõpu tahteavalduse (PET) töörühm käis koos alates 2020. aastast, töörühma kuulusid eetikakomiteede ja -nõukogude esindajad, arstide erialaseltside esindajad ja mitmed teised seotud organisatsioonid. Töögrupp ja innotiim visandas juhendmaterjalid PETi koostada soovivatele inimesele ja arstidele. Sotsiaalministeerium esitas 2024. aasta novembris seaduseelnõu, mida menetleti Riigikogus. Tegemist on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse ning mitmete nendega seotud seaduste muutmise paketiga, samuti töövõimetoetuse seaduse muudatustega. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2027. Tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse on lisatud uus 52. peatükk: „Patsiendi elulõpu tahteavaldus“, mis sätestab elulõpu olukordadega seotud otsuste tegemise põhimõtted.

Päeva lõpetas elulõpu tahteavalduse teemaline paneeldiskussioon, kus osalesid Kristiina Ets (Alutaguse Hooldekeskus), Ivetta Sakkart (Karell Kiirabi), Aigi Kivioja (Õiguskantsleri Kantselei), Anu Piirimaa (IVKH Patsientide nõukoja eelmise koosseisu esimees), Anna Mihhailova (Järve tervisemaja perearst) ja peremeditsiini arst-resident David Juv Kogan (IVKH). Diskussioonis osalejad said välja tuua oma vaatenurga ja kokkupuute teemaga, millega neil tulevikus tuleb silmitsi seista. Tõdeti, et elulõpu tahteavaldus on patsiendi enda poolt koostatud dokument juhuks, kui ta ei ole tulevikus otsustusvõimeline, kus inimene saab kirjeldada olukordi, milles ta kas keelab teatud tervishoiuteenuste osutamise või annab nõusoleku. Toodi välja, et avaldust ei rakendata juhul, kui patsiendi tahe ei ole üheselt mõistetav või kui kirjeldatud olukord ei vasta tegelikule kliinilisele seisundile.

Teema üle arutledes tekkis mitmeid mõttekohti ja ühiselt tõdeti, et kuni seaduse jõustumiseni on veel aega ja teema selgitamine nõuab kindlaid juhendeid, infomaterjale ja koolitusi. Lisaks eeldab PETi rakendamine muudatusi Tervise Infosüsteemis, et patsiendi tahe oleks tervishoiutöötajatele vajalikul hetkel kättesaadav. Tegemist on inimese kõige isiklikuma otsusega oma väärikuse ja elu lõpu üle. Tervishoiu ülesanne on tagada, et seda tahet kuuldakse, austatakse ja järgitakse. Ida-Viru Keskhaigla konverents oli tervishoiutöötajatele oluline tugi, aidates mõista, kuidas keerulistes olukordades professionaalselt ja inimlikult hakkama saada.

Ülemarst Pille Letjuka tõdes, et elukaar ei ole ühtlane teekond, see on individuaalne, omade tõusude ja mõõnade, rõõmude ja muredega, sealhulgas terviseprobleemidega. "Meie missioon on toetades ja hoides aidata neid probleeme vältida, tekkimisel nendega toime tulla. Kogu elukaare vältel, ikka hoides ja toetades," rõhutas ta.

Täname kõiki ettekandjaid, aruteludes osalejaid ja kogu konverentsipublikut!

 Fotod Maila Meldre