30. oktoobril Kohtla-Järve Kultuurikeskuses SA Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) ja SA Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) sügiskonverents teemal „Uued suunad: ideest teenuseni“.

„Käesoleval aastal on ettekannete põhirõhk uuenduslikel arusaamadel ja ravitehnoloogiatel, mis on Eestis kasutusel regionaal- ning keskhaiglate tasemel, aga vajavad parema koostöö nimel tutvustamist ka üldhaiglate, perearstide tasemel,“ selgitas IVKH ülemarst Aime Keis seekordse sügiskonverentsi raskuskeset.

„Kui haigla ehitab uue hoone, on see silmaga nähtav ja mõistetav. See, kuidas haigla igapäevaselt innovatsiooniga kaasas käib, rakendab uusi põhimõtteid ning ravimeetodeid, vajab teadvustamist nii haiglasiseselt kui laiemalt,“ lisas Keis.

Konverentsil on 12 ettekannet ja u 180 osalejat. TÜK ja IVKH ühiskonverents toimub juba kuuendat korda.

Konverentsi programm on nähtav
http://www.ivkh.ee/et/kolleegile/konverentsid/suegiskonverents-2015.html

19. augustil allkirjastasid koostööleppe Linda Kliiniku juhatuse esimees Anna-Maria Żakowicz ning IVKH juhatuse esimees Tarmo Bakler. Lepingu sõlmimiseni jõuti mitmeaastase ettevalmistustöö tulemusena ja see käsitleb Narvas Linda kliiniku HIV patsientidele tervishoiuteenuse osutamist.

Sven Veltmann, Thor Advokaadibüroo advokaat, kes aitas lepingut ette valmistada, kommenteeris haiglalehele, milles seisnevad eraalgatusliku organisatsiooni eelised ja millist tulu näevad nad koostöös (ametliku) tervishoiusüsteemi asutustega:

„Riiklik tervishoiusüsteem on üles ehitatud efektiivsusele, et teenindada võimalikult palju inimesi. Tänu kõrgele efektiivsusele ei jõua süsteem arvestada iga inimese kõigi vajadustega ja me näeme patsiente, kelleni riiklikul meditsiinisüsteemil on väga raske jõuda. Et nad meditsiinisüsteemi jaoks täiesti kaotsi ei läheks, on vaja nendega rohkem tegeleda, neile selgitada, missugune on nende meditsiiniline seisund ja kuidas nad saaksid elada kahjustama ennast ja teisi. Kui on olemas selline vaheüksus, kes nn raskete patsientidega tegelemise enda peale võtab ja suudab nad teha kättesaadavaks tervishoiusüsteemile, siis lõpptulemusena võidavad sellest kõik inimesed.

Meie koostöö on planeeritud kaheastmelisena. Linda HIV sihtasutus osutab esmatasandi tervishoiuteenust, mis hõlmab perioodi, kuniks HIV on kontrolli all. Patsiendid käivad seal arsti juures konsultatsioonis, annavad regulaarselt analüüse ja saavad ravi, mis aitab, infektsiooni kontrolli all hoida. Koostöös haiglaga osutatakse antiretroviirusravimitega seotud ravi.

Kuna inimese immuunsüsteem ja organism nõrgeneb, siis kaasnevad HIV infektsiooniga mitmesugused haigused, mille puhul on vaja infektsioonhaiguste eriarstiabi. Suurhaigla professionaalne meditsiiniline personal oskab väga tõhusalt võidelda erinevate haigustega ja patsienti suudetakse aidata siis, kui ta vajab statsionaarset ravi.
Kui osapooled toimivad tervikuna ja seeläbi saavad ravi inimesed, kes muidu abita jääksid, siis koostöös väheneb nakkuse oht kõikidele inimestele.“

AIDS Healthcare Foundation (AHF) on ülemaailmne eraalgatuslik HIV/AIDS-tugisüsteem, mis alustas tegevust 1980ndal aastal Los Angeleses ja ametliku organisatsioonina loodi juunis 1987. Fond aitab teha ennetustööd, korraldab testimisi, pakub HIV-positiivsetele ja AIDS-i haigetele õiguslikku ja meditsiinilist abi ning vajalikku tuge eluga toimetulemiseks.

