Registratuur töötab E-R 7.50-18.00 33 111 33
Üldmeil:

Inimkesksus, Võimekus, Koostöö ja Hoolivus

registratuur kontakt

Ida-Viru keskhaigla, Narva haigla ja piirkonnas asuvad esmatasandi tervisekeskused kutsuvad ühiselt arste, õdesid ja teisi tervishoiuspetsialiste kaaluma Ida-Virumaad võimaliku karjäärikohana. Ühise pöördumise ajendiks on piirkonna püsiv vajadus uute spetsialistide ja järelkasvu järele.

Kuvatõmmis 2026 09 15 101439Fotol: Ida-Viru Keskhaigla keemia- ja immunoloogialabori spetsialist Anna Erik, kes esindab turnduskampaanias Ida-Viru Keskhaiglat.

Ida-Virumaal on vajadus praktiliselt kõikide erialade arstide järele. Uusi töötajaid otsitakse ka õendusvaldkonnas ja esmatasandi tervishoius. Piirkonna tervishoiuasutused ootavad spetsialiste nii püsivalt tööle kui ka pakuvad paindlikumaid võimalusi neile, kes soovivad Ida-Virumaal töötamist ühendada senise töö või muu elukorraldusega.

Piirkonnas asuva suurima tervishoiuasutuse, Ida-Viru keskhaigla ülemarsti Pille Letjuka sõnul on tervishoiutöötajate järelkasv kogu piirkonna ühine küsimus, mille lahendamisel on oluline haiglate ja tervisekeskuste koostöö. „Konkureerime spetsialistide pärast samal tööturul, kuid meie ühine huvi on, et Ida-Virumaal oleksid tugevad meeskonnad ja vajalikud tervishoiuteenused inimestele kättesaadavad. Selleks tahame näidata Ida-Virumaad tervikuna – mitte üksnes töökohti, vaid ka inimesi, töökeskkonda ja vaba aja veetmise võimalusi,“ ütles Letjuka.

Ühise pöördumise keskmes on Ida-Virumaa tervishoiutöötajate endi kogemused. Piirkonna haiglate ja tervisekeskuste töötajad on pannud kokku sada põhjust, miks tasub nende endi kogemuse põhjal Ida-Virumaal töötamist ja elamist kaaluda. Nende seas on nii erialase arengu ja töökorraldusega seotud võimalusi kui ka põhjuseid, miks on Ida-Virumaal hea elada.

Narva haigla juhatuse liikme Üllar Lanno sõnul ei piisa uute spetsialistide leidmiseks üksnes vabade ametikohtade pakkumisest. „Oluline on, et inimesel oleks võimalus teha laia spektriga sisukat erialast tööd, areneda ja näha, et ka tema töökoht areneb koos temaga. Narva haiglas uuendame ravikeskkonda ja diagnostikavõimalusi ning haigla töötajatel on võimalus haigla arengusse oma kätega panustada. Head ideed ei peaks jääma vaid ettepanekuteks – kui need aitavad tööd või ravitulemusi paremaks muuta, tuleb leida võimalus neid rakendada,“ ütles Lanno.

Peremeditsiini arst-resident David Juv Kogan, kes töötab nii Ida-Viru keskhaiglas kui Karell kiirabis ning lõpetas äsja sisehaiguste tsükli Narva haiglas, peab piirkonnas töötamise üheks suurimaks tugevuseks võimalust saada noore arstina mitmekülgset praktilist kogemust. „Narva haigla sisehaiguste osakonnas on väga mitmekesine tööpõld ja palju erineva profiiliga patsiente. Minu jaoks on see siiani olnud üks parimaid õpikogemusi: seal juhendati vastuseid ise leidma, kuid vajadusel oli kogenud kolleegide tugi alati olemas. Selline kogemus annab noorele arstile väga tugeva baasi, sest siin puutub kokku laia ringi patsientide ja ravijuhtudega. Suuremates haiglates on töö sageli rohkem eri erialade ja kitsamate valdkondade vahel jaotunud,“ lisas ta.

