Vereteenistuse meeskond

Võrreldes varasemate aastakümnetega (mitte aastatega), kui vereplasma suures mahus ülekandeid kasutati erinevate haiguste raviks, viimastel aastatel on värskelt külmutatud plasma kasutamine oluliselt vähenenud.

Vereplasma on rikas spetsiifiliste valkude sisalduse poolest, mis võõrasse organismi sattudes võivad esile kutsuda temperatuuri muutusi ning allergilisi reaktsioone. Just sellepärast kaasajal vereplasmat praktiliselt ei kasutata, küll aga koguvad populaarsust sellest valmistatud preparaadid. Teiste sõnadega, vere kasutamine on muutunud märksa sihtotstarbepärasemaks ja täpsemaks. Näiteks kasutatakse albumiini, hüübimisfaktoreid, immunoglobuliini jne. Eestis lõpetati plasma fraktsioneerimine ehk näiteks plasmast albumiini tootmine eelmise sajandi lõpus, kuna see ei vastanud Euroopas kehtivatele ravimi tootmise nõuetele.

Ühest loovutatud doonorivere doosist me valmistame kahte väga tähtsat komponenti: filtreeritud erütrotsüütide suspensiooni ja värskelt külmutatud plasmat. Erütrotsüütide suspensioonile pole seni kunstlikult valmistatav asendus leitud ja me kasutame seda jätkuvalt, aga vereplasmat kasutatakse järjest vähem.

Plasma puhastamise ja erinevate koostisosade eraldamise teel valmistatakse kümneid erinevaid ravimeid, mida kasutatakse paljude haiguste, näiteks immuunpuudulikkuse, neuroloogiliste-, nakkus- ja autoimmuunhaiguste, südamepuudulikkuse, astma, korduvate raseduse katkemiste, veritsuste ja hemofiilia raviks.

Vereülekande protseduuri kvaliteedi parendamise oluliseks sammuks oli Octaplas preparaadi kasutuselevõtt. Tegemist on viirusinaktiveeritud plasmaga, mis on puhastatud erinevatest spetsiifilistest osistest ja ka viirustest. Tänu sellele preparaadile ei pea enam arvestama reesusfaktorit – on standardiseeritud suurusega doosid ja arvestama peab ainult veregruppide sobivust ABO süsteemi järgi.

Vaatamata verekomponentide tootmises ja nende kasutamise otstarbekuse reguleerimises tehtavatele edusammudele, vereteenistuse ees seisavad ka tõsised väljakutsed. Peamine neist on doonorivere nappus. Keskhaigla vajab kõikide veregruppide doonorite verd ja jälgime, et keskhaiglal oleks tagatud kõikide veregruppide varud. Seda verd kasutatakse vereülekanneteks, raskete operatsioonide sooritamisel, sünnituste ajal ja paljude haiguste – eriti leukeemia, aneemia ja vähihaiguste – ravimiseks. Verd vajavate patsientide arv on aastast aastasse kasvutrendis. Seega on oluline, et doonorid käiks regulaarselt verd loovutamas.

Ida-Viru Keskhaigla vereteenistus asub Järve tervisemaja III korrusel (Ravi 10d) ja võtab doonoreid vastu: esmaspäeviti kell 8.00-17.30, teisipäevast neljapäevani kell 8.00-15.30 ja reedeti kell 8.00-12.00. Veredoonorlust puudutavat lisainfot saab keskhaigla kodulehelt või Facebookist.

Ahtme polikliiniku nõupidamisteruumis toimus täna haiglate kvaliteedi töörühma koosolek, mille eesmärk oli arutada patsiendi rahulolu uuringute korraldamist.

Kohtusime Järve tervisemaja perearstidega ja arutasime koostöö parendamise võimalusi taastusravipatsientidele raviteekonna terviklikkuse tagamiseks. Ühisarutelus osalesid lisaks perearstidele ka juhatuse liikmed ja taastusravi- ja õendusabikliiniku esindajad. Päevakava üks olulisemaid punkte oli kaardistada tagasiside andmise vajadusi perearstide ja taastusraviarstide ja füsioterapeutide ahelas ning tagasiside põhjalikkuse tagamine.

Eest Haiglate Liidu traditsiooniline iga-aastane sügiskonverents toimus 7.-8. septembril 2022 Võru Kultuurikeskuses.

