Pildi allikas: Kuriteoohvrite kaitse Eestis Facebooki leht

Kuriteoohvrite kaitse projekt on ellu kutsutud justiitsministeeriumi, Victim Support Europe’i ja Euroopa Liidu koostöös ning kestab kaks aastat. Tegemist on pilootprojektiga, mis viiakse Eestis esialgu ellu ainult Lääne- ja Ida-Virumaal. Projekti eesmärk on pakkuda kuriteoohvritele paremat kaitset Eestis. Selleks töötavad justiitsministeerium, politsei– ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet, piirkonna haiglad, sh Virumaa suurim tervishoiuasutus Ida-Viru Keskhaigla, kus juba ainsana piirkonnas toimib seksuaalvägivalla kriisiabikeskus (SAK), ja muud sihtrühmad koos välja ohvriabitoimingud.

Tervishoiuteenuse osutajate suhtes on ühiskonnas suur usaldus. Tervishoiutöötajatel on enda rollist ja usaldusest tulenev vastutus aidata patsiente, kes võivad olla vägivalla või muud liiki kuritegude ohvrid. Selleks, et võimalikku ohvrit märgata, kuulata, pakkuda esmast inimlikku tuge või suunata abi saama ning aidata taastada turvatunnet, tuleb tervishoiutöötajal rakendada oma empaatiavõimet.

On kaks peamist võimalust, kuidas tervishoiutöötajad ohvritega kokku puutuvad. Kannatanud võivad pöörduda tervishoiuteenuse osutaja poole pärast seda, kui neil on juba olnud kokkupuude politsei või ohvriabiga. See olukord on tavaliselt tervishoiutöötaja jaoks kergem, kuna on teada, et patsient on langenud mingit liiki kuriteo ohvriks. Samuti on siis esmane turvatunne inimese jaoks loodud, kuriteosündmus peatatud. Teine olukord on selline, kus tervishoiutöötaja, kokkupuutes patsiendiga, peab oletama või hindama, kas tegemist võib olla ohvriga, eriti juhul, kui patsient seda ise koheselt tervishoiutöötajale ei väljenda.

Kuriteoohvrite kaitse paremaks tagamiseks piloteerivad Ida-Viru Keskhaigla (IVKH), Narva Haigla ja Rakvere Haigla 2023. aastal väärkohtlemise kehakaardi katseprojekti. Meie haiglas piloteerib kehakaarte viis osakonda: EMO, sünnitus-, laste-, ortopeedia- ning taastus- ja õendusabi osakonnad. Katseprojekti peamine eesmärk on selgemalt tuvastada, kas patsient võis kuriteoohvriks langeda ja paremini selgitada sellega seotud asjaolusid. Kui arstil või õel tekib kahtlus, et haiglasse pöördunud patsiendiga leidis aset väärkohtlemine, täidavad nad väärkohtlemise kehakaardi, milles kirjeldavad patsiendiga juhtunut, fikseerivad ja pildistavad kehavigastusi ja annavad hinnangu tema vaimsele seisundile. Pärast meditsiiniabi osutamist ja väärkohtlemise kehakaardi täitmist nõustab arst või õde kannatada saanud patsienti jätkuabi ja toe saamise küsimustes. Näiteks, võib probleemi iseloomust tulenevalt patsiendile vaja minna eriarsti, politsei või prokuratuuri töötaja, sotsiaaltöötaja ja muu kitsema profiiliga spetsialisti abi.  Projekti raames on loodud erinevad infomaterjalid, mis on suunatud nii patsientidele kui ka tervishoiutöötajatele.

Väärkohtlemise kehakaardi projekt on oluline põhiprojekti jätkuarendus. „Väärkohtlemise kehakaardi abil saab detailsemalt ja sihikindlamalt kaardistada kuriteoohvrite vajadusi ja võimalikult kiiresti leida neile sobivamaid kaitselahendusi. Säärased projektid on turvalise ühiskonna ja inimeste kaitse tagamise seisukohalt tähtsad. Selleks on vajalikud erinevate organisatsioonide vaheline koostöö, ühised koolitused ja kogemuste vahetamine. Organisatsioonide ja pädevuste koostoimel luuakse kompleksne abipakett kuritegude ohvritele, kes vajavad ühteviisi meditsiinilist, psühholoogilist, juriidilist ja sotsiaalset abi. Meie ühine eesmärk on kaitsta inimesi ja nende tervist,“ laususid keskhaigla poolsed projekti koordinaatorid.