Ida-Virumaale tööle asumist toetavad nii tööandjad kui riik

Tervisekassa raviarvete andmetel töötas 2026. aastal 36 protsenti Ida-Virumaal tegutsevatest eriarstidest ka mõne teise maakonna raviasutuses. Harjumaal oli vastav näitaja 20 protsenti. Ida-Virumaal on see osakaal kümne aastaga kasvanud kaheksa protsendipunkti võrra. Andmed näitavad, et paljude eriarstide jaoks on Ida-Virumaal töötamine juba praegu osa paindlikumast töökorraldusest, kus tööd tehakse mitmes maakonnas.

Piirkonna tervishoiuasutused pakuvad sõltuvalt tööandjast paindlikku töökorraldust, täiendkoolitusi ja arenguvõimalusi ning tuge piirkonda sisseelamisel. Mõnes asutuses hüvitatakse sõidukulusid või pakutakse abi majutuse või eluaseme leidmisel. Tingimustele vastavatel eriarstidel, perearstidel ja õdedel on võimalik taotleda Terviseametilt riiklikku lähtetoetust, mille suurus on eriarsti ja õe puhul 30 000 eurot ning perearsti puhul 45 000 eurot.

Ida-Virumaa haiglate ja tervisekeskuste töö-, praktika- ja residentuurivõimaluste ning tervishoiutöötajate kogutud saja põhjuse kohta leiab infot veebilehelt ivol.ee/tervishoid.

Ühispöördumisega on liitunud:

SA Ida-Viru Keskhaigla
SA Narva Haigla
OÜ Corrigo (Tervisekeskus Corrigo)
Osaühing Järve Tervisekeskus
Iidla Perearstid
Narva Perearstikeskus OÜ
OÜ Perearstide Keskus Neeme

Tegevused viiakse ellu õiglase ülemineku fondi meetme „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ raames.

Ajavahemikul 14.09 – 27.09. 2026 toimub Ida-Viru Keskhaiglas statsionaarsete patsientide seas küsitlus patsiendiohutuse kogemuse kohta.

Patsiendiohutuse kogemuse küsitlus 1

Patsiendiohutus tähendab seda, et patsient on tervishoiuteenuse osutamise ajal kaitstud tarbetu või võimaliku kahju eest. Patsiendiohutus ei sõltu ainult haigla töötajate tegevusest – väga oluline on ka patsiendi enda kogemus ja tähelepanekud.

Teie tagasiside aitab meil paremini mõista, kuidas patsiendid haiglas patsiendiohutust kogevad, märgata võimalikke probleeme ning leida võimalusi nende ennetamiseks.

  • Küsitluse tulemusi kasutatakse haigla töökorralduse ja patsiendiohutuse parandamiseks. Samasugune küsitlus toimub ka teistes Eesti haiglates, mis võimaldab haiglatel oma tulemusi võrrelda ja ühiselt patsiendiohutust arendada.
  • Küsimustiku täitmine on vabatahtlik ja anonüümne. Vastuseid töödeldakse statistiliselt ning üksikute vastajate vastuseid ei seostata nende isikuga.
  • Küsimustiku saate enne haiglast väljakirjutamist osakonna õe käest. Küsimustik on eesti ja vene keeles ning selle saate täita palatis.
  • Täidetud küsimustik palume panna õeposti juures asuvasse kaebuste ja ettepanekute kasti.

Kui Teil tekib küsimusi, palume pöörduda osakonna õendusjuhi või haigla patsiendiohutuse spetsialisti poole telefonil 56 990 411.

Teie kogemus aitab meil muuta haiglas ravi ja hoolduse veelgi turvalisemaks.

Täname, et annate oma panuse patsiendiohutuse parandamisse!

26. augustil külastas Ida-Viru Keskhaiglat 12 õde Ukraina Berdõtšivi haiglast. Külaskäik toimus projekti „HEAL Berdõtšiv" projekti raames ning andis Ukraina kolleegidele võimaluse tutvuda Ida-Viru Keskhaigla ja Eesti tervishoiukorraldusega üldiselt.

