Eelmise aasta detsembris kuulutas keskhaigla välja avaliku konkursi kolmanda juhatuse liikme/õenduse ja patsiendikogemuse juhi leidmiseks. Konkursil osales üheksa kandidaati, kellest kuus otsustas nõukogu vestlusele kutsuda ning kelle hulgast valis nõukogu uueks juhatuse liikmeks IVKH-s töötava EMO õendusjuhi Ksenia Verhovskaja.

Ksenia Verhovskaja: „Olen pärit Kohtla-Järvelt, kuid olen kogenud mõnda aega elamist ka teistes Eesti paikades. Omandasin keskhariduse Läänemaal, Noarootsi Gümnaasiumis, mis oli üks olulisemaid verstaposte minu iseseisvas elus. Õe rakenduskõrghariduse omandamise kõrvalt Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis hakkasin praktiliselt kohe tööle hooldajana IVKH sisekliinikus. Sealt läksin tööle intensiivraviosakonda. Hiljem hakkasin huvi tundma ka erakorralise meditsiini vastu ning läksin IRO kõrvalt kiirabisse tööle. Aastal 2018 lõpetasin õe põhiõppe, poole aasta pärast asusin magistriõppesse intensiivõenduse erialal Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Magistriõpet lõpetades töötasin samas kõrgkoolis õppejõuna, andsin intensiivraviõenduse loenguid ja praktikume. Elasin aasta Tartu linnas, õppejõu töö kõrvalt töötasin ka Tartu Ülikooli Kliinikumi 2. intensiivravi osakonnas (hiljem COVID-intensiivis) ning Tartu Kiirabis. Töö tervishoius on olnud siiani ka minu hobiks, olen alati valmis sellele pühendama oma vaba aega“.

Eelmise nädala lõpus toimus Ida-Viru keskhaigla esindajate kohtumine TalTechi IT teaduskonna tervisetehnoloogia instituudi, Virumaa kolledži ja Virumaa digi- ja rohetehnoloogiate innovatsioonikeskuse esindajatega keskhaigla uues korpuses. TalTechi poolt osalesid arutelul IT teaduskonna dekaan Gert Jervan, tervisetehnoloogiate instituudi direktor Jana Holmar, IT teaduskonna prodekaan ja tervisetehnoloogiate instituudi professor Maie Bachmann, tervisetehnoloogiate instituudi professor Ivo Fridolin, vanemteadur Alar Kuusik, tervisetehnoloogiate instituudi projektijuht Jelena Fomina, Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht, Virumaa digi- ja rohetehnoloogiate innovatsioonikeskuse juhataja Heiko Põdersalu. Skype’i vahendusel osalesid koosolekul tervisetehnoloogiate instituudi professor Sergei Nazarenko, professor Margus Viigimaa ja PhD Moonika Viigimäe.

Kohtumise eesmärk oli arutada koostöövõimalusi kahe organisatsiooni vahel ja panna paika tegevused, mida tuleb hakata koos arendama. Kohtumise alguses tegi ülemarst doktor Toomas Kariis ülevaate keskhaigla hetkeseisust, senisest koostööst Virumaa kolledžiga ja probleemvaldkondadest, kus on võimalik kaasata TalTechi spetsialiste. Kahe arutlussessiooni vahel tegid juhatuse liikmed külalistele väikse ekskursiooni mööda keskhaiglat, mille jooksul tutvusid ülikooli esindajad laboriteenistuse, patoloogiateenistuse, bronhoskoopiakabineti, angiograafiakabineti ja endoskoopiaosakonna tööga.

TalTech ja Ida-Viru keskhaigla allkirjastasid eelmise aasta lõpus koostöölepingu, mis aitab kasutusele võtta uudseid tervisetehnoloogiaid ning koos värskete teadustulemustega tõstab piirkonna elanike tervise- ja töövõimet. Põhilised arendusvaldkonnad saavad olema seotud patsiendi füüsilise keskkonna, uneuuringute ja õppetegevustega, sh magistrikraadiõppe laiendamine Ida-Virumaal ja doktoriõppe võimaldamine töötavatele tudengitele.

TalTech ja IVKH koostöö üheks märkimisväärseks arenduseks on kollimaatori väljatöötamine. See on detail, mis suurendab röntgenkiirte paralleelsust, misläbi vähendab patsiendi kiiritatavat kehapinda ja seega säästab patsiendi tervist ning tagab parema pildi kvaliteedi. „Eelmise aasta oktoobris alustasime Virumaa kolledži tudengite meeskonnapraktikat: seadmete jaoks kollimaatori projekteerimine ja modelleerimine (3D printerite kasutamine). Tudengid käisid IVKH-s, kus tutvusid tehnilise ülesandega. Seejärel alustati arendustöödega. Tööd jätkuvad alanud semestril. Ootame kollimaatori valmimist“, jagas IT-teenistuse direktor Madis Piibar. Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht lisas, et Virumaa kolledži siht on pakkuda üliõpilastele õppeprotsessi käigus praktilisi, organisatsiooni või ettevõttega seotud ülesandeid. „See võimaldab valmistada ette konkurentsivõimelisi spetsialiste tööjõuturule ning samal ajal lahendada koostööpartnerite väljakutseid. Kevadel planeerivad kolledži töötajad minna nädalaks ajaks praktiseerima IVKH-sse, mille käigus selguvad uued vastastikku kasulikud meeskonnatöö, praktika ja lõputööde teemad. Senine koostöö IVKH-ga on olnud põnev ja silmiavardav ning muutub veelgi tõhusamaks“, nentis Roosileht.