Vasakult: juhatuse esimees Tarmo Tohver, kultuuriminister Piret Hartman, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, ülemarst Toomas Kariis

Keskhaigla juhatuse liikmed Tarmo Tohver, Toomas Kariis ja Ksenia Verhovskaja võtsid ministri vastu ja tegid temale IVKHd tutvustava presentatsiooni.

Kohtumise käigus oli tõstatatud ja arutatud järgnevaid teemasid:

- arstide ja õdede puudus ning võimalused ja takistused tervishoiutöötajate tööle võtmisel välismaalt.

- Konkurentsivõimeline palgatase tervishoiutöötajatel. Piirkondliku tööjõumaastiku iseärasuste tõttu on meil tervishoiutöötajate palgad kohati kõrgemad kui suuremates keskustes. See on lisamotivatsioon töötajatele, kes tulevad Ida-Virumaale tööle.

- Perearstide ja eriarstide vahelise koostöö parendamine ja patsiendikogemuse ja -raviteekonna kvaliteedi tõstmine. Tänu sellele, et perearstid, eriarstid ja protseduuride kabinetid asuvad ühe katuse all, on kiirem ja mugavam osutada patsientidele vajalikke tervishoiuteenuseid.

- Töö- ja karjäärivõimalused noortele: võimalus läbida residentuuri erinevatel erialadel, radioloogiatehnikute ja bioanalüütikute väljaõpe Ida-Viru Keskhaiglas.

- Kaasaegsete töötingimuste loomine: pidevalt uuenev taristu, rajatav koolituskeskus ja mõne aja pärast uksed avav jõusaal töötajatele.

- Patsientide ja/või nende esindajate kaasamine keskhaigla tööprotsesside, sh tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamisse.

Vasakult: ülemarst Toomas Kariis, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, juhatuse esimees Tarmo Tohver, Eesti 200 juht Lauri Hussar ja erakonna liige Janek Pahka.

Keskhaigla juhatuse liikmed Tarmo Tohver, Toomas Kariis ja Ksenia Verhovskaja tegid külalistele põhjaliku ülevaate keskhaigla struktuurist, arendustegevustest, personali värbamisest, koostööst ja projektides osalemisest.

Põhisõnumid, mis kohtumise ajal on kõlanud:

1️⃣ Ida-Viru Keskhaigla on praegu kõige kaasaegsema taristuga haigla Eestis.
2️⃣ Aastal 2022 suurenes abiarstide ja residentide hulk keskhaiglas, millele aitasid kaasa kaasaegne töökeskkond, residentuuri erialade lai baas, head karjääriperspektiivid.
3️⃣ Lisaks arstiabi teenuste arendamisele on olulisemale kohale tõusnud õendusabi. Selle valdkonna oleme eritasandile viinud ja suurendanud õdede iseseisva vastuvõtu teenuse mahtu.
4️⃣ Koostöös kõrgkoolidega on oluline pöörata tähelepanu mitte ainult tervishoiutöötajate väljaõppele, kuid ka teiste spetsialistide koolitamisele, kellel on oluline roll tööprotsesside toetamises – meditsiinitehnikud, -füüsikud, IT insenerid.
5️⃣ Erifookuses on psühhiaatria teenuste arendamine Ida-Virumaal. Vajadus psühhiaatrite ja vaimse tervise õdede järele on üks suuremaid. Tervise- ja tööminister Peep Peterson kinnitas eelmise aasta novembris IVKH funktsionaalse arengukava II etapi, kuhu on lisatud psühhiaatria struktuuriüksuse ruumivajadus. Plaanime tegeleda psühhiaatriakorpuse rajamisega seotud finantseerimisküsimustega ja ehitusprojekti ette valmistamisega.

Emakakaelavähk on maailmas kõige enam levinud pahaloomuline kasvaja.

Emakakaelavähk on sagenenud nooremate naiste hulgas, võib esineda alates 30. aastates naistel ning haigestumise kõrgpunkt on 45–55 eluaastal.