Linda kliinik on Linda HIV Sihtasutuse erakliinik Narvas, mis on nime saanud asukoha tänavanime järgi.

Fotol vasakult: dr Aime Keis (IVKH ülemarst), Tarmo Bakler (IVKH juhatuse esimees), Anna-Maria Żakowicz (Linda Kliiniku juhatuse esimees), Zoya Shabarova (AHF Euroopa büroo juht), Sven Veltmann (Thor Advokaadibüroo advokaat)

IVKH Vereteenistus pöördub 0, A ja B Rh negatiivsete veregruppide doonorite poole abi saamiseks. Kutsume Teid vereloovutustele, sest haiglate verevajadus on kõikide nende veregruppide osas tõusnud ja püsivalt kõrge. Täname kõiki neid, kes on juba meie pöördumistele vastanud.

SA Ida-Viru Keskhaigla vereteenistus asub Kohtla-Järve Polikliinikus (3. korrusel), Ravi 10D.
Vereteenistuse infotelefon: 339 5117
Vereteenistuse vastutav spetsialist - Galina Blinova, telefon 339 5115
Vastutav õde - Aleksandra Kaptjug, telefon 339 5116

Doonorite vastuvõtt toimub
E. 08:30-17:30
T.-N. 08:30-15:00
R. 08:30-13:00

Ida-Viru Keskhaigla avab sel nädalal Kohtla-Järvel Järve linnaosa endises haiglakompleksis statsionaarse hooldekeskuse, septembrist hakatakse osutama ka päevahoiuteenust.

„Inimestele vajaliku abi osutamisega tegelevad nii tervishoiu- kui hoolekande asutused ja meie jaoks oli hooldekeskuse avamine loomulik areng“ kommenteeris toimuvat Tarmo Bakler, Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees.

2013. a. uue aktiivravikorpuse avamine Ahtmes seadis haigla paratamatu valiku ette, mida teha tühjaks jäänud vanade hoonetega – müüa, anda rendile, konserveerida, lammutada või leida uus kasutusala. Teiselt poolt seoses elanikkonna vananemisega kasvab vajadus vanurite hooldekodude ja päevahoiu järele. Hoone oli seni periooditi kasutuses ajutise asenduspinnana, mille järel otsustati võtta see püsivalt kasutusse haigla hooldekeskusena. Keskus hakkab pakkuma nii statsionaarse hooldekodu kui vanurite päevahoiu teenust.

Keskus asub Ravi 10 teisel ja kolmandal korrusel (kus varem asusid endise haigla sünnitus-, günekoloogia ja uroloogia osakond). Augustis avatakse 22 spetsiaalse hooldusvoodiga statsionaarne osakond, septembris alustatakse vanurite päevahoiuga ning vastavalt nõudlusele laiendatakse statsionaari kuni u voodikohani.

Hooldekodu hõlmab hooldust vajava isiku majutust ühe- või kahekohalistes tubades, toitlustust 4 korda päevas (ka dieettoidud), hooldusprotseduuride teostamist vastavalt vajadusele, abistamist hügieeniprotseduuride teostamisel, söömisel, ravimite võtmisel, igapäevatoimingute tegemisel (nt suhtlemisel omastega), voodipesu vahetamist ja vajadusel abi isiklike riiete vahetamisel, vaba aja veetmise võimaldamist puhketoas (televisioon, WiFi, seltskonnamängud jms) ja huvitegevuse võimaldamist (lugemine, arvutikasutamisvõimalus, käsitöö jms) keskuse tegelustoas, tähtpäevadel ja pühadel ning võimalusel välisüritustel osalemise korraldamist, pere- ja eriarsti(de) poolt määratud ravimite manustamist meditsiinitöötaja kontrolli all. Päevahoid sisaldab kolme toidukorda, järelevalvet ja erinevaid teenuseid, mida hooldatav vajab.

Selleks aastaks on baasteenuse hinnaks kavandatud 19€ ööpäevas ja päevahoius 12€ päevas.