Neuroloogia vanemarst doktor Katrin Põld tutvustas unemeditsiinivaldkonda ja mainis ära selle valdkonna väljakutsed ja võimalikud arendussuunad. Näiteks telemeditsiini lahendused unehäirete diagnostikaks – kaugvastuvõtud, telemonitooring, digitaalsed tervisepäevikud. „Loodan viljakale teadusalasele koostööle unemeditsiini teemadel, mille käigus saaksime läbi viia TalTechiga ühiseid teadusuuringuid“, lisas doktor Põld.

Innovaatiliste lahenduste ellu viimisel on oluline roll töötajate väljaõppel. Uute tehnoloogiate õigeks kasutamiseks peavad töötajad saama süsteemseid koolitusi, mis parendavad nende pädevust. „Lisaks personali kompetentsi tõstmisele aitavad koolitused välja selgitada uute lahenduste puudused ja anda arendajatele suunda lahenduste täiustamiseks“, lausus koolitusspetsialist Julia Loko.

Täpsema koostöö arutamine toimub töögruppides vastavalt arendusvaldkonnale.

Ida-Viru keskhaigla tegevjuht Tarmo Tohveri sõnul on IVKH jaoks väga tähtsal kohal töötajate arendamine ja nende osalemine teadusprojektides. „Ladus koostöö ülikoolidega loob selleks parimad võimalused“, lisas Tohver.

​Ida-Viru Keskhaigla esindajad tutvusid Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku tööga. Meie eesmärk on rajada uus psühhiaatriakorpus Kohtla-Järvel Ahtme aktiivravikompleksi territooriumil. Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku külastus oli kasulik, sest ainult isiklikult ruume ja seadmeid vaadates, inimestega suheldes ja kontseptsiooni uurides saab kujundada enda visiooni sellest, kuidas peab psühhiaatriakorpus välja nägema ja millised teenused peavad seal olema kättesaadavad. „Nägime, kui lihtsaks ja loogiliseks on Pärnu Haigla psühhiaatriakliinik üles ehitatud ja saime väga hea ülevaate selle kliiniku tööst", lisas tegevjuht Tarmo Tohver.

Psühhiaatriakorpus on mõistlik rajada just Ahtme üksusesse, kuna see peab olema ühenduses muu keskhaiglakompleksiga – selleks, et lihtsustada patsientide uuringutele pääsemist ning tagada ka koostöö teiste erialaspetsialistidega. Kuni uue korpuse valmimiseni jätkab teenuse osutamist Ahtme haigla oma praeguses asukohas. „Kavandatava psühhiaatrikeskuse näol ei ole tegemist üksnes statsionaarset ravi pakkuva asutusega. See on keskkond, kus kõik vaimse tervise teenused asuvad ühe katuse all – nii ambulatoorne ravi, rehabilitatsioon kui ka muud psühhiaatrilistele haigetele mõeldud tugiteenused", jagas IVKH psühhiaatria vanemarst doktor Tuuliki Hion.

Eile, 18.01.22 toimus lepingu allkirjastamine ehitusfirmaga Rand ja Tuulberg G-korpuse (sisekliiniku hoone) rekonstrueerimiseks. Värskenduskuuri läbib valdav enamus ruume. Rekonstrueerimise järgselt hakkavad seal paiknema silmaosakond, naistenõuandla, funktsionaaldiagnostika, taastusravi, endoskoopia, radioloogia, hemodialüüs, lasteosakond ja koolitusruumid. Samuti hakkavad seal toimuma infektsioonhaigutse ambulatoorne vastuvõtt ning  eriarstide vastuvõtud. Sisekliinik on Ida-Viru keskhaigla suurim kliinik, kus on olulised kaasaegsed tööruumid, palatid ja seadmed. „G-korpuse rekonstrueerimine on märkimisväärne samm keskhaigla arengus, mis aitab tagada parimaid ravi- ja olmetingimusi patsientidele“, ütles sisekliiniku juhataja doktor Ljudmila Poklonskaja.

Praegused G-korpuse kasutajad saavad ruumid vastvalminud Ahtme aktiivravikorpuses ja tervisemajas.

Rekonstrueerimistööde lõpp on planeeritud 2023.a. sügiseks.

Rekonstrueerimistööde maksumus on 11,2 miljonit eurot käibemaksuta. Projekti finantseeritakse keskhaigla omavahenditest ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse abil, mis moodustab 75% projekti maksumusest.

Jaanuari algul avatud maksakabinetis saab mitmekülgset abi ja teenuseid:

➡️konsultatsioonid: kahjulikest harjumustest loobumine, eluviisi muutmine;
➡️patsiendi jälgimine: näiteks diagnoositud maksatsirroosiga patsientide tervseseisundit peab gastroenteroloog kontrollima kaks korda aastas;
➡️raviplaanide koostamine.

Vastuvõtule on oodatud eelkõige muutunud maksaanalüüsidega patsiendid ning ka varem maksahaiguse diagnoosi saanud inimesed. Patsienti suunavad vastuvõtule perearstid või eriarstid, et selgitada välja muutunud analüüside põhjused. Gastroenteroloogi vastuvõtule on oodatud ka patsiendid, kelle maksas leitaks ultraheliuuringu käigus mingi haiguslik muutus, mida oleks vaja spetsialisti poolt edasi uurida. „Maksahaiguste eripäraks on tihti see, et patsient isegi ei tunne, et tema maks ei ole terve. Enamikul juhtudel pöördub patsient pere- või eriarsti poole mingi teise murega, mille uuringu käigus jõutaksegi maksahäire avastamiseni“, ütleb maksakabinetis vastuvõtte tegev gastroenteroloog doktor Triin Remmel (pildil).