Eestis diagnoositakse aastas umbes 150 emakakaelavähi haigusjuhtu, suremus keskmiselt 65 naist aastas.

Emakakaelavähi peamine riskitegur on sugulisel teel leviv papilloomviirus (HPV).
HPV on peaaegu 100% kõikidest emakakaelavähi tekkimise põhjuseks.
Arenenud riikides on 50% kõigist infektsiooni tõttu tekkinud vähihaigust seotud HPV-ga.

Emakakaelavähki saab ennetada!

Emakakaelavähist hoidumiseks on võimalik end vaktsineerida HPV vaktsiiniga. HPV vaktsiin on ohutu ja efektiivne ning pakub pikaajalist kaitset.

2018. aastal lisati riiklikusse immuniseerimiskavasse tüdrukute HPV vaktsineerimine. Vaktsineerimiskuur kuni 15-aastastele koosneb kahest doosist ning üle 15-aastastele kolmest doosist. Esimese ja teise annuse vaheline intervall on vähemalt 6 kuud, kuid mitte rohkem kui 13 kuud. Vaktsineerimine on vabatahtlik, kuid alaealiste puhul peab otsuse langetama lapsevanem. Mõlemad doosid on tütarlapsele tasuta.
HPV vaktsiini teha ka täisealiste naistele. Sel juhul on vaktsineerimine tasuline.

Tule sõeluuringule!

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 30–65 iga viie aasta tagant.

2023. aastal on kutsutud emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988, 1993.

Sõeluuringu läbiviimine:
• HPV uuringu andmine sarnaneb günekoloogilise läbivaatusega, mille käigus võetakse väikese harjakesega proovimaterjal.
• Rakuproov võetakse emakakaela limaskesta pinnalt ja emakakaelakanalist, seejärel uuritakse proovi laboris.
• Protseduur on valutu.
• Kõige sobivam on uuringuproovi anda menstruatsioonitsükli 10.–20. päeval.

Tavapäraselt tehakse sõeluuringuid tervishoiuasutuses, kuid on võimalik ka HPV kodutestimine, mis on varasemate uuringute tulemustel ja mitmete Euroopa riikide kogemusel osutunud sama tõhusaks. Kodutest on kliinikus tehtud HPV uuringuga sama usaldusväärne emakakaelavähi riski hindamise meetod.

HPV testid on müügil apteekides (Benu, Südameapteek, Euroapteek ja Apotheka apteegiketid).

Emakakaelavähi sõeluuringule tervishoiuasutuses on võimalik registreeruda SA Ida-Viru Keskhaigla registratuuri tel. 33 111 33 ja digiregistratuuri kaudu.

Allikad:

www.kasvaja.net
https://emakakaelavahk.soeluuring.ee
https://www.haigekassa.ee/blogi/emakakaelavahk-tosine-haigus-mida-saab-ennetada

Alevtina Uustalu

Ida-Viru Keskhaigla õendusjuhi ja hiljem õenduse valdkonna projektijuhi ametis kokku pea 20 aastat olnud Alevtina Uustalu räägib intervjuus, kuidas arenes keskhaigla õenduse valdkond selliseks nagu see praegu on, oma eesmärkidest ja väljakutsetest, organisatsiooni arendustegevustest ja väärtuspõhisest juhtimisest.

Alevtina Uustalu: „Ida-Viru Keskhaigla selgroog on meie töötajad. Me võime ehitada kaasaegseid hooneid, arendada digitaliseeritust, tuua selle piirkonna jaoks uusi tervishoiuteenuseid, kuid nende kõikide protsesside taga on inimesed“.

1) Te olete olnud IVKH õendusjuhi ja hiljem õenduse valdkonna projektijuhi ametis kokku pea 20 aastat. Millisena kogu see periood Teile meelde jääb?

