Teisipäeval, 20.09. ja kolmapäeval, 21.09.22 toimus Ida-Viru Keskhaigla juhtivtöötajate seminar. Seminari esimesel päeval rääkisime patsiendiohutuskultuurist ja keskhaigla koostööprojektidest, samuti tegime ülevaate IVKHs toimunud ja toimuvatest muudatustest. Teisel päeval suunasime tähelepanu fookuse juhi rollidele ja vastutusele ja diskuteerisime tänapäeva juhtimise väljakutsete teemal. Lisaks keskhaigla meeskonna liikmetele osalesid seminaril ka külalisesinejad.

Juhatuse liikmed Tarmo Tohver, dr Toomas Kariis ja Ksenia Verhovskaja tegid sisuka sissejuhatuse teemal "Muutuv haigla 2022", mille põhipunktid olid organisatsiooni arengusammud ja väliskeskkonnast tulenevad väljakutsed.

Külalisesinejad Tartu Ülikooli Kliinikumist õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus ja intensiivraviõde/patsiendiohutuse koordinaator Maarja Ämarik tegid ülevaate patsiendiohutuskultuuri muudatustest ja tõid praktilisi päriselunäiteid ülikoolihaiglast. Patsiendiohutus iseseisva töövaldkonnana on meie keskhaigla jaoks uus suund ning alates 1. oktoobrist meil alustab tööd patsiendiohutuse spetsialist, kes tutvustab oma töö spetsiifikat - see on midagi muud kui palatite mehitamine turvameestega.

Õenduse valdkonna projektijuht Alevtina Uustalu ja ravitöö korralduse teenistuse administratiivspetsialist Tuuli Truupõld esitlesid koostöö tulemusi koolide ja kõrgkoolidega. Eelmisel aastal avasime koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga radioloogiatehnikute väljaõppe programmi IVKH baasil ja sel aastal käivitasime analoogselt bioanalüütikute väljaõppe Virumaal. Samuti teeme edukat koostööd Jõhvi Gümnaasiumiga ja alates selle aasta septembrist ka Kohtla-Järve Gümnaasiumiga. Mõlema kooli gümnasistidele oleme modelleerinud valikaine "Meditsiin ja tervishoiualused", et suurendada õpilaste huvi meditsiini vastu, anda neile teoreetilisi ja praktilisi oskusi. Lisaks arutasime koostööd TalTechiga meditsiinitehnoloogiate arendamise osas.

Kirurgiakliiniku juhataja dr Jaak Lind tegi videoesitluse, milles rääkis endoproteesimise raviteekonnast.

Torujõe noortekodu projektijuht Viktoria Žitkova tutvustas sõltuvusprobleemidega noorukitele mõeldud raviasutuse tegevusi. Torujõe noortekodu sihtrühm on 13-18 aastased noored ja nende lähedased, kes otsivad abi seoses uimastite tarvitamise ja sellega kaasuvate emotsionaalsete ning käitumuslike raskustega.

Kirurgiakliiniku õendusjuht Julia Kedus jagas kuriteoohvrite kaitse projekti olulisemaid aspekte ja edusamme. Julia juhtis tähelepanu, et üks tähtsamaid tegevusi ei ole mitte ainult meditsiinilise abi osutamine patsiendile, vaid tegelikult kuriteo ohvri tuvastamine ja teiste asutuste spetsialistide kaasamine ohvri abistamise protsessi.

Neuroloogia vanemarst dr Katrin Põld pajatas insuldihaige raviteekonnast.

Haldusjuht Koit Oras tegi ülevaate keskhaigla uuenevast taristust ja ehitustööde käigust. Praegu käib meil G-korpuse rekonstrueerimine, mis asub sisekliiniku endises hoones.

Seminari teise päeva külalisesineja Margus Alviste eestvedamisel toimus interaktiivne arutelu juhtide, sh juhtivate klinitsistide rollide ja vastutuse teemal.

Ravimitega seotud vigade vältimiseks:

⁉️Küsige arstilt ja/või apteekrilt ravimiga seotud infot. Millised on võimalikud kõrvaltoimed? Kas edasine testimine või jälgimine on vajalik? Millal on oodata tervise paranemist?
⁉️Lugege ravimi infolehte ja järgige juhiseid. Pöörake tähelepanu nii suures kui väikeses kirjas toodud ravimi kõrvaltoimetele ja koostoimetele.
⁉️Uurige arstilt, spteekrilt või infolehelt, kas ravimit võib purustada või poolitada.
⁉️Tundke oma ravimit. Jätke meelde oma ravimite nimed, annused ja näidustused.
⁉️Tundke oma anamneesi. Teavitage arsti allergiatest, tundlikkusest või kogetud kõrvaltoimetest.
⁉️Pidage kinni raviplaani kellaaegadest ja annustest. Küsimuste korral pöörduge oma arsti poole.
⁉️Jälgige, kuidas ravimid mõjutavad teie keha ja vaimu. Märkige muudatused üles ja pidage nõu arstiga.
⁉️Ärge manustage teiste inimeste ravimeid ega andke oma ravimeid teistele. Teistete inimeste ravimid võivad teile ohtlikud olla.
⁉️Jälgige ravimite säilitamistingimusi ja kõlblikkust. Ärge kasutage valesti säilitatud või aegunud ravimit. Viige aegunud/kõlbmatuks muutunud ravimid apteeki või jäätmejaama, kus need võetakse tasuta vastu.

Vasakult: IVKH õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, IVKH nõukogu esimees Anton Dijev, ETK president Ulvi Tasane, ETK Põhja-Eesti regiooni koordinaator, ETK Lõuna-Eesti regiooni koordinaator Egle Sarap-Nöps, ETK raamatupidaja Tatjana Buklina ja IVKH juhatuse esimees Tarmo Tohver.

