Jekaterina Fabritšnikova, kardioloogiaõde

Ida-Viru Keskhaiglas on alanud kardioloogiaõe iseseisvad vastuvõtud, mida viib läbi Jekaterina Fabritšnikova.

Jekaterina räägib iseseisvat vastuvõttu teostava kardioloogiaõe põhiülesannetest, sellest, kuidas toimub patsientide vastuvõtmine üldiselt, millistel juhtudel peaks patsient vastuvõtule minema ning patsiendile enne vastuvõttu oluliste soovituste jagamisest.

Milliseid ülesandeid täidab iseseisva vastuvõtu kardioloogiaõde ja kuidas tavaliselt toimub patsiendi vastuvõtt?

Iseseisva vastuvõtu õe esmaseks ülesandeks on teha selgeks, kui hästi mõistab patsient oma haiguse iseloomu ja vajadusel tõsta tema teadlikkust selles osas ning selgitada, kuidas teatud igapäevaeluharjumused võivad mõjutada haiguse kulgu. Lisaks kontrollib õde kardioloogi poolt patsiendile välja kirjutatud ravimite väljaostmist ja manustamist. Mõnikord juhtub, et patsient ei võta neid vastavalt ravimi manustamisskeemile, kuid seda tuleb teha selleks, et ravi oleks tõhus ja süsteemne. Sageli palub õde nimetada patsiendil ravimeid, mida ta võtab. Vajalike ravimite regulaarne manustamine on lihtne, kuid väga oluline harjumus kiirema paranemise teel.

Samuti juhul, kui patsiendil on näiteks arütmia või südamepuudulikkus, siis jälgib iseseisva vastuvõtu õde turseid, mõõdab regulaarselt kehakaalu, vererõhku, pulssi, vajadusel veresuhkru ja kolesterooli taset ning annab patsiendile juhiseid, kuidas enda eest kodutingimustes paremini hoolitseda.

Kas patsient saab iseseisva vastuvõtu kardioloogiaõe poole otse pöörduda?

Iseseisva vastuvõtu kardioloogiaõe poole pöördumiseks vajab patsient perearsti või kardioloogi saatekirja. Kui perearst juba tegeleb mõne kardioloogilise probleemi ravimisega, siis suure tõenäosusega kirjutab ta ise saatekirja iseseisva vastuvõtu kardioloogiaõe juurde, suunamata patsienti enne seda kardioloogi vastuvõtule. Põhiliselt väljastavad selliseid saatekirju kardioloogid, kuna nende koostöö iseseisva vastuvõtu kardioloogiaõega on tihedam. Kui vastuvõtul selgub, et patsiendil on tõsisemad kaebused, siis soovitab ta minna kardioloogi juurde. Sellisel juhul väljastab saatekirja perearst.

Kas patsient peaks juba enne õe vastuvõttu midagi ette võtma?

Soovitan patsientidel sagedamini mõõta oma vererõhku, pulssi, kehakaalu ning pidada iseseisvalt arvestusraamatut, kuhu mõõdetud näitajad kirja panna. Selline raamat väljastatakse tavaliselt esimesel vastuvõtul. Nii saab nende näitajate dünaamikat üksikasjalikumalt jälgida ning vajadusel kardioloog korrigeerib ravimite manustamisskeemi.

Millist nõu saate anda kõigile inimestele südame ja veresoonkonna tervise säilitamiseks?

Loomulikult on vajalik tasakaalustatud toitumine: toiduratsioon peab sisaldama köögivilju, puuvilju, tailiha, kalast saadud tervislikke küllastunud rasvhappeid nagu oomega-3. Oluline on vähendada praetud ja rasvaste toitude tarbimist. Halbadest harjumustest (suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine) loobumine annab kiire positiivse mõju. Samuti tuleb kasuks mõõdukas füüsiline koormus. Alustuseks on kõige lihtsam hakata lifti asemel sagedamini treppi kasutama ja kõndida tuleks vähemalt pool tundi päevas. Meie tervis sõltub suuresti meie harjumustest. Kunagi pole hilja astuda väikeseid samme tervise parandamise suunas. See on üks viisidest, kuidas armastust enda vastu välja näidata.