Hooldekeskus alustab augustis 9 töötajaga, vastavalt laienemisele palgatakse 7-9 töötajat hiljem juurde. Toitu valmistatakse haigla enda köögis.
Täiendava tasu eest pakutakse lisateenuseid, soovi korral ka samas hoonekompleksis asuva taastus- ja hooldusravikliinikus.

„Hoone läbis haigla enda ehitusbrigaadi abiga väikese uuenduskuuri, ruumid said vastava sisustuse ning sel nädalal saabuvad esimesed hoolealused“ kirjeldas sündmuste käiku juuni algusest täiskohaga hooldekeskuse juhataja ametisse asunud Mare Välja.

10. septembril Reisimeditsiini kabinetis (Tervise 1, Ahtme polikliiniku II k. ruum H2024) vastuvõttu ja kaitsesüstimisi ei toimu.

Palume külastada reisimeditsiini kabinetti ja teostada soovitud kaitsesüstid 03. või 17. septembril.

Lisainfo registratuurist tel 33 111 33 või nõustamiskabineti õelt 33 78 829, 53 469 349.

10 сентября в кабинете вакцинации (Tervise 1, поликлиника Ахтме, 2-ой этаж, каб. H2024) прием и вакцинирование не состоятся.

Получить консультацию и/или сделать необходимую вакцину можно 3 и 17 сентября.

Дополнительная информация:

Регистратура поликлиники, тел.33 111 33, Сестра кабинета вакцинаций, тел.33 78 829, 53 469 349.

Reedel, 24. juulil külastas tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev Ida-Viru Keskhaiglat. Visiidil tutvus minister haiglaga ning kohtus ka välisriikidest Eestisse tööle asunud arstidega, et viia end igakülgselt kurssi nö võõrarstide temaatikaga.

„Täna on palju selgusetust– eriarvamused on isegi kokkulepitud reeglite, seaduse ja määruse, tõlgendamisel“ tõi minister esile aastatega eskaleerunud võõrarstide probleemi ühe tahu.

Kolmandatest riikidest saabuvate arstide teema on teravalt tõstatanud eelkõige meedikute erialaliidud eesotsas arstide liiduga. Nende väitel olevat arstiks saamise tingimused Tartu Ülikoolis õppijaile raskemad kui sissetulnud arstidele, mille põhjal on tehtud üldistus justkui võõrarstid ohustaksid siinse ravikvaliteedi taset.

Tervise- ja tööminister Vassiljev kinnitas, et kõikide uuringute põhjal on Eesti ravikvaliteet kõrgel tasemel.

Eestist arstide lahkumist arvestades on teiselt poolt siia tulevatel arstide oma roll selles süsteemis ja kindlasti ei ole eesmärgiks võõrarstide välistamine. Täpsustamist vajab, millistel tingimustel nad Eestis töötada saavad. Minister lubas endapoolset ettepanekut tutvustada asjaosalistele augustikuus.

„Ma loodan, et lahendus saab olema mõistlik ja ratsionaalne, olukorda arvestav ja kõigile vähemalt vastuvõetav,“ jäi minister võimalikest muutustest rääkides napisõnaliseks. „Kindlasti on eesmärgiks sätestada olukord selgemalt“ lisas ta.

„Vähe on neid riike, kes suudavad patsientide nõudlust katta ainult enda riigis koolitatud arstidega“ ei pidanud IVKH juhatuse esimees Tarmo Bakler Eestis kujunenud olukorda erakordseks rõhutas selguse vajalikkust kogu süsteemi jaoks.

IVKH jaoks on võõrarstide värbamine „tuttav“ teema alates 2007-ndast aastast. Sellest ajast on haiglasse saabunud u 40 ja tänaseni töötab 32 mitte Tartu Ülikooli diplomiga arsti.

„IVKH kogemustest lähtuvalt oli ca kümmekond aastat tagasi võõrarstide suhtes seda skepsist rohkem,“ viitas Bakler inimestele omasele umbusule millegi uue suhtes, mis vahetute kogemuste omandamisega kaob.