Kahepäevase konverentsi kava oli jaotatud viieks osaks-sessiooniks ning konverentsi peateemadeks oli tervishoiupoliitika kujundamine ja juhtimine (esimene päev) ja tervishoiutöötajate ettevalmistuse hetkeseis (teine päev).

Haiglate Liidu sügiskonverentsil esinesid Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Lõuna-Eesti Haigla ja Pärnu Haigla esindajad.

Ida-Viru Keskhaiglast osalesid: juhatuse esimees Tarmo Tohver, ülemarst dr Toomas Kariis, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, kirurgiakliiniku juhataja dr Jaak Lind, IT-teenistuse direktor Madis Piibar, laboriteenistuse direktor Urmas Tiivoja, kvaliteedijuht Monyca Sepp, kantselei juhataja Kersti Tingas, õenduse valdkonna projektijuht Alevtina Uustalu, personalijuht Ülle Politajev, sisekliiniku õendusjuht Maie Türkson, kirurgiakliiniku õendusjuht Julia Kedus, kommunikatsioonijuht Mihhail Tammearu ja õenduskvaliteedi spetsialist Helen Seppik.

Apteegiteenistuse direktor Dmitri Ignatjev

Keemiaravi osutamine Ida-Viru Keskhaiglas sai võimalikuks tänu spetsiaalse keemiaravi preparaatide lahustamiskeskuse rajamisele keskhaigla apteeki aastal 2018, mis apteegiteenistuse direktori Dmitri Ignatjevi sõnul võimaldab iga patsiendi jaoks ette valmistada personaalse ravimidoosi.
„Kasvajate vastaste ravimite ettevalmistamine toimub spetsiaalse puhtuserežiimiga ruumides, mis tagab kvaliteedi ja manustamiseks valmistatud ravimi steriilsuse ning loob piisavalt ohutud töötingimused haigla apteegi töötajate jaoks,“ märkis Ignatjev. Ta lisas, et keemiaravis kasutatavad tsüstostaatikumid on aga erikäitlust vajavad ravimid.

„Vähktõbi on kurnav ning selle ravi on kombineeritud ning sageli ka pikaaegne, aga me saame kergendada Ida-Virumaa patsientide koormavat raviprotsessi”, lisas Ignatjev.

Keemiaravi kättesaadavus Ida-Viru Keskhaiglas on oluline vähiravi patsiendikesksemaks arendamise seisukohast. Raviprotseduuri läbiviimine käib koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga, mille hematoloogid ja onkoloogid jälgivad osutatava raviteenuse kvaliteeti säilitades ka seotuse kasvajate multidistiplinaarse diagnostika ja raviprotsessiga. Ida-Viru Keskhaigla ja Kliinikumi hea koostöö võimaldab tõsta keemiaravipatsiendile orienteerituse taset ja hoogustada vähktõve ravi tempot.

Kliinikumi arstid – nii hematoloogid kui onkoloogid – nõustavad patsiente viis korda nädalas kasvajate medikamentoosse ravi läbiviimiseks Ida-Viru Keskhaiglas. Vähiravi on kombineeritud, koosneb sageli kirurgilisest, kiiritus- ja keemiaravist. Pahaloomulise kasvaja diagnoosi kinnitamiseks vajalikke uuringuid tehakse kas Ida-Viru Keskhaiglas või Kliinikumis, sõltuvalt probleemist, patsiendi seisundist ja diagnostikavõimalustest. Pahaloomuliste kasvajate raviotsused langetab alati konsiilium Tartu Ülikooli Kliinikumis. Kirurgiline ravi ning kiiritusravi on Ida-Viru piirkonnas elavatele patsientidele edaspidigi Tartus, kuid keemiaravi kuure tehakse Ida-Viru Keskhaiglas. Keemiaravi kestvus on olenevalt haiguse iseloomust väga erinev. Teatud paikmete korral võib keemiaravi kesta pea aasta, mõne paikme puhul isegi kauem.

Kaasaegne onkoloogia on väga kõrgelt spetsialiseerunud, sestap on väikeses riigis otstarbekas hoida eriala kompetentsi koos. Eestis on vähiravi kompetentsikeskused koondunud Tartusse ja Tallinnasse. Piirkondliku haigla ja keskhaigla koostöö tähendabki kompetentsi jagamist.