Kohtumise käigus olid arutlusel järgnevad teemad:

aastal 2022 suurenes abiarstide ja residentide hulk keskhaiglas, millele aitasid kaasa kaasaegne töökeskkond, residentuuri erialade lai baas, head karjääriperspektiivid. Lisaks korraldame kohalike koolide gümasistidele vabaainet "Meditsiin ja tervishoiualused" ja teeme neile õppereise Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Biomeedikumi (Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppehoone).

Erifookuses on psühhiaatria teenuste arendamine Ida-Virumaal. Vajadus psühhiaatrite ja vaimse tervise õdede järele on üks suuremaid. Tervise- ja tööminister Peep Peterson kinnitas eelmise aasta novembris IVKH funktsionaalse arengukava II etapi, kuhu on lisatud psühhiaatria struktuuriüksuse ruumivajadus. Plaanime tegeleda psühhiaatriakorpuse rajamisega seotud finantseerimisküsimustega ja ehitusprojekti ette valmistamisega.

Patsientide nõukoja moodustamine on ennast hästi tõestanud arendus. Süstemaatiliselt tegeleme patsientide ja/või nende esindajate kaasamisega keskhaigla tööprotsesside, sh tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamisse.

G korpuse rekonstrueerimistööde varstine lõpetamine.

Pildil vasakult: Dmitri Dmitrijev, Tarmo Tohver (juhatuse esimees), Anton Dijev (nõukogu esimees), Kaido Höövelson

Fotol vasakult: Jõhvi Selveri juhataja Heiki Kiisküla, IVKH juhatuse esimees Tarmo Tohver, kirurgiakliiniku õendusjuht Julia Kedus, naistehaiguste ja sünnitusabi vanemarst Roksolana Goshka, ämmaemandusjuht Karina Semjonova, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja ja ülemarst Toomas Kariis.

Sõbrapäeval, 14. veebruaril andis Jõhvi Selveri juhataja Heiki Kiisküla Ida-Viru Keskhaigla sünnitusabi- ja sünnituseelsele osakonnale üle toetusraha summas 3100 eurot. Keskhaigla soetab selle toel fototeraapia seadme, mida kasutatakse vastsündinute kollasuse ravimiseks.❤️

Alates 2003. aastast kogutakse heade klientide ja koostööparterite abiga raha lastehaiglatele ja haiglate laste- ja sünnitusosakondadele vajalike aparaatide muretsemiseks. Kampaania eesmärk on aidata kaasa laste tervishoiu parandamisele, mõjutada ühiskonda ning kutsuda inimesi ja partnereid kaasa aitama, aga ka mõtlema ja märkama.

Suur aitäh!

​Õpetamine on kliinilise töö lahutamatu osa ning kvaliteedimärk, mis toob meeskonda uusi teadmisi, kogemusi ja noort energiat. Ida-Viru Keskhaigla on residentuuri- ja praktikabaasiks residentidele, arstiteaduskonna tudengitele, õenduse-, hoolduse-, füsioteraapia, bioanalüütika ja radioloogiatehnika tudengitele, aga näiteks ka Viru Jalaväepataljoni rühma parameedikutele. Valdava osa meie meditsiinipersonali hulgas igapäevaselt liikuvatest praktikantidest moodustavad õenduse tudengid, kuid rõõm on tõdeda, et aasta-aastalt on suurenenud ka residentide, arstiõppe praktikantide ja abiarstide arv.

Kui 2019.-2020. õppeaastal tegi valiku IVKH kasuks 6 residenti, siis 2022.-2023. õppeaastal oleme residentuuribaasiks 10 residendile. Eelistatumad valikud residentide hulgas on olnud seni sisehaigused, erakorraline meditsiin, naistehaigused ja infektsioonhaigused. Lisandunud on residendid anestesioloogia, üldkirurgia, ortopeedia, radioloogia ja silmahaiguste erialal. Kõnekas on seegi, et peremeditsiini residentide kõrval on IVKHsse tee leidnud ka erialaresidendid.

