Eelmise aasta lõpp ja alanud aasta algus tõid Eestisse uue koronaviiruse tüve, mis on põhjustanud haigestumise kiire kasvu. Sellel nädalal avas Ida-Viru keskhaigla taas nakkushaiguste osakonna taastusravi- ja õendusabikliinikus Järve linnaosas, kus on hetkeseisuga kümme voodikohta COVID patsientidele. Kokku on IVKH-s COVID-haigete raviks 38 voodikohta, sealhulgas intensiivravivoodid. Koroonapatsiente oli 07.01.22 hommikul 28, neist kaks on intensiivraviosakonnas, viimasel ööpäeval suri 1 haige, EMO-s diagnoositi 7 COVID-haigusega haiget, kellest 2 vajasid haiglaravi.

Ida-Viru keskhaigla ülemarst dr Toomas Kariisi sõnul on kiiresti leviv omikrontüvi on senistest tüvedest kordades nakkavam, aga haiglaravi vajadus on siiski väiksem kui varasemalt. Saatust määrav on varasem vaktsineerimine. "Enamasti vajavad haiglaravi vaktsineerimata inimesed. COVID-haiged, kes on haiglaravil, põevad koroonahaigust viimasel ajal raskelt ja paranevad aeglasemalt“, nendib doktor Kariis ja lisab, et levivad ka teised viirhaigused, sealhulgas gripp, mistõttu võib nakkushaigete hulka keskhaiglas kiiresti suureneda. "Tuletan meelde, et ka gripi vastu on võimalus vaktsineerida, mida soovitan kõigile, kellel ei ole tahtmist nädalaid haigevoodis veeta".

Migreen on geneetilise tagapõhjaga neuroloogiline haigus, mis avaldub esmakordselt tavaliselt 15-45-aastastel inimestel. Haigus võib alata ka vanemas eas, aga see on pigem erand. Migreeni olulisimateks tunnusjoonteks on mõõduka või tugeva intensiivsusega peavalud, hoo ajal ka ülitundlikkus valguse- helide või lõhnade suhtes. Kaasuda võivad ka iiveldus ja oksendamine. Migreeniatakke võivad provotseerida mitmed eluviisitegurid nagu alkoholi liigtarvitamine, unedefitsiit või teatud toiduained.

Nii episoodiline kui krooniline migreen häirib oluliselt patsientide elukvaliteeti ja töövõimet. Kannatavad ka sotsiaalsed suhted ja pereelu. Migreeni krooniliseks muutudes (kui patsiendil esineb üle 15 peavalupäeva kuus vähemalt 3 kuu jooksul) võib tekkida risk valuvaigistite liigtarvitamiseks. Sageli püstitatakse selles faasis migreenihaigele kaks diagnoosi – krooniline migreen ja ravimtekkene peavalu. Ravimtekkesest peavalust on omal jõul väga raske jagu saada, kuid esimene samm selleks peaks olema loobumine igapäevasest valuvaigistite liigtarvitamisest. Kroonilist migreeni ja ravimtekkest peavalu võivad alal hoida ka teised sõltuvushäired, meeleoluhäired ja ebatervislik eluviis. Migreeni diagnoosimine ja ravi algab perearsti kabinetist. Keerukama haiguskuluga patsientidega tegelevad neuroloogid. Migreeni medikamentoosne ravi jaguneb valuvaigistavaks ja profülaktiliseks ehk ennetusraviks. Eesti Peavalu Seltsi algatusel on Tervisekassa toega välja töötamisel Eesti migreeni ravijuhend, mis peaks valmima selle aasta jooksul.

Ida-Viru keskhaigla neuroloogidel on migreeni ja teiste peavalusündroomide käsitluse pikaajaline kogemus. Enamik kergemate peavaludega patsiente saab abi ambulatoorse neuroloogia kabinettidest, raskematel juhtudel on patsiente ravitud ka neuroloogiaosakonnas statsionaarselt. Teaduse ja tehnoloogia areng on ravimiturule toonud uudseid migreeni ennetus- ja ravimeetodeid, mis ei piirdu üksnes suukaudse tablettraviga. Võrreldes traditsioonilise tablettraviga on uuematel migreeni ravimeetoditel selged eelised, aga ka puudused, eelkõige suhteliselt kõrge hind.