MeediumFotol: Ida-Viru Keskhaigla kirjurgiakliiniku juhataja dr Jaak Lind haiglat külastanud õdedega

Külalistele tutvustas Ida-Viru Keskhaiglat ja haigla igapäevast tööd kirurgiakliiniku juhataja dr Jaak Lind. Taastusravi- ja õendusabikliiniku tegevusest ning seal pakutavatest teenustest andis ülevaate taastusravi- ja õendusabikliiniku juhataja Eveli Tamm.

Kohtumise käigus vahetati kogemusi õenduse korralduse ja igapäevatöö eripärade kohta Eestis ja Ukrainas. Ukraina kolleegidele pakkus erilist huvi Eesti statsionaarse õendusabi süsteem, kuna see erineb suuresti nende riigis olemasolevast.

„Minu jaoks oli oluline võimalus tutvustada Eesti õendusabi ja taastusravi korraldust. Usun, et selline kogemuste vahetamine annab võimaluse vaadata ka oma igapäevatööd teise nurga alt," sõnas Tamm.

Berdõtšivi haigla õdede visiit jätkas Ida-Viru Keskhaigla ja Ukraina kolleegide senist koostööd projekti „HEAL Berdõtšiv" raames. Juunis külastasid Ida-Viru Keskhaiglat Berdõtšivi haigla arstid, augustis avanes aga võimalus võõrustada suuremat õdede delegatsiooni.

Sellised kohtumised annavad tervishoiutöötajatele võimaluse õppida üksteise kogemustest ning luua uusi kontakte ja ideid edasiseks koostööks. Eveli Tamm võttis visiidi kokku sõnadega: „Jagatud kogemus loob uusi võimalusi."

28,08,2026

Mis saab meditsiinitöötajast pärast rasket ravijuhtumit?

Patsiendiga juhtunud raske või ootamatu sündmus ei pruugi mõjutada ainult patsienti ja tema lähedasi. See võib sügavalt puudutada ka meditsiinitöötajat, kes patsiendi eest hoolitses. Sellises olukorras võib tervishoiutöötajast saada teisene kannataja – inimene, kes vajab pärast keerulist juhtumit samuti tuge, ärakuulamist ja võimalust juhtunut mõtestada.

Just sellest räägib film „Teine ohver“, mis viib vaataja meditsiinitöötaja maailma pärast seda, kui tavaline ravijuhtum pöördub traagiliseks. Film käsitleb süütunnet, meditsiinilisi eksimusi ja nende tagajärgi ning seda, kui oluline on sellises olukorras kaastunne ja toetus.

Tule vaatama filmi Teine ohver 2

17. septembril kell 18.30 toimub Apollo Kino Jõhvi 2. saalis filmi „Teine ohver“ erilinastus.

Enne filmi algust teeb sissejuhatuse Ida-Viru Keskhaigla patsiendiohutuse spetsialist Jana Lullu, kes tutvustab filmi teemat ning räägib patsiendiohutusest ja teisese kannataja rollist.

Pärast filmi toimub 30-minutiline arutelu, kus on võimalik koos oma ala spetsialistidega filmi teemadel arutleda ning küsimusi esitada.

Tule vaatama, kuulama ja kaasa rääkima!

Piletid saab osta Apollo Kino veebilehelt!

 

26. augustil toimunud Ida-Viru Keskhaigla nõukogu korralisel koosolekul valis nõukogu ühehäälselt esimeheks Mare Roosilehe.

Praegune nõukogu koosseis alustas tööd 21. juulil ja nõukogu koosseisus on Kohtla-Järve linna poolt Mare Roosileht, Virve Linder ja Svetlana Kollo, ning Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt Priit Perens, dr Tanel Laisaar ja dr Ain Kaare.

"Ida-Viru Keskhaigla on tugev ja kogu piirkonna jaoks väga oluline organisatsioon. Nõukogu esimehena pean oluliseks toetada haigla pikaajalist jätkusuutlikkust, raviteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning senisest tihedamat koostööd tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna vahel. Me peame vaatama ettepoole ja mõtlema, millist haiglat vajab Ida-Virumaa viie või kümne aasta pärast," sõnas Roosileht.