Uute erialaspetsialistide liitumine meie meeskonnaga on andnud võimaluse jätkata läbirääkimisi Tartu Ülikooliga IVKH sobivusest eriarstide residentuuri õppekohana uutel erialadel. 2020. aastal tunnustas Tartu Ülikool meid residentuuribaasina anestesioloogia- ja intensiivravi, laborimeditsiini ja neuroloogia erialal. Taotleme IVKH tunnustamist residentuuribaasina psühhiaatria erialal.

Kasvutrendis on ka arstiteaduskonna tudengite arv, kes soovivad IVKHs läbida ühe või mitu 6. kursuse lõpus toimuva kliinilise praktika tsüklit. Kalendriaasta jooksul oleme valmis juhendama kuni 10 praktikanti kõigil kliinilistel erialadel, mis on vajalikud arstiõppe läbimiseks.

Residentide, praktikantide ja abiarstide huvi õppida ja töötada Ida-Viru Keskhaiglas suurenes oluliselt covidi kriitilisematel aastatel 2020–2022. Kriisi algul – 2020. aastal - tuli meile appi 9 arstitudengit, 6 residenti ning 14 õenduse tudengit. Mitmed sellel ajal IVKHs esimese töökogemuse saanud noortest töötavad meie juures õpingute kõrvalt ja suvevaheaegadel praegugi. Aastal 2022 abiarste oli juba 20, sh 7 praktikanti.

Kui varasemalt soovisid IVKHs praktikat läbida valdavalt Ida-Viru maakonnast pärit noored, siis viimasel paaril-kolmel aastal on märgata huvi ka teistest Eesti piirkondadest pärit arstitudengite seas. Tulevasi arste kõnetab võimalus saada oma esimene töökogemus mitmekeelses ja -kultuurses keskkonnas. 2021. aastal arstitudengite seas tehtud küsitluses nimetati IVKH eelisena ka seda, et meie juures on võimalik teha arstipraktikat erialadel, mida teised haiglad ei võimalda.

Alates 2011. aastast võib arstitudeng seaduse kohaselt tervishoiuteenuse osutamisel abiarstina osaleda juba 4. kursuse lõpus. Vastutava arsti juhendamise ja järelevalve all oma pädevuse ja oskuste piires arstikohuseid täites aitab see noortel kinnistada ja rakendada ülikoolis õpitud oskusi ja teadmisi, mõista ja tajuda paremini arsti vastutust juba tudengipõlves ning arendada arstlikku mõtlemist. Noortest kolleegidest on märkimisväärne kasu ka haiglal ja juhendavatel arstidel – lihtsamate ülesannete delegeerimine võimaldab arstide tõhusamat tööajakasutust ning aitab vältida ülekoormust, annab võimaluse oma teadmisi nooremale põlvkonnale edasi pärandada ning läbi õpetamise ka ennast arendada. Kliiniline praktika on tudengi jaoks tähtsaim ja mahukaim kokkupuude arstliku igapäevatööga õpingute ajal. Praktika juhendajatel on vahetu ja suur mõju praktikandi töövõtetele ning hoiakute ja väärtuste kujunemisele. Juhendajaks sobib seetõttu arst, kes soovib ja suudab õpetada, on oma eriala entusiast ning kes on teadlik juhendamisega seotud lisakohustustest ja –vastutusest.

Ehkki enamus praktikantidest siirdub peale õpingute lõppemist tööle mõnda teise haiglasse, on nende valik tulla IVKHsse praktikale või ajutiselt tööle tunnustus haiglale. Oluline on siinkohal hoida meie juures töötanud ja õppinud noortega kontakti ka edaspidi. Veel olulisem on tutvustada IVKHd kaasaegse ja atraktiivse tööandjana neile noortele arstidele ja arstitudengitele, kes alles kavandavad oma tulevikku. 2020. ja 2021. aastal võõrustasime noorpsühhiaatreid, noorkardiolooge ja noorneurolooge talve- ja suveseminaridel IVKHs. 2023. aastal oleme võtnud eesmärgiks korraldada haiglat tutvustavaid väljasõite Tartu Ülikooli arstiteaduskonna erialaringide tudengitele. Esimesena sellest ürituste sarjast ootame veebruaris külla erakorralise meditsiini ringi tudengeid.