Kogu see aeg on olnud mitmekesine ja vaheldusrikas. Erinevad perioodid on möödunud väga kiiresti. Esimene aastatel 2003-2007, kus tegelesime Kohtla-Järve ja Puru haiglate töö ühendamisega. Teine periood, aastatel 2008-2013, oli ettevalmistus Ahtmesse uue korpuse ehitamiseks. Sellele järgnes periood, kus pidime ehituse järgselt uue maja tööd korraldama. Viimastel aastatel on rohkem tegemist olnud kogu organisatsiooni kui terviku arendamisega, mis mõjutab tervishoiuteenuste osutamist kogu Ida-Virumaal. Lisaks Ahtme üksusele oleme tegelenud keskhaigla regionaalsete allüksuste arendamisega. Oleme seda koos juhatuse ja teiste kolleegidega samm sammult edasi viinud.

Õendusvaldkond hakkas nendel perioodidel hoogsalt arenema. Meie üks peamisi eesmärke oli teha end suuremal kaardil nähtavamaks. Muutusid arengukavad, algas koostöö Tallinna ja Tartu Tervishoiu kõrgkoolidega – õed hakkasid omandama kõrgharidust, erialade valik Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuses mitmekesistus, õendusjuhid läksid tasemeõppesse. Tervisedenduses seati prioriteediks patsiendi- ja perekesksus. Ühiskondlik aktiivsus tervisearengu osas oli tõusuteel. Ei saa mainimata jätta projektitegevust, mis sai tempo juurde ja moodustas justkui terve epohhi. Tooksin esile näiteks Ida-Virumaa laste ja noorte vaimse tervise keskuse loomise. Vaimse tervise keskuse meeskonda kuuluvad psühholoog, vaimse tervise õde ja sotsiaaltöötaja. Keskus teeb laialdast koostööd ka Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku spetsialistidega. Professionaalide meeskond on abiks nõustamisel kui on tegu kriisi, stressi või muude raskustega, mis igaühel võivad elus ette tulla.

Olen palju panustanud Tervise Arengu Instituudi lepingute eestvedamisse. Alati pöörasin suurt tähelepanu tervishoiuteenuste laiendamisele, kvaliteedi tõstmisele ja konkurentsivõime parendamisele. Kui mõnikord ilmub mu vaateväljale auhind „Tervisedendaja 2015“, annab see mulle märku, et olen olnud õige soone peal.

2) Kas Teil oli alati soov töötada juhtival positsioonil?

Usun, et karjääritee, kust inimesed leiavad oma koha peale kooli lõpetamist on väga erinev. Peale õendusalase hariduse omandamist asusin õena tööle. Tol hetkel ei olnud mul üldse plaaniski võtta õenduse juhtimise ohje enda kätte – see oli etapiline, pusle taoline, teekond. Alguses töötasin õena, seejärel vanemõena ja mingi hetk otsustasin kandideerida haigla õendusjuhi ametikohale ja endale suure üllatusena võitsin selle konkursi. Kahtlemata oli see teekond väljakutsete rohke, aga tänu kolleegide toetusele ja isiklikule arengule sujus kõik hästi.

3) Milline on suure tervishoiuasutuse, nagu IVKH, õenduse juhtimise eripära?

Kõikide suurte organisatsioonide juhtimises on omad eripärad. Tervishoiuasutuses on need põhimõtted, et haiglas on väga palju spetsialiste, kelle erialateadmised on spetsiifilised ja haigla kui organisatsioon ilmselt peab tuginema paljuski just neile inimestele, kes juhivad erinevaid erialasid ja andma neile võimaluse särada ja oma eriala arendada. Ja rõhk ei ole ainult arstlike erialade arendusprotsesside juhtimisel. Õenduse valdkonnas kehtivad minu meelest sarnased juhtimispõhimõtted. Kahtlemata on igal haiglal oma nägu. Ida-Viru Keskhaigla tänane tegevus sõltub meie varasematest tegevustest, geograafilisest ja demograafilisest eripärast ehk sellest, milliseid tervishoiuteenuseid me osutame ja milliste vajadustega sihtrühmadele ning kui suurt piirkonda teenindame.

4) IVKH põhiväärtused on usaldusväärsus, inimlikkus ja tegusus. Milline neist on Teie jaoks kõige tähtsam ja miks?

Raske on valida ühte väärtust. Need on kõik ühe ahela lülid, milles on kõik elemendid võrdse tähtsusega. Usun, et süsteem toimib efektiivselt vaid siis, kui selles esineb kõik vajalikku. Ükski väärtus ei saa olla vähe tähtis.