Süsteravimite hulka, mida kasutatakse migreeni profülaktilises ravis, kuuluvad botulismitoksiin ja monoklonaalsed antikehad. Botulismitoksiin on näidustatud kroonilise migreeni ennetusravimina ning ravi võib läbi viia vastava väljaõppe saanud neuroloog. IVKH neuroloogid said TÜ Kliinikumi neuroloogide poolt koolituse botulismitoksiini kasutamiseks migreeni ravis. Botulismitoksiinil on Eestis ka teisi registreeritud näidustusi, sh lihasdüstooniad ehk lihaskoe tahtmatud kokkutõmbumised, millede ravi on samuti IVKH-s kättesaadav ning kosmeetilised näidustused. Suhteliselt hiljuti Eestis registreeritud migreenivastased monoklonaalsed antikehad on migreeniravimite uus põlvkond. Tegemist on nn bioloogiliste ravimitega, mille eripäraks on spetsiifiline toime ainult migreenitüüpi peavalude vastu. Vastava väljaõppe saanud patsient manustab spetsiaalse süstla abil bioloogilist ravimit endale ise kindlate ajavahemike tagant naha alla, olles esimese süsti ja väljaõppe saanud tavaliselt raviasutuses. Migreeni bioloogilise ravi ajajärk IVKH-s algas 1.06.2021, mil monoklonaalse antikeha süste sai 50-aastane patsient.

IVKH neuroloogia vanemarst dr Katrin Põld

Detsembrikuu alguses, 9.12.21 sõlmisime koostöökokkuleppe Ahtme tervisemajas töötavate perearstidega tervisekeskuse „Iidla Perearstid" moodustamiseks.

Tervisekeskuse "Iidla Perearstid" moodustasid kuus perearsti – dr Ljudmila Panenko, dr Niina Kondratjeva, dr Natalia Mettus, dr Ljudmila Postolova, dr Jelena Aleksandrova ja dr Inna Prosalova.

Maksahaiguste esinemise sagedus maailmas ja muuhulgas ka Eestis on paraku tõusu teel. Kahjulikud harjumused, eelkõige alkohol, ebatervislik toitumine, väheliikuv eluviis, ülekaalulisus loovad maksahaiguste levikuks soodsa pinna. Kindlasti oma rolli mängivad ka maksaviirused, mille puhul on kaasajal vägagi efektiivsed ravimid olemas. On veel terve rida maksahaigusi, mille diagnostika on juba keerulisem ning nõuab visiiti gastroenteroloogi juurde.

Ida-Viru keskhaiglas avatakse 2022. aasta jaanuaris maksahaiguste kabinet, kus hakkab patsiente vastu võtma gastroenteroloog doktor Triin Remmel. Vastuvõtule on oodatud eelkõige need patsiendid, kellel leitaks muutunud maksaanalüüsid ning ka varem maksahaiguse diagnoosi saanud patsiendid. Vastuvõtule suunavad perearstid või eriarstid, et selgitada välja muutunud analüüside põhjused. Gastroenteroloogi vastuvõtule on oodatud ka patsiendid, kelle maksas leitaks ultraheliuuringu käigus mingi haiguslik muutus, mida oleks vaja spetsialisti poolt edasi uurida. „Maksahaiguste eripäraks on tihti see, et patsient isegi ei tunne, et tema maks ei ole terve. Enamikul juhtudel pöördub patsient pere- või eriarsti poole mingi teise murega, mille uuringu käigus jõutaksegi maksahäire avastamiseni“, ütleb doktor Remmel.

Doktor Remmel toob välja mõned sagedasemad põhjused, mis viivad inimesi maksakabinetti. Ootuspärane on see, et üks enim tuntud „vaenlasi“, mis kahjustab tervist ja põhjustab maksahäireid, on alkohol. „Vastuvõtule saavad pöörduda patsiendid, kellel on diagnoositud maksatsirroos – nende terviseseisundit peab gastroenteroloog hindama kaks korda aastas ning maksa tervise seisundit kontrollida soovivad inimesed, kelle murekohaks on kauakestev alkoholi liigtarvitamine“, nendib ta.