Mare Roosileht on kogenud juht ja eestvedaja, kelle senist tegevust iseloomustavad tugev visioon, koostööoskus ja pühendumus. Tema mitmekülgne kogemus ja teadmised annavad hea aluse Ida-Viru Keskhaigla nõukogu töö juhtimiseks. Lisaks on Roosileht Kohtla-Järve linnavolikogu liige ja Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži direktor.

SA Ida-Viru Keskhaigla nõukogu määrab haigla arengustrateegia suuna ning kinnitab arengukava, tegevuskava ja eelarve. Nõukogu liikmete ülesanne on tagada haigla jätkusuutlik areng ning vastavus piirkonna tervishoiuvajadustele.

Noukogu IVKH 202608

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Fotol vasakult dr Ain Kaare, dr Tanel Laisaar , Priit Perens, Mare Roosileht, Virve Linder ja Svetlana Kollo.

 

Lisainfo:
Riine Urbala
SA Ida-Viru Keskhaigla turundus- ja kommunikatsioonijuht
tel 5301 5813

27.08.2026

 

KoolilapsIda-Viru Keskhaigla kollektiivis töötab seitse kooliõde, kes toetavad lapsi seitsmes Ida-Viru koolis. Foto: pexels.comIda-Viru Keskhaigla kollektiivis töötab seitse kooliõde seitsmes erinevas Ida-Viru koolis, kes on juba aastaid oma professionaalsust ja pühendumust tõestanud. Nad on laste ja lapsevanemate jaoks olemas ning valmis alati kaasa aitama sellele, et uus õppeaasta algaks võimalikult sujuvalt ja tervislikult. Uus kooliaasta toob taas kaasa varased hommikud, uue päevakava ja kiirema rütmi. Koolitervishoiu oluline ülesanne on toetada õpilaste tervist, ennetada haigusi, jälgida nende tervislikku seisundit ja anda vajadusel esmaabi.

Milline on kooliõe roll uue kooliaasta alguses ning millistele terviseteemadele peaksid lapsevanemad ja õpilased praegu rohkem tähelepanu pöörama?

Vastab IVKH ambulatoorse õenduse osakonna õendusjuht Olga Mitšuda:

 

Uue õppeaasta algus toob endaga kaasa nii palju väljakutseid kui ka erinevaid ülesandeid ja huvitavaid sündmusi. Milliste probleemidega puutuvad kooliõed eelkõige kokku?

Üheks olulisemaks teemaks on kindlasti laste psühholoogiline kohanemine kooliga. Suveperioodil on paljudel lastel paratamatult muutunud tavapärane päevarežiim – uneaeg ei ole enam regulaarne ning erinevate nutiseadmete ja arvutite kasutamine võib olla piiramatum. Õppeaasta algus võib seetõttu olla lapse jaoks üsna suur stress, sealhulgas psühholoogiliselt ja emotsionaalselt.

Lapse kooliks ettevalmistamisel on vanemate üks olulisemaid ülesandeid taastada ja normaliseerida lapse tervislik päevarežiim. Uni peab olema piisav ja kvaliteetne. Koolivälisel ajal peaks nutiseadmete, arvutimängude ja muu ekraaniaja kasutamine olema selgelt piiratud.

Ka koolides pööravad õpetajad sellele järjest rohkem tähelepanu ning võimaluse korral piiratakse telefonide kasutamist nii tundide ajal kui ka vahetundides. Sage ja liigne nutitelefonide kasutamine võib avaldada negatiivset mõju laste psühhoemotsionaalsele heaolule. Lapsed võivad muutuda liiga emotsionaalseks ning olla vastuvõtlikumad ärevusele, paanikahoogudele ja erinevatele stressireaktsioonidele.

Teiseks sooviksime väga, et lapsevanemad pöörduksid õigeaegselt arsti poole, kui lapsel esineb näiteks nägemisprobleeme. Enne uue õppeaasta algust oleks hea kontrollida lapse nägemist ning vajadusel pöörduda silmaarsti poole. Sama oluline on hoida kontrolli all ka teisi tõsisemaid terviseprobleeme.