Uue suunana on IVKHst kujunenud viimasel paaril aastal oluline praktikabaas välisriigist tulnud arstidele, kes soovivad tõendada oma kvalifikatsiooni vastavust Eestis kehtivatele nõuetele ning peavad selleks läbima arstitöö praktika. Aastatel 2020-2022 läbis meie juures kutse tõendamiseks vajaliku kirurgia, sisemeditsiini ja erakorralise meditsiini praktikatsükli 10 välisriigis arstihariduse omandatud arsti. Teisest kultuuriruumist tulnud kolleegide jaoks on lisaks teoreetiliste ja praktiliste oskuste täiendamisele määrava tähtsusega heatahtlik ja toetav kollektiiv, kes aitab uue elu- ja töökeskkonnaga kohaneda.

Tekst: Tuuli Truupõld, ravitöö korralduse teenistuse administratiivspetsialist

Pildil: EMO õde Julia Rudis, EMO hooldaja Daniel Erdman ja dr Aleksandra Šilova (alumine pilt, parem nurk)

​„Midagi on nendel valgetel seintel ikka valesti, lapse silmale need rõõmu ei paku," liigutas doktor Aleksandra Šilova tükk aega kerge kriitilisuse looriga mõtet oma peas, kus hakkas ühel hetkel küpsema kindel plaan, kuidas laste vastuvõtukabinette erakorralise meditsiini osakonnas kahvatusest nutikalt vabastada. Lahendus oli seinte üle võõpamine kirjudeks, temaatilisteks värviinstallatsioonideks.

Ühe vastuvõtukabineti seinu kaunistab troopilist vihmametsa ja selle eksootilisi asukaid matkiv värviinstallatsioon. Teises vastuvõtukabinetis ümbritseb väikepatsiente rikkalik ookeanielu lopsaka fauna esindajatega. Miks mitte kutsuda seda lausa müütiliseks Atlantiseks? Paadunud maailmarändur Aleksandra, kelle jalajäljed saab vist endiselt suurte raskusteta üles leida Namiibia liivaluidetelt, Tiibeti mägede pinnalt või Kesk-Ameerika raskesti läbipääsetavatelt, aga üdini pitoresksetelt, vihmametsateedelt, ammutas igast nimetatud reisist ohtralt inspiratsiooni. Lisaks on tema silm akvalangiga sukeldumise ajal lugemata arv kordi allveeilusid näinud. Ilma igasuguse kahtluseta võib tõmmata paralleele seinte kaunistuste temaatika ja doktor Šilova reisikire ja varem saadud elamuste vahel.

Mänguline keskkond haigla ruumides on lastele oluline. „Laste raviprotseduuride läbi viimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata stressi alandamisele läbi lapse tähelepanu kõrvalejuhtimise ning mängulise keskkonna loomine on esimene samm selleks," väidab dr Aleksandra Šilova. Tema lisab, et laste raviprotseduuride läbiviimisel on aukohal meditsiinikabineti eriline disain, kus laps asub. Selles peab olema rohkelt joonistusi, multifilmilisi aplikatsioone, värvilisi kleebiseid, mille abil luuakse mänguline keskkond, kus lapsel on palju parem olla ja mitte tunda stressi, mis tugevdab valu. „Mul on äärmiselt hea meel, et esialgu pisut pöörasena tundunud idee leidis edukalt teostuse ja laste laiad ja sagedased naeratused vastuvõttude ajal seda kinnitavad," resümeerib dr Šilova.

Vaatamata lapse ebapiisavale, vanusest tulenevale, võimele analüüsida valu iseloomu, annab närvisüsteemi areng talle võime tunda valu, mis kutsub temas esile tugeva stressi. „Paljude raviprotseduuride läbiviimisel võib tekkida teatud ebamugavus ja valu, mis tuleb viia miinimumini. Teiste sõnadega põhiküsimus ei seisne selles, kas viia see protseduur läbi või mitte, vaid selles, kuidas viia see lapse jaoks läbi kõige sobilikumal moel, et tema komfort oluliselt ei kannataks," nendib arst.

Värviinstallatsioonide tehniline teostaja on kunstnik Aleksandra Vlasova.