Sarnaselt alkoholi kuritarvitamisega tekitab suurt muret ka paljude inimeste ebatervislik toitumine. Kõrge suhkru- ja rasvasisaldusega söökide ja jookide liigtarvitamine põhjustavad maksa rasvumist. Ida-Viru keskhaigla maksahaiguste kabinetis nõustatakse ka selle probleemiga patsiente ja koostatakse neile raviplaanid. Patsientidel on võimalik ka mõõta maksatihedust ning rasvasisaldust. Selleks kasutatakse spetsiaalset meditsiiniseadet – fibroscan.

Eesti esimene maksakabinet asub Ahtmes ja vastuvõtud hakkavad esialgselt toimuma reedeti ajavahemikus kell 12.00-15.00.

Triin Remmel on pärit Tartust. Tema lõpetas Tartu Ülikooli arstiõppe (cum laude), gastroenteroloogia residentuuri ja meditsiiniteaduste doktoriõppe (cum laude). Doktorantuuris kaitses väitekirja teemal „Primaarne biliaarne kolangiit“. Doktor Remmeli huvide orbiidis on eelkõige maksa- ja seedetraktihaiguste ravi.

Tallinna Tehnikaülikool ja Ida-Viru Keskhaigla allkirjastasid täna koostöölepingu, mis aitab kasutusele võtta uudseid tervisetehnoloogiaid ning koos värskete teadustulemustega tõstab piirkonna elanike tervise- ja töövõimet.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ütles, et Tallinna Tehnikaülikool panustab tervisetehnoloogiatega seotud ülesannete lahendamisse pikemat aega ning sarnased lepingud on sõlmitud Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaiglaga ja Pärnu haiglaga. Landi hinnangul on uute tehnoloogiate kasutusele võtmine Eesti ühe suurima piirkonna haiglas väga oluline, kuna aitab tegeleda nii varajase diagnostika kui ka terviseteadlikkuse ja -käitumise võimestamisega.

„Haiglal kui tervishoiuasutusel on terve Ida-Virumaa elanikkonna tervise ja töövõime tagamisel väga oluline roll ja innovatiivsete tehnoloogiate ning värskete teadustulemuste kasutamisega saame sellesse töösse veelgi rohkem panustada,“ märkis Tiit Land.
Ida-Viru Keskhaigla tegevjuhi Tarmo Tohveri sõnul võimaldab koostöö ülikooliga kokku viia arste, tehnoloogiainimesi ja ka kohaliku omavalitsuste esindajaid, mille tulemusena tekivad uued huvitavad lahendused alates e-tervisest ja lõpetades konkreetsete diagnostika-, monitooringu- ja ravimeetoditega. Kokkuvõttes aitavad kõik need tegevused tõsta haigla töö kvaliteeti ning teenindada patsiente veelgi paremini.

„Täna on haiglates puudus meditsiinitehnoloogia inseneridest ja IT spetsialistidest. Need on valdkonnad, kus näeme Tallinna Tehnikaülikooliga reaalset koostöövõimalust ja loodame, et lepingu allkirjastamise tulemusel sünnivad parimad tudengitööd ning ülikooli lõpetajad ühinevad Ida-Viru Keskhaigla personaliga,“ mainis Tohver.

Haigla ülemarst ja juhatuse liige dr Toomas Kariis lisas, et lepingu sõlmimine aitab Ida-Viru Keskhaiglal jõuda lähemale kaasaegse ja tervisliku elukeskkonna loomisele ning arendamisele. „See eeldab järjepidevat teadus- ja arendustegevust arvestades haigla konkreetseid soove, näiteks onkoloogia- ja hematoloogia, vereteenistuse, laste- ja noorte vaimse tervise, noorukite sõltuvusravi ning hooldekodude tegutsemise küsimustes,“ väitis Kariis.

Tekst ja pilt: Tallinna Tehnikaülikool