Kui kooliõde annab lapsevanemale soovituse pöörduda mõne spetsialisti poole, palume sellesse soovitusse tõsiselt suhtuda. Kui laps vajab näiteks hambaarsti, perearsti või ortopeedi konsultatsiooni – olgu põhjuseks probleemid jalgadega, rühihäired või lülisamba kõverdumine –, ei tasuks seda võtta lihtsalt sõnadena paberil. Tegemist on spetsialisti soovitusega, kes tunneb oma valdkonda ja oskab märgata probleeme, millele lapsevanem ise ei pruugi tähelepanu pöörata.

 

Oluline teema on ka vaktsineerimine. Soovime väga, et lapsevanemad suhtuksid vaktsineerimisse tõsiselt ega laseks end mõjutada sotsiaalmeedias levivast vaktsiinivastasest propagandast, mis on tänapäeval kahjuks väga aktiivne.

Eriti oluline on järgida vaktsineerimiskava ja pidada kinni vaktsiinide manustamise soovitatud ajavahemikest. Mõnikord võib juhtuda, et laps ei soovi vaktsineerimist või on selle suhtes tõrges ning vanem otsustab seetõttu järgmise vaktsiinidoosi ära jätta. Samas võib just viimane, vaktsineerimiskava kohane doos olla väga oluline, et kujundada ja kinnistada lapse immuunsus konkreetse nakkushaiguse vastu.

Palume lapsevanematel suhtuda vaktsineerimisse ja haiguste ennetamisse tõsiselt. Vaktsineerimine on teaduslikult tõestatud ja kontrollitud tõhus meetod nakkushaiguste ennetamiseks ning lapse tervise kaitsmiseks.

Kui lapsevanemal tekib küsimusi või soovib ta nõu, võib alati pöörduda kooliõe poole. Kooliõed on valmis lapsevanemaid nõustama, nendega koostööd tegema ja vajadusel aitama leida lapse terviseprobleemidele sobiva lahenduse.

 Soovime kõigile head tervist uuel õppeaastal!OlgaMitsuda 2

20. augustil tähistame Eesti taasiseseisvumispäeva, päeva, mil 1991. aastal taastati Eesti iseseisvus. Taasiseseisvumisega kaasnesid muutused ka Eesti tervishoius.

Taasiseseisvumispäeval tasub jälgida ka seda, millised sündmused toimuvad Ida-Virumaal. Kontserdid ja muud tähistamised leiab Ida-Viru sündmuste kalendrist.

Ida-Virumaa sündmused: https://www.idaviru.events/event-type/kontsert

Vaata, kas sina tead!
Panime kokku 4 küsimust ja 4 fakti Eesti tervishoiu muutustest. Proovi enne vastuste vaatamist ise ära arvata!

o

2

4

6

8

l

3

5

7

9

10

Alamkategooriaid

Lehekülg 1 / 97

Erakorralise meditsiini osakond, Ilmajaama 12, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve
Ahtme aktiivravikompleks, Ilmajaama 12, Ilmajaama 14, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve
Järve tervisemaja, Ravi 10d, Järve linnaosa, Kohtla-Järve
Taastusravi- ja õendusabikliinik, Ravi 10, Järve linnaosa, Kohtla-Järve
Kiviõli tervisekeskus, Keskpuiestee 36, Kiviõli
Sillamäe tervisekeskus, Kajaka 9, Sillamäe
IVKH vastuvõtud Narvas, Kerese keskus, Kosmonaudi 4/P. Kerese 3

Arve rekvisiidid:

Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla

Reg nr 90003433

KMKR nr EE100863846

Tervise 1, 31025, Kohtla-Järve

Arvelduskontode numbrid:

SEB EE811010220029123013

Swedbank EE722200221019871533

LHV EE327700771003371793

Cookies user preferences
We use cookies to ensure you to get the best experience on our website. If you decline the use of cookies, this website may not function as expected.
Accept all
Decline all
Analytics
Tools used to analyze the data to measure the effectiveness of a website and to understand how it works.
Google Analytics
Accept
Decline
Capcha
Google Capcha
Accept
Decline
Save