Reedel, 16.09.22 nõukogu esimees Anton Dijev ja juhatuse liikmed Tarmo Tohver ja Ksenia Verhovskaja võtsid vastu nelja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu (ETK) esindajat (pildi keskel): Ulvi Tasane, Kerli Hiiemäe, Egle Sarap-Nöps ja Tatjana Buklina.

Külastus eesmärk oli Ida-Viru Keskhaigla üldtutvustus.

Tarmo Tohver ja Ksenia Verhovskaja tutvustasid külalistele keskhaigla tööd, pöörates suurt tähelepanu psühhiaatria korpuse rajamise kavatsusele ja psühhiaatria teenuste osutamise murekohtadele Ida-Virumaal, sh psühhiaatrite puudus ja pikad järjekorrad vaimse tervise õe vastuvõtule.

Lisaks võtsid juhatuse liikmed fookusesse keskhaigla kompleksi paiknemise iseärasused ja tegid ETK esindajatele ülevaate IVKH struktuuriüksuste kohta: taastusravi- ja õendusabikliinik Järvel, Järve tervisemaja, Sillamäe ja Kiviõli tervisekeskused ning ka vastuvõtupunktid Narvas, et näidata keskhaigla kogu kompleksi haaravust.

Teemaks oli ka noorspetsialistide meelitamise väljakutse ja keskhaigla töötajate haridustase ja selle tõstmise võimalused. Anton Dijev mainis samuti, et korralik motivatsioonipakett, mille abil saaks pakkuda kaugemalt tulijatele ka elamispinda, aitaks siluda noorspetsialistide nappusest johtuvaid teravaid otsi.

Arutelu järel tegid IVKH esindajad külalistele Ahtme aktiivravi kompleksi tutvustava ekskursiooni.

Eile, 15.09.22 toimus kohtumine Ida-Tallinna Keskhaigla finantsteenistuse töötajatega. Kohtumine toimus Ida-Viru Keskhaigla struktuuriüksuses - Järve tervisemajas. Vahetasime kogemusi varade ja tulude arvestuse ning eelarve täitmise jälgimise korralduse osas. Arutasime koostöövõimalusi hankelepingute jälgimise programmi arendusel. Lisaks tutvustas klienditeeninduse juht Krista Meeru külalistele Järve tervisemaja.

Vereteenistuse meeskond

Võrreldes varasemate aastakümnetega (mitte aastatega), kui vereplasma suures mahus ülekandeid kasutati erinevate haiguste raviks, viimastel aastatel on värskelt külmutatud plasma kasutamine oluliselt vähenenud.

Vereplasma on rikas spetsiifiliste valkude sisalduse poolest, mis võõrasse organismi sattudes võivad esile kutsuda temperatuuri muutusi ning allergilisi reaktsioone. Just sellepärast kaasajal vereplasmat praktiliselt ei kasutata, küll aga koguvad populaarsust sellest valmistatud preparaadid. Teiste sõnadega, vere kasutamine on muutunud märksa sihtotstarbepärasemaks ja täpsemaks. Näiteks kasutatakse albumiini, hüübimisfaktoreid, immunoglobuliini jne. Eestis lõpetati plasma fraktsioneerimine ehk näiteks plasmast albumiini tootmine eelmise sajandi lõpus, kuna see ei vastanud Euroopas kehtivatele ravimi tootmise nõuetele.

Ühest loovutatud doonorivere doosist me valmistame kahte väga tähtsat komponenti: filtreeritud erütrotsüütide suspensiooni ja värskelt külmutatud plasmat. Erütrotsüütide suspensioonile pole seni kunstlikult valmistatav asendus leitud ja me kasutame seda jätkuvalt, aga vereplasmat kasutatakse järjest vähem.

Plasma puhastamise ja erinevate koostisosade eraldamise teel valmistatakse kümneid erinevaid ravimeid, mida kasutatakse paljude haiguste, näiteks immuunpuudulikkuse, neuroloogiliste-, nakkus- ja autoimmuunhaiguste, südamepuudulikkuse, astma, korduvate raseduse katkemiste, veritsuste ja hemofiilia raviks.

Vereülekande protseduuri kvaliteedi parendamise oluliseks sammuks oli Octaplas preparaadi kasutuselevõtt. Tegemist on viirusinaktiveeritud plasmaga, mis on puhastatud erinevatest spetsiifilistest osistest ja ka viirustest. Tänu sellele preparaadile ei pea enam arvestama reesusfaktorit – on standardiseeritud suurusega doosid ja arvestama peab ainult veregruppide sobivust ABO süsteemi järgi.

Vaatamata verekomponentide tootmises ja nende kasutamise otstarbekuse reguleerimises tehtavatele edusammudele, vereteenistuse ees seisavad ka tõsised väljakutsed. Peamine neist on doonorivere nappus. Keskhaigla vajab kõikide veregruppide doonorite verd ja jälgime, et keskhaiglal oleks tagatud kõikide veregruppide varud. Seda verd kasutatakse vereülekanneteks, raskete operatsioonide sooritamisel, sünnituste ajal ja paljude haiguste – eriti leukeemia, aneemia ja vähihaiguste – ravimiseks. Verd vajavate patsientide arv on aastast aastasse kasvutrendis. Seega on oluline, et doonorid käiks regulaarselt verd loovutamas.

Ida-Viru Keskhaigla vereteenistus asub Järve tervisemaja III korrusel (Ravi 10d) ja võtab doonoreid vastu: esmaspäeviti kell 8.00-17.30, teisipäevast neljapäevani kell 8.00-15.30 ja reedeti kell 8.00-12.00. Veredoonorlust puudutavat lisainfot saab keskhaigla kodulehelt või Facebookist.