5) Mis oli kõige suurem väljakutse organisatsiooni kontekstis siis, kui Te asusite IVKH õendusjuhi ametisse ning mis on siiani jäänud suureks väljakutseks?

Suurim väljakutse läbiaegade on olnud meeskonna moodustamine ja uute töötajate värbamine, et me suudaksime ühe meeskonnana täita kõiki jooksvaid ülesandeid ja kõik koos suuremate eesmärkide saavutamise poole edasi liikuda.

6) Millised on olulisemad muutused keskhaiglas, mis on Teie ametiaja jooksul toimunud?

Suuremad muutused on seotud õendusvaldkonna hüppelise arenguga ja keskhaigla taristu arendamisega. Tänapäevahaiglad erinevad oluliselt eelmisel sajandil ehitatud haiglatest. Hooned on täiesti uue logistilise, töökeskkonna ja patsiendiolme tingimustega. Sarnaselt teiste muutustega on infotehnoloogia muutnud 20 aasta jooksul kõigi tervishoiutöötajate igapäevatööd. Lisaks rõhutaksin noortele orienteerituse suuna võtmist. Viimasel paaril aastal oleme koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga avanud kaks õppeprogrammi. Keskhaigla baasil õpivad meie noored nüüd radioloogiatehnikuks ja bioanalüütikuks.

7) Missugune oli Teie isiklik väljakutse selles organisatsioonis?

Isiklik eesmärk, mis läheb kokku ka organisatsiooni eesmärkidega, oli olla suuteline erinevatel perioodidel erinevate ülesannete jaoks saama kokku tublid inimesed, kes aidanuks meie haiglal kursil püsida ja järginuks meie põhiväärtusi.

8) Õendusjuhi töö ei ole kerge ja vastutust jagub töös küll. Kuidas olete hakkama saanud keeruliste ja stressirohkete situatsioonidega?

Nii õdede, õendusjuhtide kui teiste tervishoiutöötajate töö on üsna raske ja väga vastutusrikas. See on valdkonna loomulik külg ja inimesed, kes suunduvad tervishoidu, suudavad enamjaolt sellega aegsasti leppima hakata. Ma arvan, et mitte miski ei vabasta stressist paremini kui tugev meeskonnavaim. Teadmine, et minu ümber on professionaalsed, abivalmid ja arendusmeelsed kolleegid, on mind algusest peale karastanud ja sisendanud arusaama, et koos me suudame igast situatsioonist veel tugevamatena välja tulla.

9) Mida teeksite tagasi vaadates teisiti, kui Teil oleks võimalus alustada veel kord teekonda IVKH õendusjuhina?

Ausalt öeldes, mul ei ole praegu ühtegi kohta, kus ma saaks öelda, et ma oleks midagi teisiti teinud. Arvan, et kõik sündmused, tööprotsessid ja olulisemad muutused arenesid omasoodu.

10) Millisena näete keskhaigla õendusvaldkonna tulevikuperspektiivi?

Ida-Viru Keskhaigla täna pakub neid teenuseid, mida selles piirkonnas nii demograafia kui asukoha poole pealt Ida-Virumaa elanikele on võimalik pakkuda. Tulevikus on oluline keskenduda sellele, kuidas säilitada praegu pakutavate teenuste valikut ja mahtu ning arendada piirkonnas välja teisi vajalikke tervishoiuteenuseid. Meil on hea meel, et oleme laiendanud õdede iseseisva vastuvõtu teenuseid. Ma ei kahtle, et keskhaigla jätkuvalt püsib stabiilsuse, koostöö ja arengu kursil.

11) Milliseid õpetussõnu annaksite kolleegidele?

Enda jaoks mõjuvad õpetussõnad peab igaüks ise leidma. Kõikidele keskhaigla töötajatele ühtemoodi õpetussõnu anda ei ole lihtsalt võimalik. Võib-olla ei ole neid isegi vaja. Oleme rääkinud, et peame olema ühteaegu tasakaalu- ja kindlustunnet pakkuvad ning samal ajal ka uuendusmeelsed uute asjade arendamisel ja eestvedamisel.